tundmatu punase ninaga herneline. teeäärne Selimäe peal Seli küla keskkohas
tavatutes urmakarvastes värvitoonides kurekell (aquilegia vulgaris). teeäärne Selimäe peal Seli küla keskkohas
urmakarva kurekella (aquilegia vulgaris) valge sisevooderdus
muskussikk (aromia moschata) ja teda saatvad kärbsed valgeõielise sarikalise peal. teeäärne Selimäe peal Seli küla keskkohas
sõlmine kesakann (sagina nodosa). teeäärne Selimäe ja Mädajärve rabametsa vahel. taime rahvapärane nimetus kahetsemisrohi viitab sellele, et taimega võisid olla seotud mingid nõidumistoimingud
rabamurakas (chamaemorus rubus) Mädajärvest kirdes olevas rabametsas
esimene kokkupuude Mädajärvega. kuval selle vesiroosiderohke kirdekallas. tasub märkida, et 19.sajandi teisel poolel oleval Harju-Jaani mõisakaardil kandis see järv veel Mudajärve nime
simajas loodusilu Mädajärve kirdekala juures
valgete vatipilvedega ilustatud simajas sinisus-rohelusest kantud loodusilu Mädajärve idakalda veeres
üksik kõiv Mädajärve kagukaldal
veidi maad eelmisest üksikust kõivust eemal ilmestasid Mädajärve kaldaäärset veel kaks pilkupüüdvat kõivupuud
valged vesiroosid (nymphaea alba) Mädajärve kagukalda juures. huvitavat teavet selle salapärase taime kohta: "signatuuriõpetusest lähtuvalt oli vesiroos oma säravvalgete õielehtedega puhtuse ja kasinuse sümbol. nii oli Plinius Vanem veendunud, et vesiroosi õite või seemnete söömine võimaldab kaksteist ööd järjest vältida himuraid unenägusid. ka Dioskurides kirjutas: "seda juurt on hea juua ka ebapuhaste unenägude vastu, sest ta kaotab nad täielikult ära." see veendumus kandus nähtavasti uusaega välja. vesiroosiseemned aitasid väidetavalt munkadel ja nunnadel kasinustõotust pidada." allikas: wikipedia
valge vesiroos (nymphaea alba) lähedalt vaadatuna. tasub teada veel sedagi, et näiteks Vana-Egiptuses oli valge vesiroos rituaaltaimede seas. tal arvatakse olevat nii nagu siniselgi vesiroosil hallutsiongeenne toime
suveidüllist kantud kaldaäärne Mädajärve lõunakalda juures
kõrrelise otsas jalutav ogasäär-sinitiib (plebejus argus). Mädajärve edelakallas
pikk ja ilus käpaline Mädajärve läänekalda veerest. ei osanudki teda seal määrata, näolapi ehk õite huulte järgi justkui nagu vööthuul-sõrmkäpp (dactylorhiza fuchsii), kuid pikkuse poolet natuke ebatavaliselt kõrge. nimelt tavaliselt on vööthuul-sõrmkäpad ikka poole väiksemad
eelmise kuva jätk. sama kaunitar lähemalt vaadatuna
veel üks paljudest nägusatest vööthuul-sõrmkäppadest (dactylorhiza fuchsii) Mädajärve läänekalda veerest
nagu juuksed või lõngatükid - villpea (eriophorum) perekonda kuuluvad rabataimed. Mädajärve läänekalda äärne
suvekaunidus Mädajärve läänekalda ääres oleva metsa peal ja kohal
ogasäär-sinitiib (plebejus argus) Soolembese matkasoki peal. Mädajärve loodekalda äärne
ogasäär-sinitiib (plebejus argus) askeldamas edasi matkariiete peal
.... ja veel ja veel... püüdmas rännuliste pilke
hinge heitnud suur (umbes pöidlapikkune) mardikas Mädajärve loodekalda vetteminemise puitplatvormi peal
rohusilmik (aphantopus hyperantus) soopihla õie peal. Mädajärve loodekalda äärne
metsamaasikas (fragaria vesca) nimetul soosarel Mädajärvest loodes ja Käpavaibamäest edelas
loomulikud laigud käpalise lehel. madalsoo Käpavaibamäest edelas
õitemeres käoraamat (gymnadenia conopsea). Käpavaibamägi
õitemeres vööthuul-sõrmkäpp (dactylorhiza fuchsii). Käpavaibamägi
veel käpalistest iludusi Käpavaibamäelt - heledate mustritega (ja erinevalt ülemisest isendist ka veidi teistsuguse mustriga) vööthuul-sõrmkäpp (dactylorhiza fuchsii)
ja veel üks omanäoline vööthuul-sõrmkäpp (dactylorhiza fuchsii). on huviväärne, et väikse ala (suhteliselt tilluke soosaar - pikkus-laius: u.8 x 8 m) peal oli palju eri nägu ühe ja sama liigi käpalisi (vööthuul-sõrmkäpp). Käpavaibamägi
paistab olevat kollane pilvik (russula claroflava). Käpavaibamäe ja Matsuotsamäe vaheline madalsoo-lodumetsailmeline maastik
lugupeetud ravimtaim metskanep (lysimachia vulgaris). "seda anti hakatuste ja vistrike vastu. hakatuseks peeti selliseid vistrikke, mis on hakanud tekkima näiteks saunas käies või maapinnal istudes. mõnel pool on aga temaga ravitud isegi südamerabandust. peale selle on rahvameditsiinis kasutatud teda ka paisete korral, verejooksu peatamiseks, palaviku alandamiseks ja skorbuudi vastu. mõneti on teda kasutatud ka kariloomade arstimisel." allikas: bio.edu.ee. väike mätlikulagendik Matsuotsamäe kaguserva veeres
väike-tondihobu (brachytron pratense) Matsuotsamäest kagus oleval tarnalagendikul
rohelised salu-siumarjad (actaea spicata). Matsuotsamäe kagunurk
x
x
põlismets Matsuotsamäe keskkohas
lainetava kübaraga punakas puiduheinik (tricholomopsis rutilans). Matsuotsamäe loodenurk
veel üks punakas puiduheinik (tricholomopsis rutilans). kasvas eelmise (vt ülemist kuva) külje all. Mastuotsamäe loodenurk
x
Kassaansumäe lõhestunud hiidrahn. selle all oli kellegi koobas. siitpoolt paistev alumine suurem avaus oligi vist n.ö. kivialuse koopa peaväravaks. soosaare kagunurk
vana pärnamets Kassaansumäe ida-kirdeosas
mägrakoopa avaus. mägralinnak Kassaansumäe kirdenurgas
x
üksteist embavad niinepuud. Kassaansumäe põhjaserv
Kassaansumäe embavad niinepuud altpoolt vaadatuna. siit sellise nurga alt vaadatuna võib isegi rohkem hoomata seda kuipalju ja millise keerdumuseastmega on nad üksteise ümber kasvanud
x
x
x
x
x
x
x
rännulised Pihlaapiiga ja Anne hiidkõre all. nõnda eemalt vaadates võib hoomata kui pisikesed on inimesed selle puu puuhiiglase kõrval. Kassaansumäe põhjanurk
x
x
x
x
x
Pruttvõhma kõrgeim koht - siin kasvasid sarapuud kõrvuti üksikute suurte kõredega ja tõrupuudega. soosaare keskkoht
paljudest vööthuul-sõrmkäppadest (dactylorhiza fuchsii) moodustunud vaipkate Pruttvõhma põhja-kirdeserva külje all
üks paljudest Pruttvõhma põhjakülje all kasvavatest vööthuul-sõrmkäppadest (dactylorhiza fuchsii)
x
x
Pirita ehk Hirve jõgi ja selle taevased peegeldused Limu küla edelaservas asuva Männiku talukoha lähistel (sellest loodes)
x
x
x
Vaskjala tamm põhja poolt vaadatuna
Vaskjala tamme kobruline tüvekoor ja oksad lähedalt vaadatuna. võib märgata, kuidas väsinud päeva viimased kiired ja sellest kantud varjud on parajasti mängisklemas puu okste peal ja vahel
Pruttvõhma rännak:
Osalejad: Anne M., Pihlapiiga, Soolemb
Distants: 14 km
Asukoht: Pruttvõhma soosaar, Mädajärv, Limu hoiuala, Seli küla, Vaskjala küla, Rae vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar