hunnitud vaated päevapaiste sees kümblevale kahele kirde poole kaardus olevale kuldpedajale. väike metsatukk Arpamäest edelas
abstraktse mustriga kollane võhumõõk (iris pseudacorus) Arpamäe ja Tammimetsa vahelise kraavi servas. mustri peal oleks justkui kellegi päikeseolendi nägu otsevaates - silmad, pikad ripsmed kui päikesekiired ja näo keskel nina. on huviväärne, et selle taime üks rahvapäraseid nimetusi on ka iietited. et siis seotud püha hiiega? on tähelepanuväärne, millest selline auväärne nimetus ühele taimele? võib olla tehti selle taimega ennevanasti mingeid pühalikke kombetalitusi? aga võib ka olla, et lihtsalt tema pühaliku päikselise värvi poolest... või vahest on sel päevakarva taimel mingi ammuunustatud lugu meile edasi rääkida? sest teada ju on (eepose järgi), et ka põrguvärava juures kasvanud võhumõõgad. siinkohal paslik meenutada ka sellega seotud lõiku eeposest "Kalevipoeg" (18. lugu, Teine teekond allmaailma): "Seal, kus eile sinisuitsul Härjapõlvelase pilve, Taeva näinud tõusemaie, Silmas täna sinivetta, Laialisi laineida Lagedalle lahutatud, Nägi kaldal kõrkijada, Võhumõõku vete ääres. Kalevipoeg pajatama: "Kogemata leian koha, Pääsen põrgu piiridele, Kust see tarka teadis teeda Alla-ilma juhatada.""
piklikud sookõivud Õiskasemäe soosaare lõunaserva veeres. sinitaevas ja kevadrohelus on sulandumas siin idülliks, kõike seda on aga saatmas ja sellele hoogu juurde andmas pühaliku olemisega valge pilveke nende kohal ja kõrval
kitsed kile (küla) karjas - kitseema (capreolus capreolus) ja kitseke. Tammimetsa keskel olev suur Kitsepere nurm
hiidhaavad Tammimetsa edelanurgas. vanust võis neil olla kuskil 100-150 aastat. siin olid suured metsamassiivid, mis koosnesidki ainult vanadest haavikutest... ehk siis siin laiusid vanad muinasjutulised haavikud. vanade haavapuude eripära ongi tihtipeale see, et nad teevad sealse metsa kõrgemaks. tunnetuslikult tunneb inimene end selles metsas nende suurte puuhiiglaste seas justnagu väiksemana. tammi-nimelisest kohapaigast oli järgi vaid nimi... tammesid polnud siin ühtegi... olid vaid hiidhaavad, hiidhaavad ja siis ka mõned tavalist kasvu haavad
päeva kiired on jõuliselt metsasalusse sisse tungimas. hiidhaavik Tammimetsa kirdenurgas
kahkjasepunase sõrmkäpa (dactylorhiza incarnata) vastlähtiläinud õienupud. madalsoo Õiskasemäest edelas-lõunas
üksik põder (alces alces) Tammimetsa edelaväravate juures oleval nurmel. ta seisis seal ja põrnitses rändajaid vähemalt oma 5 pika minuti keskel. ja siis jalutas kerge sörgiga vasakpool (kuva peal) asuvasse metsasallu
sulnid päevavalgusest kantud vaated Vidruka külale Arpamäe keskkohast. taamal keskel suure puudesalu sees asub ka kunagine Vidruka (Widdruck) poolmõis
lõunasöömaaeg Arpamäel. rännulise Järvalembese pealelõunased jõudehetked Arpamäe rohurinde alumistes kihtides. taamal mäe peal laiuva nurme hiliskevadine rohelus. kuskil nurme kohal tiirles ka kotkas
nimeline ja visuaalne viide Muinaspõhja mütoloogiale. nimeliselt on siinsed paigad (eeskätt nööride ja Urda näol) seotud üsnagi tugevasti Muinaspõhja mütoloogias mainitud saatusejumalannade nornidega ja eriti nornidest kõige tähtsama Urdaga (Urdasoo-nimeline kohapaik). Haavalembese üleriiete rinnapealne. tema poolt täiesti alateadlik valik selle päeva matkriiete osas. hetked Arpamäe lääneserva veeres
kahe kaardus pedajaga küngas Arpamäe edelanurga veeres soojades õilmekuu värvides. vaade sellele loodest
kaardus pedajatega küngas vaadatuna kaugemalt loodest. esiplaanil Vidruka küla nurmed
kraavi ületamine. rännulised laskumas veekogu kohal oleva ebakorrapärase purde peale. Tammimetsa ja Vidruka nurmede vaheline poolmetsane ala
