Kannivõhma rännak 15.01.2012

sooja lumemütsiga kaetud talvised seened Kukevõhmalt. egas ometi austerservikud ise? igatahes fakt on see, et seeneguru Härghein arvas need 95%-lise tõnenäosusega austerservikuteks (pleurotus ostreatus). kui see nüüd tõesti nii on siis on tagasihoidlik Kukevõhma nüüdsest kohe kindlasti Eestimaa kaardil olemas... ja seda kohana, kust võib leida midagi haruldast

hiidkõred Parrivõhma lääneosas

kosmilised märgid lumevaibal Kannivõhma keskosas. ülemine märk meenutab väga nagu mingit kosmoselaeva või raketti

Kannivõhma imeline pokumaastik

tundmatu rohe-pruunikas puuseen Kukevõhma edelaosas. pean nentima, et seenel on üsna suvised värvid

üks Eestimaal enam levinud kollalisi, kattekold (lycopodium annotinum), nautimas talverõõme Parrivõhma ja Kannivõhma vahelises kuusemetsas

kaunis vaade videvikulisele Kannivõhma loodenurgale kirdest. Kannis tähendab vanas kõnepruugis kaunist.

väikesed mikrofon-seened Kukevõhma põhjaosas. kuna nende puuseente alumised osad on üsna aukuderohked siis sestap meenutavadki nad pealiskaudsemal pilgul vägagi pisikesi riiete külge kinnitatavaid mikrofone

talveidüllist kantud vaade Jõelähtme jõele Parrivõhma külje alt. tähelepanelik vaatleja võib märgata, et jõevoogudesse on sukeldunud ka mõned pärasltõunased päiksekiired, kes nõndamoodi vee all särades on oma kuldseid toone ka veepinnale visanud

veel salapäraseid lumemärke Kannivõhmalt. iidse Kannivõhma keskosas kasvava iidse kõre alla oli neid pudenenud rohkem kui mitu

lumejuhtmetega ühendatud puuseen Kukevõhmal

Kannivõhma keskosas kasvav hiidkõre

talvevärvid Jõelähtme jõel Parrivõhma juures

kompositsioon arhailisest kuusekäbist ja lumisest kuuseoksast. Kukevõhma kirdeosa

lumised kuused Parrivõhma kesk-lääneosas

veel talveidüllist Jõelähtme jõel Parrivõhma kaguosa lähistel

ühtekasvanud kuusepaar Kukevõhma keskosas. väiksema kuuse vasakpoolne oks on suurele kuusele sõna otseses mõttes sisse kasvanud

Kannivõhma pokumaa lumivalged pokupead. pole kahtlust, et lumevaibaga kaetud pokudel on tähtis osa talvemaastiku meeldivamaks kujundamisel. meeldivalt muhklik pokumaastik (vanas keelepruugis ka mätlik) on igati täisväärtuslik silmarõõm

Kukevõhmal nähtud kividest kõige suurim. soosaare põhjaosa

Laanejuuse tagasivaade päikseloojangust lõkendama löönud taevasse Kannivõhma kohal. hetk on enam kui maagiline, kuna parajasti on Kannivõhma kohal oleva taevalaotuse all õhus hõljumas ka kaks kaarnat (teravam pilk võib neid isegi märgata - väiksed mustad täpid sealse metsa kohal), kelle müstiliste karjatuste vastu ei ole vist kuidagi võimalik ükskõikseks jääda

pool-lagendikuline metsamaastik Kannivõhma keskosas

ümbruskonnale jumet andev iidne kõverikpuu Kannivõhma keskosas

talvemets Parrivõhma edelaosas, Jõelähtme jõe lähistel (puude taga ongi jõesäng)

keerdu kasvanud puud Kannivõhmasse viiva tee ääres

tundmatu Kukevõhma rohe-pruunikas puuseen lähivaates

Parrivõhma põjaosas oleva nurme peal kasvas üksteisest parajal kaugusel kolm hiidkõret. antud kuvale ongi jäädvustatud neist kõige suurem. vaade sellele põhja poolt. NB! Laanejuuse tehtud kuva!

vaade kuusemetsalise Kukevõhma poole kagust

imelised taevavärvid Kannivõhma loodenurga kohal

kivine küngas Kannivõhmast põhja suunas

talv on põõsastaime okstesse kinni külmunud. samas, selle kohta võib ka teistmoodi öelda - lumepalle kandev taim

vaade Parrivõhmale põhja poolt. keskel olev küngas ja paremale poole jäävad üksikud kuused viitavadki Parrivõhmale

värisev märk lumel Kannivõhma põhjaosas. juhtus nii, et kui sealt mööda läksin, siis märkas mu silm lumel mingit ebamäärast liikumist. ja see ei olnud üldsegi selline õige liikumine... pigem rohkem nagu selline varjatud liikumine. pöörasin otsa ümber ja hakkasin tagasi liikuma. imelik, ei mingit liikumist enam... kuni hetkeni kui see äkitselt taas liikuma hakkas (lumepind oleks nagu hingatanud katkendlikult ja mitu korda järjest). protsessis sees olles ei saanudki kohe nagu aru, milles asi. alles hetke pärast taipasin, et olen n.ö. "juhtme" ehk vana lumealuse puurondi peal, mis oli pikkupidi ühenduses väreleva lumega

lumevaibaga kaetud kivikuhjatis Kukevõhma põhjaosas

Kannivõhma rännak:
Osalejad: Laanejuus, Soolemb
Distantsi pikkus: 6,4 km
Asukoht: Linnakse küla, Anija vald, Harjumaa

Ilvesemäe rännak 07.01.2012

kusagil teadliku ja mitteteadliku maailma piiril asub siinpoolse maailma viimane  ja sealpoolse maailma esimene verstapost - Ilvesemägi - ürgmetsailmeline soosaar Ülesoo raba idaosas. siin olles tundub, nagu oleksid tõesti kuskil maailmadevahelise risttee juures... n.ö. siinse maailma serva peal. soosaare põhjaosas olles ja siit põhja või kirde suunas välja kiigates on selline n.ö. siinse maailmaserva tajumine vahest kõige ehedam. kuval - Ilvesemäe lumised põhjaväravad. siinne koht jättis üsnagi ürgse ja puutumatu mulje. inimeselaps siia naljalt ei satu. kahtlemata oli oluline roll kanda ka vastsadanud lumel - see mõjus vägagi värskendavalt ja puhastavalt ning aitas looduse poolt pakutavat paremini omaks võtta

killuke päikest suutis ennast läbi pressida ka Ilvesemäe keskossa

nõrga jääkihiga kaetud veesoon Ilvesemäe kaguosa ääres. valged lumepätsid jää peal meenutavad kui taignapätse panni peal

iidsest kahe haruga kõivust kotkapuu koos pesaga Ilvesemäe põhjaosas. pole just päris kindel, kas seal juba elas kotkas või kotkapere enne talvitama minemist või on see alles ehitamisjärgus. viimasele viitab just pesa keskmisest natuke tagasihoidlikum suurus

lumepulbriga kaetud sinilille legendaarne kolmikleht Ilvesemäe põhjaosas

vaade Masila soole idast, Viupardi mäe poolt. sinitaevas, päevavalgus, esimene tõsine lumi ja päiksekiired on andmas oma parimat, et rännulisi säravsilmsetena Ilvesemäele juhatada

Ilvesemäe põhjaväravad. vaade sellele pisut eemalt, umbes kuuesaja jala pealt

talvised värvid Ilvesemäe kagunurga juures. siinne lumerüüs lodumets ja lumeehetes veesoon suutsid oma talvevärvides mõjuda üsnagi pidulikult

Ilvesemäe kotkapuu vaadatuna teise nurga alt

kasekäsnaderohke käsnapuu Ilvesemäe keskosas

puutumatu mets Ilvesemäe kirdeosas

muinasjutuline vaade Viupardi mäelt Masila soole läbi keskpäevaste päikesekiirte

peaaegu, et kõikide Kuusikumäe kuuskede läänepoolsed tüveosad olid lumejahuga täis puistatud. esiplaanil ürgsed kuused soosaare lõunaosas

Ilvesemäe kotkapesa lähivaates. hetkeinfole tuginedes võiks see olla vaid kotkapesa. samas kui kellelgi on selle kohta omi mõtteid ja arvamusi, siis oleksin väga tänulik, kui neist teada annaksite. vastuväited ja lisainfo on alati teretulnud

Ilvesemäe maaliline kirdenurk. tundub, et talveidüll on siin juba oma haripunktis

vaade Ilvesemäe lääneservast Ülesoo rabale. maalilisus ja idüll käisid ka siin juba käsikäes

üks paljudest iidetest kõivudest Ilvesemäe keskosas

lumejahuga kaetud haavapahk Ilvesemäe põhjaserva lähistel

vaade kotkapuu alt sinihallivalgesse taevalaotusesse

Ilvesemäe kagunurga võimsaim puu - puuseentega kaetud vana haab

keskpäevane vaade Ilvesemäele loodest, umbes tuhande jala pealt. taevas on soosaare kohal omandanud üsna müstilised värvitoonid

kuuserohke ürgmets Kuusikumäe idaosas

talvise lumevalge lumemütsi endale pähe tõmmanud kasekäsn (piptoporus betulinus). Ilvesemäe põhjaosa

muhklik ja seenerohke iidne kõiv Ilvesemäe keskosas

maaliline metsaalune Ilvesemäe kagunurga veeres

stiihiline koht Kuusikumäe läneosas, kus mitmed puud olid kukkumise pealt ristanud oma ladavd, tüved ja oksad

pärnaneidised Ilvesemäe kesk-idaosas. siit võis leida üsnagi tõsiseltvõetava suurusega pärnade kogukonna. laialipillutatuna võis neid siin kasvamas leida pea iga mitme hea sammu pealt

kukkuv haab Ilvesemäe põhjaosas

metsamaastik Lustimäe soosaare keskosas, esiplaanil ärakuivanud kõre

ebamaised lumeolevused Ilvesemäe kaguservas oleval jääl

üks paljudest hiidhaavadest Ilvesemäe keskosas

Ilvesemäe käsnapuu eemalt vaadatna

Ilvesemäe ainus tamm oli kahjuks ära kuivanud ja tema murdunud okstest oli omamoodi risuhunnik moodustunud. soosaare lõunaosa

videvikueelne vaade Kuusikumäele kirdest, Ülesoo raba poolt. õrnalt on täheldatavad ka sealsete tervatipuliste kuuskede kontuurid

Päikesesilm Viupardi mäe metsas

videvikueelne vaade Ilvesemäele loodest

poole kukkumise pealt teiste sõbralike kaaspuude poolt kinni püütud haab (kukkuv haab) Ilvesemäe põhjaserva juures. vaade sellele altpoolt

kullakarvane mets Viupardi mäe lääneservas

ainus nähtud kivi Ilvesemäel.  võib olla oli seal mõni väiksem kivi veelgi aga lumevaiba alt paists välja ainult see. Ilvesemäe kirdeosa

metsamaastik Ilvesemäe keskosas

Lustimäe ärakuivanud kõre koos oma kaarjate okstega

oma kõrgete latvadega sinihallivalgesse taevalaotusse küündivad hiidhaavad Ilvesemäe keskosas

Ilvesemäe rännak:
Osalejad: Hedi, Soolemb
Distantsi pikkus: 8,2 km
Asukoht:  Ilvesemägi, Aela MKA, Suurekivi küla, Kaiu vald, Raplamaa