esmaspäev, 24. juuni 2019

Teivassaare öörännak 22.06.2019

 
aoaja esimesed rabavad hetked Punasoo suurlauka juures. Looja pintslist on juba pudenenud Suurele Lõuendile esimesi punaseid värvitilku. see oli rännak Lääne-Virumaa idaserva veerde, Vinni valla keskkohta, sealse Palasi küla lähedal oleva Punasoo raba juurde. siin, selle raba kirde-, ida-ja kaguservas, asuvad Teivassaare (Teivasaare) nimelised paigad - Teivassaare raba, Teivassaare soosaar ja Teivassaare nõmm. rännakut ilmestasid Punasoo raba avarused ja pilkupüüdvad laukad, niisamuti Teivassaare põlismets ning Teivassaare nõmme reljeefsus. omamoodi huvitav oli ka tutvumine ja jalutamine siinsel Seljamäel (pikk seljandik, mis moodustab siinkohal tiheda seljandike võrgustiku). veel mõni sõna ka Punasoo rabast - see on üsna laugasterohke, neid on siin palju või väga palju. laugaste ümber esineb ka rabametsa, muus osas laiuvad aga siin suured avarused. Seljamäest. Seljamäe harjapidi on kulgenud juba muinasajal Selist Piipe suunduv ratsarada, mis ühendas Vaigat Järvamaaga. Pärimuse kohaselt olevat teed pidi Venemaa vürstid käinud Läänemaad rüüstamas. Seljamäe sõjatee on pärandkultuuriobjekt. allikas: wikipedia.
Teivassaare nimetusest - tuginedes teistele teivas-nimelistele Eestimaa toponüümidele võin öelda, et see kipub olema mingi kultusliku iseloomuga - reeglina ümbritsevad selliseid toponüüme mujal müstilisuse ja/või teispoolsusega seotud kohanimed - nt kalmete, hiiekohtade ja haldjatega seotud kohanimed või siis mingid muud müütilise alatooniga kohanimed. segadust tekitab vaid see, et pole hästi hoomatav, kas on siinkohal teiva(s)-nimetuse näol tegu moonutatud taeva-nimetusega (kuna mõningad teiva(s)-nimelised paigad Eestis esinevad samaaegselt ka taeva-nimelise toponüümina) või on teiva(s) näol tegemist miski kultusliku samba-laadse posti ehk teibaga. ka Teivassaare lähedal olevatest kohanimedest on üks seotud surma ja verega - Punasoo raba. Punasoo on ju teatavasti pärimuse järgi tekkinud huntide poolt maha murtud Kalevipoja hobuse verest.
kalevite ajastu kohanimedest tõstaks siinkandis esile järgmised nimetused: Udriku küla, Udriku talukoht, Udrikumaja talukoht, Palasi küla, Lümatu küla, Ähvardi mägi, Maagemägi, Viru tee. kinnismuististest on siin lähedal Tudu kivi, mille Kalevipoeg olevat Suigu külast visanud. see asub praegu Punassoost 4-5 km eemal ida-kagu pool Tudu küla põllus. lisaks kinnismuististele on Kalevipoja tegemistega seotud veel ka Punasoo ise, niisamuti ka Punassoost veidi kaugemal lõunas-kagus olev Suigu küla, kuhu olevat ta väsinuna magama suikunud.

rännaku algushetked. sisenemine Punassoosse. kellaaeg on u 1.33 öösel

eelmise kuva jätk. lähenemine Punasoole

eelmise kuva jätk. veel mõned sammud ja Punasoo öised avarused on võtmas rännulisi oma rüppe

esimesed hetked öises Punasoos

ööilu Punasoo kohal

Punasoo öises embuses

kuu peegeldus laukavees

ööaja kuuvalgus järvelauka veepeeglis

siinilma peegeldused laukavees

ja edasi müütilistel radadel. seal ilmus siis eikuskilt ühtäkki sinisirje lind aovalguse kumas taevalaotusse ja püsis rabametsa kohal mõnda aega, kuniks Suur Üliheledus saabus ja ta endaga kaasa viis. raba kohal olevast pilve(de)joonistusest joonistuks justnagu välja mingi müütiline suur lind, profiilis, kel pea paremal ja saba lehvimas pildi vasakul pool. tegelikult võib näha ka sedasi, et on kaks lindu - alumine ja ülemine - alumine lind, kes on nii öelda pikalt rabametsa kohal välja sirutunult ja tema selja peal on siis veel ka üks teine lind või miski linnulaadne olend

eelmise kuva jätk. sama linnuke veidi eemalt vaadatuna

üksiku lauka ääres kasvava pedaja peegeldus laukavees

peegeldus vees. lauka äärne puudemüür ja nende taha peituv kuu

aoaegne laugastik ebamaisuse haardes. kuskilt puu tagant võib aimata ka väljapiiluvat kuud

peegeldus vees. kuu paistmine puudemüüri vahelt

pea peale pööratud maailm. väike aknake laukavee pinnal ja sellest paistev teispoolne maailm

eelmise kuva jätk. peegeldus laukavees

kõverikpedajas oma kõverikoksi laukajärve kohal välja sirutamas

simajad värvid aoaja Punasoos

päikese peatset tulemist ennustav punasininekuldne udujoonest eraldusjoon taevamere ja Punasoo rabametsa vahel

inimolendi nägu. ühest Punasoo lauka kaldajoonest joonistus välja kellegi müütilise tegelase profiilis nägu, kes vaatamas vasakule üles. siin olid hoomatavad nii nina, silm, lõug kui ka suutriip

eelmise kuva jätk. sama koht ja sama nägu veidi eemalt vaadatuna

kuu paistmised mustavalgeuduhallis laukavees

aoaja silmailu kuskil Punasoo laukamere keskkohas. siin asus üks keskmisest suurem laugas

 veepeegeldus - Looja pintsli pealt on punast värvi pudenenud ka siis laukasse

ühel hetkel tekkis Punasoo laugastiku keskkohas ühe lauka kohale taevalaotusse selline punane (täpsemalt siis punasinine või sinakaspunane, kuidas soovite) laik. ja sellest laigust kantuna ilmus laukajärve pinnale ka selle ebamaine peegeldus. need kaks laiku, üks üleval ja teine all, mõjusid tol hetkel sealses paigas igatahes üsnagi müstiliselt

eelmise kuva jätk. sama kuva aga veidi teiste varjunditega

eelmise kuva jätku. punane laik lähemalt vaadatuna

eelmise kuva jätk. punase laiguga koht veidi eemalt vaadatuna

eelmise kuva jätk. mõned hetked hiljem. punane laik on liikunud järve kohalt eemale. koos selle eemaldusega muutus ka laigu peegelpilt järvevees - suurest ebamäärasest punalahmakast sai nüüd väike noole-või odaotsa kujuline laiguke

punased laigud taevalaotuses ja järvevees on läinud punasemaks - selge märk päikese lähenemisest



 
 

 







 
 




















 



       
   


 
 
 


 
   


 
 
 
     
 
 

   

     

 


x

Teivassaare öörännak:
Osalejad: Pruusipiiga, Eve, Marika, Kiira, Kivipiiga, Karoliine, Pihlapiiga, Andres, Soolemb
Distants: 7,5 km
Asukoht: Lääne-Virumaa