suudlevad hiidhaavad. Tammimetsa edelanurk
fehu-ruuni märk murdunud puuoksa näol. see on jumalatele Freyri ja Freyjaga seotud ruun ning tähendab karja ja rikkust. häälikuliselt vastab sellele F. "F-ruun sisaldab nii loomise kui ka hävitamise müsteeriumi ja nende kahe äärmuse harmoonilist toimimist, mis juhindumas dünaamilisest evolutsioonilisest jõust. fefu on igavese saamise ruun. koos mõningaste teiste ruunidega, kirjeldab see sünni-elu-surma-taassünni püha kulgemist või tekkimise-olemise/ saamise-kadumise suunalise uue esiletulemist. täpsemalt siis fehu on arhetüüpne jõud, mis annab hoogu sellele igavesele kulgemisele." allikas: Edred Thorsson "Futhark - a handbook of rune magic". Tammimetsa edelanurk
üks paljudest hiidhaabadest Tammimetsa edelanurgas
... ja veel üks pilkupüüdvaid hiidhaabasid Tammimetsa edelanurgast
hiidhaabadest paarike Tammimetsa edelanurgas, Kitsepere nurme edelaserva veerest. eemalt vaadates meenutasid nad eeskätt just oma hoiaku ja koorevärvi poolest natuke pärnapuid, kuid kohapeal lähemalt tutvust tehes olid siiski haavad mis haavad
kohalik metskits (capreolus capreolus) heitmas pilke rännuliste suunas. Kitsepere nurme põhjanurk
maadligi ürgloodusrohelistele lainekumerustele toetuvad ülevalt poolt ürgloodussinised taevakumerused. nende vahele jäävad üksikud valged pilvelaigud. loodusilu oma kõige paremates mahlades Kitsepere nurmel kirdenurgas
rännuliste vahepeatus Kitsepere nurme peal
pilkupüüdva koorejooksuga haavapuu Kitsepere nurmest kirdes olevas haavikus
algiz-ruuni meenutav hiidhaab (esiplaanil olev kolmeharuline haab) Kitsepere nurmest kirdes olevas haavikus
lohenäoline suur puupahk kuivanud puul. Kitsepere nurmest kirdes olev mets
pargi-tähnikvaksik (abraxas sylvata). Kitsepere nurmest kirdes olev mets
kahkjaspunane sõrmkäpp (dactylorhiza incarata) Õiskasemäest edelas olevas madalsoos
päikesekiirtes sillerdav kahkjaspunane sõrmkäpp (dactylorhiza incarnata). madalsoo Õiskasemäest edelas
õitsev lodjapuu (viburnum opulus) Õiskasemäe lõunanurgas
madalsoomaastik Õiskasemäest edelas
põdrapabulate hunniku sisse omale "maja" teinud ämbliklane. Õiskasemäe lõunaserv
joonistamine. rännuliste videvikueelsed päevapaistest kantud hetked Õiskasemäe edelanurgas. kuval rännulised Kai (vasakul) ja Pihlapiiga (paremal)
äärmiselt omapäraseks sirgunud kuusevõrsed. meenutades nagu mingit lõunamaa puuvilja. Õiskasemäe lõunaserv
simajas nurm Arpamäest edelas
kuldsete kaardu kasvavate pedajatega metsatukk lääne-loode poolt vaadatuna
kuldsed hetked kahkjaspunase sõrmkäpa (dactylorhiza incarnata) seltsis. madalsoo Õiskasemäest edelas
pohlaõite (vaccinium vitis-idaea) kobarad. Õiskasemäe lõunanurk
veidrailmeline kuusepuu Õiskasemäe lõunanurgas. veider sellepärast, et tal polnud keskkohas ühtegi tüvest välja eenduvat oksa. oksi oli küll üleval ja all, kuid need puudusid täielikult puu keskel
rännuliste mõtisklushetked Õiskasemäel. väike kurruk soosaare põhjanurgas
õidepuhkev kibuvitsaline Õiskasemäe lääneserva külje all
kaks oksaharu kõveralt ruutjuure moodi külgedele kasvatanud noor puu Padaku lõunametsas
õidepuhkemise ootel kahelehine käokeel (platanthera bifolia) Tammimetsa kagunurgas
kirjad ja kujundid lehe peal. Tammimetsa kagunurk
lõpusirgel. kadiklaste (vasakul rännuline Ilp ja paremal rännuline Jõhvikalemb) minek matka alguspunkti. Tammimetsa kaguserva äärne
Tammimetsa rännak:
Osalejad: Ilp, Pihlapiiga, Kai, Järvalemb, Jõhvikalemb, Rännulemb (Haavalemb), Jürgen, Soolemb
Distantsi pikkus: 4,5 km
Asukoht: Tammimetsa, Vidruka küla, Taebla vald, Läänemaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar