kummalise välimusega ratasseen või seeneratas, kuidas soovite, asukohaga Tõugussaare põhjaservas. ei ole veel ennem veel ennem juhtunud nägema nii veidra välimusega puuseent
Tõugussaare raba üllatas päris tugevalt oma rabamurakate (rubus chamaemorus) rohkusega. seesinane marjaisend palus üleskorjet Vanakasesaare juures
müstiline vaade varahommikusele Vibuhaavasaarele. muideks, olgu mainitud, et seesinane nimi sellele soosaarele on antud Rännulembese poolt
no on alles välimuse mõned seened endale soetada osanud! igatahes tundusid väga ja väga ebamaistena, oleksid nagu kuskilt muinasjutust võetud. seened ise jäid tuvastamata, ehkki professor Härghein arvas need olevat jänesvaabikud (ganoderma applanatum). Tõugussaare põhjaserv
väike nimetu soosaareke Vibuhaavasaarest kirdes. päev on just ärganud ja saatnud oma esimesed päevakiired emakese maa suunas. ehkki pilved on neid suurelt osalt ära varjamas, võib siiski täheldada teatud tagasihoidlikku valguselainetust ja sära sealt tagant
veel üks väike ja nimetuks jäänud soosaar Vibuhaavasaarest kirdes, kohe selle külje all
puugipask (fuligo septica) Tõugussaare põhjanurgas
Paljassaare soosaar, vaade sellele kirdest. eesolev maastik on suhteliselt raskesti läbitav pajuvõsa
Tõugussaare kirdeväravad, siitkaudu toimus soosaarelt väljumine
Karulemb kadikut seadmas Vibuhaavasaare juures
taevas ja hommikused pilved on andmas parimat, et rännulisi müstikameeleolus hoida. rabamaastik Vibuhaavasaarest põhjas
naadilehega kaunistatud tundmatu torikseen Vibuhaavasaare edelanurgast
vaade Vibuhaavasaarele kagu suunast
veel üks veider hetk veidrate Tõugussaare seenerataste seltsis
Tõugjase, Tapu ja Mirmi väega immutatud Tõugussaare kirdeväravad. selle metsa kohta, mis sealt paistmas, võis tõesti öelda ürgne, stiihiline ja metsik
puudemurd Tõugussaare põhjanurgas
ausõna peal seisev vana kuivanud puu Tõugussaare kirdeservas
veel üks simajas kuva Paljassaarest. oletatavasti tuli see nimetus sellele soosaarele sellepärast, et endisajal või ennemuistsel ajal võis see maa seal lage olla. iseküsimus mis põhjusel ta lage (loe: paljas) oli? eemalt vaadates tundus soosaar täitsa huvitav, et kunagi sinna minna ja selle kohaga lähemat tutvust teha
lillakad (rubus saxatilis) Vibuhaavasaarelt
x
Karulemb imetlemas kolme suurt tamme Kolmetammesaare lõunaservas. oli teine huvitav saar veel sellepoolest, et kogu ulatuses oli see kaetud roostikuga. saar ise oli siiski mineraalmaa, mitte soine märgala. ka juba sellest, et siin tammed kasvavad võib aru saada, et tegu on n.ö. kõva pinnasega, kõrgendikuga keset sood. tamm ju teatavasti märja peal ei kasva, vaid reeglina ainult kuival pinnal
salu-siumarjad (actaea spicata) Tõugussaare kirdenurgast. infoks, selle taime üks arhailisemaid folkloorinimesid on näiteks lenderavandeserohud. see sõna tundub pärinevat eriti vanast läänemeresoome keelte kihistusest. selles sisalduv sõnakombinatsioon "lendvast" ja "vandest" viitab eelviikingiajale või isegi veel varasemale perioodile. lendva nime kasutati ennevanasti teatavasti lohede kohta
x
x
Tõugujärv koos selle keskel oleva suurema järvesaarega - nn. Tõugujärvesaarega
Kõverik-tamm Sarvesaare edelanurgast. hämardasel hommikutunnil mõjus tema nägemine kuidagi eriti värskendavalt
Sarvesaare neljaharuline põdrasarv
koiduvalguses Sarvesaar. Tagusaarte grupi kõige läänepoolsem soosaar. vaade sellele ida suunast
x
metsik ja stiihiline mets Tõugussaare põhja-kirdeosas
x
Kõigipuudesaar - vaadatuna kagu suunast
x
x
x
hiidkõiv Vanakasesaare edelanurgast
mägralinnaku kortermaja ukseava Tõugussaare põhjanurgas
Karulembese poolt leitud metskitse sarv Vanakasesaare lõunakülje lähistelt
Distantsi pikkus: 8,5 km
Asukoht: Tagussaare soosaared, Tõugussaare (Kilingi raba), Tõugussaare soosaar, Kõrvemaa MKA, Paide vald; Tõugussaare (Kilingi) raba, Tõugujärv, Albu vald, mõlemad Järvamaa
Tõugussaare raba üllatas päris tugevalt oma rabamurakate (rubus chamaemorus) rohkusega. seesinane marjaisend palus üleskorjet Vanakasesaare juures
müstiline vaade varahommikusele Vibuhaavasaarele. muideks, olgu mainitud, et seesinane nimi sellele soosaarele on antud Rännulembese poolt
no on alles välimuse mõned seened endale soetada osanud! igatahes tundusid väga ja väga ebamaistena, oleksid nagu kuskilt muinasjutust võetud. seened ise jäid tuvastamata, ehkki professor Härghein arvas need olevat jänesvaabikud (ganoderma applanatum). Tõugussaare põhjaserv
väike nimetu soosaareke Vibuhaavasaarest kirdes. päev on just ärganud ja saatnud oma esimesed päevakiired emakese maa suunas. ehkki pilved on neid suurelt osalt ära varjamas, võib siiski täheldada teatud tagasihoidlikku valguselainetust ja sära sealt tagant
veel üks väike ja nimetuks jäänud soosaar Vibuhaavasaarest kirdes, kohe selle külje all
puugipask (fuligo septica) Tõugussaare põhjanurgas
Paljassaare soosaar, vaade sellele kirdest. eesolev maastik on suhteliselt raskesti läbitav pajuvõsa
Tõugussaare kirdeväravad, siitkaudu toimus soosaarelt väljumine
Karulemb kadikut seadmas Vibuhaavasaare juures
taevas ja hommikused pilved on andmas parimat, et rännulisi müstikameeleolus hoida. rabamaastik Vibuhaavasaarest põhjas
naadilehega kaunistatud tundmatu torikseen Vibuhaavasaare edelanurgast
vaade Vibuhaavasaarele kagu suunast
veel üks veider hetk veidrate Tõugussaare seenerataste seltsis
Tõugjase, Tapu ja Mirmi väega immutatud Tõugussaare kirdeväravad. selle metsa kohta, mis sealt paistmas, võis tõesti öelda ürgne, stiihiline ja metsik
puudemurd Tõugussaare põhjanurgas
ausõna peal seisev vana kuivanud puu Tõugussaare kirdeservas
veel üks simajas kuva Paljassaarest. oletatavasti tuli see nimetus sellele soosaarele sellepärast, et endisajal või ennemuistsel ajal võis see maa seal lage olla. iseküsimus mis põhjusel ta lage (loe: paljas) oli? eemalt vaadates tundus soosaar täitsa huvitav, et kunagi sinna minna ja selle kohaga lähemat tutvust teha
lillakad (rubus saxatilis) Vibuhaavasaarelt
x
Karulemb imetlemas kolme suurt tamme Kolmetammesaare lõunaservas. oli teine huvitav saar veel sellepoolest, et kogu ulatuses oli see kaetud roostikuga. saar ise oli siiski mineraalmaa, mitte soine märgala. ka juba sellest, et siin tammed kasvavad võib aru saada, et tegu on n.ö. kõva pinnasega, kõrgendikuga keset sood. tamm ju teatavasti märja peal ei kasva, vaid reeglina ainult kuival pinnal
salu-siumarjad (actaea spicata) Tõugussaare kirdenurgast. infoks, selle taime üks arhailisemaid folkloorinimesid on näiteks lenderavandeserohud. see sõna tundub pärinevat eriti vanast läänemeresoome keelte kihistusest. selles sisalduv sõnakombinatsioon "lendvast" ja "vandest" viitab eelviikingiajale või isegi veel varasemale perioodile. lendva nime kasutati ennevanasti teatavasti lohede kohta
x
x
Tõugujärv koos selle keskel oleva suurema järvesaarega - nn. Tõugujärvesaarega
Kõverik-tamm Sarvesaare edelanurgast. hämardasel hommikutunnil mõjus tema nägemine kuidagi eriti värskendavalt
Sarvesaare neljaharuline põdrasarv
koiduvalguses Sarvesaar. Tagusaarte grupi kõige läänepoolsem soosaar. vaade sellele ida suunast
x
metsik ja stiihiline mets Tõugussaare põhja-kirdeosas
x
Kõigipuudesaar - vaadatuna kagu suunast
x
x
x
hiidkõiv Vanakasesaare edelanurgast
mägralinnaku kortermaja ukseava Tõugussaare põhjanurgas
Karulembese poolt leitud metskitse sarv Vanakasesaare lõunakülje lähistelt
võrreldes 2010 aasta Tõugussaare rännakuga peab nentima, et Tõugussare kotkas on endale uue pesapuu valinud. seekord on selleks puuks haab, nagu näha ka sellelt kuvalt. eelmine kord oli selleks teatavasti okaspuu kuusk. võib arvata, et kuusk oli vahepeal murdunud ja suur lind tegi endale uue pesa lehtpuu latva.
Tõugussaare rännak
Osalejad: Kairi, Rännulemb, Karulemb, Soolemb Distantsi pikkus: 8,5 km
Asukoht: Tagussaare soosaared, Tõugussaare (Kilingi raba), Tõugussaare soosaar, Kõrvemaa MKA, Paide vald; Tõugussaare (Kilingi) raba, Tõugujärv, Albu vald, mõlemad Järvamaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar