müütiline hirv Mõisa-Suursaarest umbes paarsada sammu edelas ja Hirvesaarest umbes poolsada sammu kirdes. selle rännaku kõige meeldejäävam koht ja kõigi rännuliste vaieldamatu suur lemmik.
see oli rännak Udrikute ja Maretite maale, rännak kaleviste radadele. paikkond on siin võimas. kui kalevid-kalevipojad kunagi kuskil Põhja-Eestis aktiivselt toimetasid, siis tegid nad seda suurima tõenäosusega ka siinse Mägiküla juures ja lähimas ümbruses. paikkond lihtsalt on nii suursugune ja ka väga paljude muinasajale (kalevite ajastule) viitavate märkidega. kõike seda kinnitaksid ka paljud siinsed kohanimed - juba ainuüksi Udriku nimi räägiks meile kalevite ajastust, oli ju see Kalevipoja rööpnimi regilauludes (Udres-Kudres, Udrik). Udriku nimesid on siinkandis igatahes laialipillutatuna väga palju, olgu mainitud Udriku järved (Udriku Suurjärv ja Udriku Väikejärv), niisamuti Udriku raba, Udriku mets, lisaks asunud kunagi Mägikülas ka Udriku nimeline talukoht, Udriku nime kandis ka Mägikülast lääne pool olev koht (Udrikusilla). on huviväärne, et 1789. aasta kaart näitab Mägiküla nimeks Udriku (Uddrik)... hmm võib olla seal siis sellepärast nii palju Udriku nimelisi toponüüme. vahest olnudki see siis mingite udrikute ( = kalevite) küla. on huvitav et sellest külast kagu poole (ca 5-6 km) asub Udriku küla ja selle juures asunud muiste ka Udriku nimeline mõis (Uddrich). udriku-nimeliste toponüümide esinemissagedus on siin igatahes Eesti kõrgeim. rännakut ilmestasid Maretasaare pärnad, Mägiküla kivikuhjatised, Pala oja ületamine - purde ehitamine, Amazonase vihmametsa põlengu hüvanguks tehtud vihmaring ja sellest kantud puremine sääskede poolt, lustimine Lustisaarel ja sealne meestetool, Lustisaare äärne muinasmees, müütiline hirv, kes pea kõik rännulised oma selja peale ära majutas, Hirvesaare naistetool, niisamuti salapärane nõel, kes rännulist Tulepiigat nõelas, Kuusirbisaare tihedast ja kõrgest sõnajalapadrikust läbi astumine jpm. siinkohal meenus ka rännulise Purdelembese unekatkend Mägikülas ööbimisest samal ööl peale rännakut: unenäost oli meelde jäänud lühike jupp, kus Soolemb oli valmis saanud suure keraamilise poti täie suppi. pott polnud mitte laual, vaid rohelisel maapinnal. miks ja kellele, seda ei täpsustatud. vahest peakski kogu seda rännakut võrdlema miski supi keetmisega?
veel üks müütiline tegelane sellest rännakust. saladuslik muinasmees Lustisaarest umbes poolsada sammu lääne pool olevas lodumetsas. nii umbes inimesekõrgune mees vaatab paremale ülesse ja tema suus on mingi pulk (pulgad)
Udrikusilla rännaku jaoks tehtud päikese sümbolitega leib ehk päikeseleib
pärnasalu. vana talukoht. kunagise Mägiküla lääne-edelaserv
üksikute kuuskede ja kaskede-pihlakatega ilmestatud Mägiküla maastik. arvatavasti kunagised karjamaad
Mägiküla üks kahest püramiidjast kivikuhjatisest. maapealne osa oli pigem ruudukujuline, ülemine osa aga ümarjas, peaaegu ümar
suur kivikuhjatis Sõeaugusaare põhjaservas oleva metsa vahel
vana suure pahaga kõiv Maretasaarest umbes paarsada sammu loodes olevas nurme äärses metsas
veel salapärased kivikuhjatisi. kivikuhjatise alumine osa on siingi pigem nelikandiline (ruudukujuline)
Mägiküla maastikud. vaade Mägiküla lõunaservast selle keskkoha nurmede (kunagiste põldude-karjamaade) suunas
veel metsa vahel olevadi suuri ja salapäraseid kivikuhjatisi. seesinane asumas Mägikülast lõunas ja Maretasaarest põhja-kirde pool asuvas metsas
suvesoojad vaated Mägiküla mägisele maastikule
künklik maastik jätkus ka metsa vahel. Maretasaarest sadakond sammu kirde pool olev mets
jänesvaabik (ganoderma applanatum). Maretasaare kirdeserva äärne
osjala ehk osjadega kaetud metsaalune Maretasaare kirdenurgas
metsa alustaimestik. Maretasaare idaosa
üks huvitav asi on selle kooreseppade poolt jäädvustatud kirjaga. pildistasin Maretasaarel ühte kooreüraskite mustrikirja ja kodus seda vaadates täheldasin selles suurt sarnasust Kalevi-nimega... igatahes esimene ja viimane täht on äratuntavalt K ja V... keskel on uduselt hoomatavad ka miskid täishäälikud ja võib olla isegi kirja keskel alumises osas ka väiksem L-täht. aga viimane on siiski rohkem minu fantaasiast kantud. isegi juhul, kui sealt keskelt ei loe välja a-, l- ja e-tähte, on see siiski tugevalt kalevite suunas kaldu. esiteks) me ei tea, kuidas häälikuliselt täpselt kalevi nimi 1000-2000 aastat tagasi kõlas... kas Kelev, Kilev Kelv, Kalv, võib olla ka veel mingit muud moodi, ja on ka selge, et heal nimel võis piirkonniti ka erinevaid variatsioone olla. teiseks) sellisel kujul mõjuvad need mitteäratuntavad keskmised tähed kui mingid saladuslikud ruunitähed seal vahel või siis mingis arhailises stiilis ladina tähed, kuidas seda nüüd võtta. aga on huvitav, et kalevitele pühendatud rännakus, kus siis sai nendest ka palju räägitud, tuli ühel hetkel siis ka selline ligilähedane kalevi-nimega (K- - - V) kirjake kooreseppade poolt. Maretasaare idaosa
eelmise kuva jätk. sama puu ja samad kirjad oma loomulikes värvides
A kui algus. algusele viitav puudemurd Maretasaare idaosas
mäe kallak. Maretasaare idaserv
värvid ja triibud, täpid ja kriimud. mitteplaneeritud pilt ehk fotokaamera juhuslik valik. Maretasaare idaserv
naisteniinepuu (daphne mezereum) on minemas uuele ringile. Maretasaare kagunurk
puu oksa koht kui väike päike. Maretasaar
kõvera tüvega kuusk. Maretasaare kagunurk
väike kivipuravik (boletus edulis). Maretasaare lõuna-kagunurk
Maretasaare lõunanurka ilmestasid samuti vanad pärnahiiglased. pärnadest tagapool rännuline Tulepiiga kohapaika uudistamas
suureõiene kellukas ehk kurekatel (campanula persicifolia). Maretasaare lõuna-kaguserv
naised niinepuude rüpes - kolm naist ühel joonel ja kõikidel pilgud ühes suunas või peaaegu et ühes suunas. Maretasaare lõuna-kaguserv
rubriigist sarnased näoilmed: nagu kaks õde (Päevapaiste vasakul ja Kaevupiiga paremal), mõlemal parajasti ees ka ühtemoodi päikesenaeratused. Maretasaare lõuna-kaguserv
kolme puu murdumise koht ehk siis koht, kus 3 kõrvuti kasvavat puud olid üheaegselt (või enam-vähem üheaegselt) heitnud pikali ning igaüks eri suunda ja nende keskele jäi selline kummaline auk, mida kosmilises plaanis võiks nimetada justnagu ka mingiks sõlmeks või sõlmpunktiks. Maretasaare lõuna-kaguserv
eelmise kuva jätk. samal ajal rännulised hoidmas naelutatuna oma pilke eespool mainitud puude murdumise kohal
müütiline hirv, kes pea kõik vaprad rännulised oma selja peale ära majutas (või ära mahutas, kuidas soovite). mul oli kohati selline tunne, et me liikusimegi sel rännakul otsekui mingi suure müütilise hirve turja või selja peal. ühtlasi olime sedasi ka hoitud ning muu maailma kära ja mürtsu eest kaitstud, avatud sisemisele kasvamisele ja taipamistele-märkamistele. ehk teisiti öelduna - liikusime aegruumis edasi n.ö. sellises ajatus müütilises hirvelaevas, hirvepaadis.
x
Udrikusilla rännak:
Osalejad: Lindatee piiga, Pruusipiiga, Päevapaiste, Kaevupiiga, Tulepiiga, Eve, Purdelemb, Jõhvikalemb, Soolemb, rännukoer Müta
Distants: 10 km
Asukoht: Udrikusilla, Mägiküla, Pala oja, Kuusalu Keskpolügoon, Kuusalu vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar