II kategooria looduskaitsealune liik alpi võipätakas (pinguicula alpina) Karu endise talukoha ja Pikavere soo vahelises allikalises madalsoos. see väike habras taimeke kujuneski üldkokkuvõttes päeva tipptegijaks ja seda just eeskätt tänu oma haruldusele ja suvesoojust kandvatele päikselistele õitele
kahkjaspunased sõrmkäpad (dactylorhiza incarnata) tundsid end Pikavere soo kaguosas üsnagi koduselt. ja peab nentima, et siin olid nad ikka eriti prisked ja hea elu peal. seda võib täheldada juba nende varre jämedusest (pea sama paks kui täiskasvanud inimese pöial) ja üldisest pikkusest (keskmisest kahkjaspunasest sõrmkäpast pea poole jagu pikem)
ja saagem tuttavaks, samuti haruldus ja samuti II kategooria looduskaitsealune taim - kärbesõis (ophrys insectifera). Karu talukohast loodes asuv mätlik
Silmsimägi läänest vaadatuna
Pikavere soo kaguserv
suur käopõll (listera ovata) kunagise Karu talukoha lähistelt
varsti õitsele puhkev soo-neiuvaip (epipactis palustris) Pikavere soo lõunanurgast, sealsete allikavete lähedalt
maastik Ülekaevandu raba keskkohas
imekannikese (viola mirabilis) suvised varrelehed koos roheliste iseviljuvate õitega. Silmsimäe põhjaserv
suvesoojad hetked kärbesõie (ophrys insectifera) seltsis. tundus, et tal oli võimet oma värvuse, hoiaku ja näolimega suvesoojust veel juurdegi anda. Karu talukohast loodes olevas mätlik
x
pärastlõunane ja pealevihmane vaade Pikavere soo keskkohast Silmsi oja suunas. on näha ka seda, et Silmsi oja taga esinevad sealses soomaastikus ka üksikud künkad. need peaksid olema sealsed soosaared
õitsemiseelne soo-neiuvaip (epipactis palustris) Pikavere soo lõunanurgas asuvate allikavete veerest. kui nüüd ka veel temagi lähipäevadel õitsele puhkeb, no siis ei jaksa küll seda ilu siinkandis ära lugeda
x
x
Silmsimäe loodenurk. taganevad tumedad vihmapilved on ruumi andmas heledale taevasinale
veel üks sulnis hetk Pikavere soo kaugosas kasvava kahkjaspunase sõrmkäpaga (dactylorhiza incarnata)
x
ja II kategooria kaitsealustele taimedele tuli siit lisa - soohiilakas (liparis loeselii) kogu oma auväärses helekollases hiilguses mõnisada sammu Silmsimäest põhja pool
vaade Ülekaevandu raba keskkohast põhja-loodeserva suunas. raba on see küll tinglikult, kunagi jah ta seda oli, praegu on see rohkem madalsoo moodi või hoopiski mingi hübriid madalsoost ja rabast
vist selle päeva kõige pilkupüüdvam kärbesõis (ophrys insectifera). Karu talukohast loodes olev mätlik
täpiline sõrmkäpp (dactylorhiza incarnata cruenta) Ülekaevandu madalsoost. samuti, nagu paljud teisedki tol päeval leitud uudsed taimed, on temagi II kategooria looduskaitsealune liik
x
veel üks kuldne hetk Silmsimäe põhjaserva külje all kasvava soohiilaka (liparis loeselii) seltsis
vaade Silmsimäe põhjanurgale just hetk peale seda kui pealelõunane vihm oli oma viimased pritsmed maha sadada lasknud
rännuliste rõõmus askeldamine Silmsimäest kagus asuva Vesiroositiigi juures
Silmsimäe põhjaväravad on kohe-kohe avanemas, et vihmast niisked rännulised saaksid siia sisse tulema hakata
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
jällegi üks II katergooria kaitsealune taim - russowi sõrmkäpp (dactylorhiza russowii) Silmsimäe ja Silmsi oja vahelises allikalises madalsoos
x
x
x
x
ussilill (lysimachia thyrsiflora) Silmsi oja äärest. ravitoimetest: ingliskeelse vikipeedia andmeil kasutatakse seda taime näiteks Aasias võitlemaks kõrge vererõhu vastu
x
x
x
x
kahelehine käokeel (platanthera bifolia) varjulises metsaaluses Silmsi oja ääres
x
suverohelusega kaetud metsaalune Silmsimäe keskkohas
esimene sel retkel (ja esimene ka minu siiamaani elatud elu jooksul) kohatud kärbesõis (ophrys insectifera) Silmsimäest põhjas asuvas madalsoos. kärbesõitega ja üleüldse selle retkega seoses üks eriti huvitav tähelepanek. hetkel kui me polnud veel kärbesõisi märganud, olime nii öelda teel selle koha suunas, oli ilm täitsa arust ära läinud, sadas vihma, puhus külm tuul ja temperatuur oli ka tugevalt langenud. selleks hetkeks aga kui esimesed kärbesõied nähtud, hakkas ka ilm kohe leebuma. ja mitte ainult leebuma, vaid ilm tegi ikka 180 kraadise kannapöörde - tuul lakkas, vihm jäi järgi ja päike tuli välja. ja kõige huvitavam selle asja juures on see, et selline ilm püsis kuni matka lõpuni, siis läks päike ära, mõne hetke pärast tuli jälle tuuleke ja sinna takka taas ka vihmake
kuradi sõrmkäpp (dactylorhiza maculata) Silmsimäe põhjaserva lähistelt
roosavärviline harilik kurekell (aquilegia vulgaris) Silmsimäe loodenurgast. "traditsioonilises ravimtaimede teaduses arvatakse, et kurekell oli pühitsetud Veenusele; kui keegi on korjanud kimbu neid lilli siis öeldakse, et ta äratab kiindumust kallima vastu. Nicholas Culpeper soovitas seda valude leevendamiseks lapsesünni puhul. tänapäeva moodsas ravimtaimede meditsiinis kasutatakse seda selle kootava ja kuseeritust soodustava toime tõttu." kare tõlge ingliskeelsest wikipediast
x
Paraspõllu rännak
Osalejad: Arne, tundmatu naine mustas, tundmatu naine valges, Arvo, Gregor, Härghein, Tulelemb, Sulelemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 5,5 km
Asukoht: Paraspõllu LKA, Silmsi küla, Raasiku vald; Paraspõllu LKA, Silmsi oja, Rae vald, mõlemad Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar