tundmatu valge-tuhmhallilaiguline liblikas on end oskuslikult ja kunstipäraselt-maitsekalt roheliste leherootsude alla ära peitnud. Loigumetsa idaserv
Klooga järve idakallas endiste mõisavaremete lähistelt
harilik kibuvits (rosa vosagiaca) Luuri-Loigu metsateel
taevataadikäekaats (gymnadenia conopsea) Loigu nurmelt. neid oli siin palju. koos keskmise väriheinaga moodustasid nad siin üsna pilkupüüdva ja arvestatava rohurinde
x
x
x
x
x
x
Klooga mõisa varemed, eemalt, kagu poolt vaadatuna
x
harilik piimjuur (tragopogon pratensis) Klooga-Maeru tee äärest
harilikud kuldkannid (helianthemum nummularium) Luuri-Loigu metsatee veerest. needsinased taimed ei ole just väga levinud siin Maarjamaal, kasvavad põhiliselt Eesti põhjaosas ja läänepoolsetel saartel
veel üks pilkupüüdev taevataadikäekaats ehk harilik käoraamat (gymnadenia conopsea) Loigu nurme pealt
veel üks pilkupüüdev kuldkann (helianthemum nummularium) Loigu endise talukoha lähistelt
keskmine värihein (briza media) ilutsemas Loigu nurme peal. needsamused väriheinad oli selle nurme kõrgeimad taimed
x
x
x
kivid-kaksikud Loigumetsa lääneservast
vaade Klooga mõisa varemetele edelast, n.ö. Lodijärve (Klooga järve) idakalda juurest
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
üks Loigu talukoha äärsest kahest Vägilaskivist
villamüts õisiku asemel
keskmine värihein (briza media) ja selle taustaks sinitaevas ja Loigu rohenurm. need vasevärvi südamekujulised kuljused väärivad igatahes seda, et nende juures korra peatuda ja neid lähemalt silmitseda. muideks Kraasna maarahval oli kunagi sellele taimele üsna mehine nimi antud - mehidzehainakene. salapäraseks jääb, mis võis nii õrnahingelise väriseva taime mehiseks teha?
kolm käoraamatut (gymnadenia conopsea) läbisegi mitmete-setmete väriheintega, kes neist kõrgemale ulatumas ja oma südamekujulisi kellukaid nende kohal lehvitamas. Loigu nurme idasosa
x
sinine muna
suur kivi Linnamäe lõunapoolse künka edelaservas
x
x
õhtule sujuvalt vastu liikuv Perko põld (Perko nurm)
x
x
jänesesalati (mycelis muralis) teravaotsaline leht on näitamas suunda, kuhu edasi liikuda
x
x
vanad kortsus Vägilaskivid endise Loigu talukoha maadel. tundub, et seesinane koht, kus kivid asuvad ja mis oli väga madal ja soine, ja eemalt vaadatuna meenutas nagu mingit lohku, võiski Loigu talukohale kunagi nime anda. sest üsna võimalik, et soises lohus oli kunagi ka vesi
x
x
ürgmets Linnamäe lõunapoolse künka lõuna-kaguosas
Linnamäe lõunapoolse künka kagunurgas asuva mägra maja ukseesine oli ilusti kividega ära sillutatud
tagavara väljapääs Linnamäe mägra majast
metsatee Linnaamäe kirdeservas
x
Luuri rännak
Osaleja: Soolemb
Distantsi pikkus: 6,5 km
Asukoht: Luuri endine talukoht, Lodijärv (Klooga järv), Kanguste küla, Keila vald, Harjumaa
Klooga järve idakallas endiste mõisavaremete lähistelt
harilik kibuvits (rosa vosagiaca) Luuri-Loigu metsateel
taevataadikäekaats (gymnadenia conopsea) Loigu nurmelt. neid oli siin palju. koos keskmise väriheinaga moodustasid nad siin üsna pilkupüüdva ja arvestatava rohurinde
x
x
x
x
x
x
Klooga mõisa varemed, eemalt, kagu poolt vaadatuna
x
harilik piimjuur (tragopogon pratensis) Klooga-Maeru tee äärest
harilikud kuldkannid (helianthemum nummularium) Luuri-Loigu metsatee veerest. needsinased taimed ei ole just väga levinud siin Maarjamaal, kasvavad põhiliselt Eesti põhjaosas ja läänepoolsetel saartel
veel üks pilkupüüdev taevataadikäekaats ehk harilik käoraamat (gymnadenia conopsea) Loigu nurme pealt
veel üks pilkupüüdev kuldkann (helianthemum nummularium) Loigu endise talukoha lähistelt
keskmine värihein (briza media) ilutsemas Loigu nurme peal. needsamused väriheinad oli selle nurme kõrgeimad taimed
x
x
x
kivid-kaksikud Loigumetsa lääneservast
vaade Klooga mõisa varemetele edelast, n.ö. Lodijärve (Klooga järve) idakalda juurest
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
üks Loigu talukoha äärsest kahest Vägilaskivist
villamüts õisiku asemel
keskmine värihein (briza media) ja selle taustaks sinitaevas ja Loigu rohenurm. need vasevärvi südamekujulised kuljused väärivad igatahes seda, et nende juures korra peatuda ja neid lähemalt silmitseda. muideks Kraasna maarahval oli kunagi sellele taimele üsna mehine nimi antud - mehidzehainakene. salapäraseks jääb, mis võis nii õrnahingelise väriseva taime mehiseks teha?
kolm käoraamatut (gymnadenia conopsea) läbisegi mitmete-setmete väriheintega, kes neist kõrgemale ulatumas ja oma südamekujulisi kellukaid nende kohal lehvitamas. Loigu nurme idasosa
x
sinine muna
suur kivi Linnamäe lõunapoolse künka edelaservas
x
x
õhtule sujuvalt vastu liikuv Perko põld (Perko nurm)
x
x
jänesesalati (mycelis muralis) teravaotsaline leht on näitamas suunda, kuhu edasi liikuda
x
x
vanad kortsus Vägilaskivid endise Loigu talukoha maadel. tundub, et seesinane koht, kus kivid asuvad ja mis oli väga madal ja soine, ja eemalt vaadatuna meenutas nagu mingit lohku, võiski Loigu talukohale kunagi nime anda. sest üsna võimalik, et soises lohus oli kunagi ka vesi
x
x
ürgmets Linnamäe lõunapoolse künka lõuna-kaguosas
Linnamäe lõunapoolse künka kagunurgas asuva mägra maja ukseesine oli ilusti kividega ära sillutatud
tagavara väljapääs Linnamäe mägra majast
metsatee Linnaamäe kirdeservas
x
Luuri rännak
Osaleja: Soolemb
Distantsi pikkus: 6,5 km
Asukoht: Luuri endine talukoht, Lodijärv (Klooga järv), Kanguste küla, Keila vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar