kevad on tasapisi talvelt teatepulka üle võtmas. võtmekeeled (pulmonaria officinalis) ehk tõelised varakevadised metsailudused on juba ennast jalule ajanud ja ka sobiva õitsemisnurga endale leidnud. Konomäe lõunaserv
Konomägi kogu oma uduvihmases hallikassinises ilus. kuval tema kesk-ja põhjaosa (paremat kätt)
esimene selle aasta sees nähtud keltsalill (hepatica nobilis). polegi neid ürglooduses ajaliselt nõnda vara kevadel ennem veel kohanud. Konomäe edelakallak
puutumatu-pühaliku olemisega Veevresaar. see väike soosaareke Konomäe külje all oli midagi erilist, kui lihtsalt tavaline läbiminekukoht. siin oleks tahtnud kauemgi olla. siinsed vanad kuused-männid andsid oma parima, et väsinud rännulisi kohapaigal pikemalt hoida. kokkuvõtlikult, rännulised võtsid sellelt soosaarelt kaasa lassitäe häid mõtteid ja märsitäie unustamatuid mälestusi
hunnitud vaated Võhma rabale
Veevresaare mändiderohke edelanurk
kolm vaprat naerulsuist rännulist (vasakult paremale: Lättelemb, Helen, Rita) Naerumäe lõunaserva juures
naisteniinepuu (daphne mezereum) oli ka juba õide puhkenud. Konomäe lõunanurk
vihmapiiskadega niisutatud sinililled (hepatica nobilis) Konomäe keskkohast
veel üks sulnis hetk Konomäe võtmekeelte seltsis. Konomäe lõunaserv
järsuilmelise Konomäe põhjaosa. vaade sellele Võhmasaare poolt
paremale vaatav mõtlik mees. must pässik (inonotus obliquus) mitte kuskil kase peal vaid suisa kase otsas. Võhmasaare lääneserv
kevadvärve oligi kõige rohkem sel päeval just Konomäel. nii sinililled, võtmekeeled kui ka näsiniined olid siin juba õites, samal ajal muud ümbruskonna madalamad paigad vaevlesid endiselt veel suures värvipuuduses. Konomägi on kõrge või isegi väga kõrge soosaar ja küllap on siis loogiline mõelda, et kuna siinkasvavad taimed asuvad päikesele selle kõrguse võrra lähemal, siis selle läheduse võrra päikesele peaks neil siis ka olemine sellevõrra soojem olema. kindlasti on siinne taimestik paremini kaitstud ka madalamalt või teise nurga alt puhuvate-huilgavate tuulte osas, ei ole mitte nii tõmmata ja tõugata, kui mõnes muus madalas kohas kasvavad taimed. ka ei suvatse varakevadine laisavõitu külm enam nii kõrgele mäe peale ronida, et varakevadisi taimi oma külmade sõrmedega näpistada. kuval näsiniin (daphne mezereum) järsuilmelise soosaare lõunaosast
juuksed turris peas. erksa olemisega sookail (ledum palustre) Naerumäe ja Konomäe vahelises rabas
"mägikobraste" poolt järatud haab Konomäe lõunanurgas. nagu kuvalt näha oli see üks väga huvitav järamine, haavapuule oli lähenetud kahest kohast ja kahelt eri kõrguselt
Soodla jõgi Koonukõrve silla juures
lõunasöömaaeg Võhmasaarel vana kuuse all. rännuline Helen on parajasti oma järgmist toidupala kotist välja võtmas
Naerumäe pedajad. siin all hakkavad inimesed tavaliselt tahtmatult muigama ja naeratama
kuldsed sisekaemuslikud hetked Veevresaarel. esiplaanil Lättelemb neid hetki parajasti endast läbi laskmas. taamal vasakul on rännuline Helen parajasti kooskõlastamas oma sisekaemusega sambla peal olevaid mustreid ja märke. Veevresaare edelanurk
kirju koera jutt Võhmasaare külje all oleva soometsa veeres. elav mõttevahetus Lättelembese (vasakul valgemustalaigulises) ja Rita (paremal kollases) vahel
Võhmasaare rännak:
Osalejad: Lättelemb, Helen, Rita, Soolemb
Distantsi pikkus: 7 km
Asukoht: Võhmasaare soosaar, Võhma raba, Soodla jõgi, Põhja-Kõrvemaa MKA, Kuusalu vald; Soodla jõgi, Põhja-Kõrvemaa MKA, Anija vald, mõlemad Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar