Nõret nõret nõelakene
Nõret nõela silmakene
Kus sie nõela ära kadus
Nõela kadus nõmmikusse
Aljas silma aavikusse
Terassilma tierajale
katkend kohalikust rahvalaulust: H II 2, 670 (828) < Hageri khk., Kirnu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Tiiu Küttwärk, 55 a. (1889)rl/mngl Nõela mäng
sametiselt karvane sile tondipea (dracocephalum ruyschiana) Arumänniku nurmelt. Traditsiooniliselt kasutati V
enemaal sellest tehtud
teed tuju
tõstmiseks ja selleks, et eluraskusi paremini taluda. NB! kes veel ei tea, taim on meil looduskaitse all!
plekkülikonnas põrnikad Pihali-Arumänniku tee ääres kasvaval villohakal (cirsium heterophyllum)
Arumänniku endise talukoha ümbrus
mets-nõianõges (stachys sylvatica) Arumänniku lähistelt
müstilise näoga tamm Künnimäelt (Hõikemäelt). puu olek meenutaks justkui mingit sümbolit või ruuni. kes teab, vahest oligi siia mingi sõnum sisse kodeeritud
villtakjas (arctium tomentosum) Arumänniku lähistelt. sealse metsatee üks lõik oli täiesti takjastunud ja paljud isendid küündisid isegi üle pea
mets-kurereha (geranium sylvaticum) on peitu pugenud pehkinud puurondi alla
Künnimäe kõrged niinepuud. Künnimägi oli üleüldse üks kauge ja puutumatu paik oma puutumatu salumetsa ja kivikuhjatistega
... ja siit tuleb harulduste haruldus - päeva pärl - sinikarva sileda tondipea (dracocephalum ruyschiana) valge vorm. huvitav on ka see, et mitte ükski allikas ei viita sellele, et sinisel tondipeal võib esineda ka valge vorm. hmm, ja kui oletame, et uus ja täiesti omaette vorm siis võiks selle ladinakeelne nimi kõlada umbes selliselt - dracocephalum ruyschiana arumannicana. Tondipea nurm
oranzhika-roosa erivormiga kahkjaspunane sõrmkäpp (dactylorhiza incarnata) Katlamäe (Kärgarannamäe) ja Viumäe vahelt
soopihlakas (potentilla palustris) Männimäe idaserva juures
siledad tondipead (dracocephalum ruyschiana) Arumänniku talukoha juures
Pihali kraav. kohati oli kaarvi põhi nauditavalt liivane. siitkohast, üle kraavi, sai retke edasiste eesmärkide suunas edasi mindud ja hiljem just siit siis ka tagasi tuldud
keegi putkelistest hakkab avanema. käsil on avanemisprotsess. Pihali-Aruänniku teeäärne
looduslik viisnurk Arumänniku talukoha juurest. oletatavasti mingi kurereha liigi algvorme
videvikuline hetk Tondipea nurme edelanurgas
Katlamäelt leitud musta pässiku (inonotus obliquus) imelised kullamullakarvased mustrid-kujundid
kahkjaspunane sõrmkäpp Viumäe külje alt
ühes kohas, nimelt Tondipea nurme keskkohas sinetas nurm ikka päris tugevasti. nurmele omast rohukarva rohelist sealses videvikuvalguses peaaegu ei paistnudki. ebamaiselt ebaharilik sinisus oli justkui kõik endasse haaranud. kuval on siis näha need sinisuse peasüüdlased - siledad tondipead (dracocephalum ruyschiana)
sametiste õitega sile tondipea (dracocephalum ruyschiana) pealtpoolt vaadatuna. Arumänniku nurm
simajate kullakarva mustritega kahkjaspunane sõrmkäpp (dactylorhiza incarnata) Sulgemäe ja Katlamäe vahelises madalsoos
pool Arumänniku legendaarsest hiidpässikust on võetud ja selleks on kulunud üle poole tunni. ajaliselt päris palju! siinne must pässik (inonotus obliquus) koosnes nagu kahest pässikupoolkerast. ja tõele au andes - polegi elus sellise hiidpässikuga ennem veel trehvanud. Sealõua rahandiku ja Pihali kraavi vaheline mets, Arumänniku talukohast idas
auguga kivi Katlamäelt. kivi meenutab vasakule vaatavat kalapead profiilis, kus auk tähendab silma kohta
esimesed sõrmkäppadest tervitajad Pihali-Arumänniku tee ääres olid vööthuul-sõrmkäpad (dactylorhiza fuchsii)
Künnimäe keskel kasvanud vana tamme kuivanud oksad taevalaotusse välja sirutamas
ebatavaline vaatepilt: haava-tuletaelik (phellinus populicola) kõivu peal. Tondinurme ja Künnimäe vaheline mets
ühele Arumänniku tammele oli aastatega tekkinud (ilmselt oksa murdumise kohale) selline nõiduslik puuskulptuur
vööthuul-sõrmkäpp (dactylorhiza fuchsii) Sulgemäest loodes asuva rabametsa ja lodumetsa piiril
veel üks vööthuul-sõrmkäpp (dactylorhiza fuchsii) Pihali-Arumänniku tee servast
Arumänniku pune (origanum vulgare) on ka pead tõstmas
Tondipea nurme kirdenurk. nende eesolevate puude taga ongi siledate tondipeade sinine väli
Haldjajuus ekslemas Künnimäe sarapike vahel
tundmatu linnu triibuline sulg. Sulgemäe keskkoht
must pässik (inonotus obliquus) Katlamäe kagunurgast
vahtlaste ülevahustatud pesitsemiskoht Sealõua rahandiku lähistelt
x
x
üks kivi Katlamäe kirdeosast meenutas väga nagu mingit kirstu, mille kaas on veidi paokile jäänud
x
x
x
vaade Arumänniku nurme lõnaservale
sinine kuslapuu (lonicera caerulea) oma marjadega. muuseas, marjad ei ole mürgised. siiski neid ei sööda nende kibeda maitse tõttu. huvitav jutt on kirjas aga vene wikipedias: "marjad on söödavad ja on hinnatud oma õrna lõhna ja hapukibeda maitse tõttu, mis meenutab mustikat." Sealõua rahandik
joonistused kivil. Männimäe kirdenurk
üks viimaseid vaateid saladuslikule Tondipea nurmele. Tondipea nurme läänenurk
tee viib Arumännikule. ees kaugustes on näha avaust, mis olekski nagu müstiline uks teispoolsusse, Arumänniku muinasjutulisse maailma
selle päeva vaieldamatud tegijad, keda kõige rohkem nähti, kellest kõige rohkem räägiti, kellest kõige rohkem mõeldi - siledad tondipead (dracocephalum ruyschiana). Tondipea nurme keskkoht
Soolemb Arumänniku hiidpässikuga (inonotus obliquus), täpsemini siis hiidpässiku ühe poolkeraga
legendaarse Arumänniku musta pässiku (inonotus obliquus) kullamullakarva mustrijooks
saladuslik halli-vasekarvaseguse sulestikuga linnulise sulg Sulgemäelt
Männimäe kirdeserv
kuna kivikuhjatisi oli kõikjal siinsel maastikel väga palju, siis sestap väärib nii mõningi omanäolisem neist eraldi esiletõstmist. siinne hunnik on pärit Künnimäe kirdeosast
Laanejuus on jõudnud Katlamäe kagunurka
legendaarne Arumänniku hiidpässik (inonotus obliquus) enne mahavõtmist. Sealõua rahandiku ja Pihali kraavi vaheline mets
vaade Männimäe kagunurgale. enamuse sellest väikesest soosaarest kattiski keskmine- ja nooremapoolne männimets
pilkupüüdev tõrupuu Künnimäe edelaosast
Sulgemäe soosaar - vaade selle kirdenurgale
Künnimäe kõige erilisem koht oli vist selle kirdeosa, kuhu oli kokku kogunenud keskmisest suurem hulk vanu pärnasid. nõndamoodi nagu sellelt kuvat näha, nägid välja pärnade kõrgustes hõljuvad ladvad
kivihunnikud Künnimäe idaosas
kivikuhjatis Künnimäe edelaosas. imestama pani siin, niisamuti kui ka Katlamäel, see asjaolu, et siin olid kõikjal kivihunnikud. ja mitte lihtsalt kivihunnikud, vaid justnagu midagi rohkemat. neid oli siin üsna palju ja nad olid väga-väga lähestikku. kas tõesti viitsis endisaja inimene siin neid kivihunnikuid liigutada, nii kaugel ja nii põhjalikult ja enamusel juhul ka nii korrapäraselt, nii kaugel eemal kõigist tsivilisatsioonidest, soode ja rabade ning rabade ja soode vahel? ühesõnaga, üsna omapärased vaatamisväärused on need kividest ringhunnikud siinkandi soosaartel
uhked lõhmused, mis varjasid enda vahel (kuva keskel tumedana) kellegi kullilise või kotkalise pesa. Tondipea nurmest kirdes asuv salumets
kahkjaspunase sõrmkäpa (dactylorhiza incarnata) ornazhikas-roosa eriväljalase. Sulgemäest loodes asuv madalsoo
Laanejuus keset sinirohelist siniste tondipeadega kaetud varavidevikulist Tondipea nurme
hiidvarveke Arumänniku nurme lõunaservast
metsaalune maastik Sulgemäe keskosas
veel üks kuva uhketest lõhmustest Tondipea nurmest kirdes asuvas salumetsas, mis peitsid enda vahel kellegi kotkalise-kullilise pesa
Arumänniku rännak:
Osalejad: Haldjajuus, Laanejuus, Soolemb
Distantsi pikkus: 10,6 km
Asukoht: Arumänniku talukoht, Linnuraba LKA, Kohila vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar