ümaralehine uibuleht (pyrola rotundifolia) Väikemäe ja Ulmumäe (Suur-Ulmumäe) vahelise kraavi äärest. on näha kuidas tolmukad ja emakakael on kõvasti koostööd tegemas, et lille ilu võimsamalt esile tuua
üks Örde allikatest (nimetagem teda edaspidi Örde tavaallikaks). erinevalt Örde ohvriallikast, mis oli passiivne (vee keemist polnud seal märgata), oli seesinane allikas aktiivne, vesi kees üsna usinalt selle loodenurgas
Pärnamäe iludus - kaunis kuldking (cypripedium calceolus). tema oli selle rännaku kõige puhanum, värskemanäolisem ja kaunim kõikidest teistest oma liigikaaslastest
Atla jõgi Väike-Ulmumäe juures. paar sõna ka Atla nimest. harrastusajaloolane Edgar V. Saks sidus selle nime loodusjumaluse Ahtoga. siitkohast mõni hea süld lääne-loode suunas asub ka Atla küla. Taani hindamisraamatu "Liber Census Daniae" järgi on küla esmakordselt mainitud 1220 a. Attola nime all. Ahto ja Attola (Ahtola) jõgi sobivad seega üsna hästi kokku. teatavasti oli Ahto muinaseestlaste (soomlastel Ahti) veejumalus, keda seostati merega ja kala püüdmisega, samuti oli ta ka jõgede ja järvede haldjas. sellise hüpoteesi järgi võibki oletada, et siinse Atla jõe ääres võis meie esivanematel olla tõesti mingi eriline Ahtole pühendatud austamispaik, kultuspaik
harilik võipätakas (pinguicula vulgaris) Kokamäe ja Väikemäe vahelises madalsoos
kohekohe õitsema puhkev kahkjaspunane sõrmkäpp (dactylorhiza incarnata) Õrde ohvriallikast põhja poole jäävas madalsoos
täna öösel tantsis kuninganna (loe: kaunis kuldking (cypripedium calceolus)) oma selle suve viimase tantsu. rohkem tantse sel aastal tema poolt kahjuks enam ei tule. Ulmumäe (Suur-Ulmumäe) põhjaserv
Tammemäe puisniiduilmeline kaasikmets. vaid soosaare keskkohas paljudest kaskedest ja üksikutest haavapuudest piiratuna oli valvel ka selle koha vardijas - üksik parimates aastates tammepuu
sissevaade sügavustesse. Örde tavaallikas
hiidpedajas Soontekivi mäe keskkohast
iidsed niinepuud Ulmumäe (Suur-Ulmumäe) edelanurgast
x
x
x
x
x
õitsev lodjapuu (viburnum opulus) Õrde tavaallika lähistelt
x
kahelehine käokeel (platanthera bifolia) ühel väikesel lagendikul kõrges rohurindes. Ulmumäe keskkoht
x
suur käopõll (listera ovata) Ulmumäe lõunanurgast
vahtlaste korrusmaja "osjapuul"
südamekujulised pärnalehed moodustasid nõnda üksteise peal olles omapärase kihilise pärnarüü. Ulmumäe kagunurk
soo-lõosilmad (myosotis scorpioides) valvamas Örde tavaallika loodekallast
x
x
x
x
x
koprasild Atla jõel Väike-Ulmumäe juures. oli praegusel aastaajal võrdlemisi hästi ületatav
x
x
vapper Sütelemb on suundumas Väike-Ulmumäe lõunaserva juures olevale ja üle Atla jõe viivale koprasillale
Tammejuuse kuldsed hetked Örde allikate kirdekaldal
x
x
x
x
x
x
x
loodusliku rohevaibaga kaetud Örde ohvriallikas
x
kolmpea-kõiv Väikemäe kirdeosast
Saare talukoha paekivist vundamendijäänused
ürgmets Örde ohvriallika juures
x
x
x
x
x
x
soontega kivi Soontekivimäe loodeservas
Tänavamäe looduslik tänav. seesinane tänav kulgeski siis mööda soosaare kõrgemat kohta pidi. kõik märgid viitasid sellele, et rada (loe: tänav) oli inimtekkeline
x
x
x
x
Ulmumäe rännak
Osalejad: Tammejuus, Sütelemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 8,5 km
Asukoht: Ulmumägi, Örde (Ulmu) allikad, Mahtra LKA, Atla küla, Juuru vald, Raplamaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar