reede, 21. märts 2014

Uugamäe (Ugamäe) rännak 14.03.2014

Uugamäe Lohukivi. endise Uuga talukoha maadel asub üks kivi, millel on peal suur lohk. sellest kivist on võimatu mööda minna ilma seda lohku märkamata. see lohk tundub minu subjektiivsest vaatenurgast lähtudes iga nurga alt vaadatuna inimtekkeline. ma ei oska aimata, mis sündmused leidsid siin aset näiteks tuhatkond aastat tagasi, aga mulle tundub, et sellel kivil on mingi salapärane seos siinse paiga Uugamäe -nimelise kohanimega, vanematel kaartidel mainitud ka kui Uga mäggi). leian, et Uuga (Uga) nimetus viitab üsnagi arusaadavalt muinaseestlaste kõrgeimale jumalusele - Ukule (Uga, Uka, Uku). viimane tähendab siinkohal aga seda, et sel kohal võib olla üsna tähendusrikas ajalugu... ja see kivi siin võib olla ei miski muu kui üks suure lohuga ohvrikivi. sellest johtuvalt peaks kivil (ja võimalik, et ka kogu mäel) olema mingi oma kultuslik tähendus, mille juured ulatuvad tagasi muinasaega. jah, need on kõik minu spekulatsioonid ja oletused. aga kes arvab, et see oli teistmoodi, see andku selle kohta parem selgitus

veel üks ebatavaline koht Uugamäe loodenurgas, endise Uuga talukoha läheduses. siin seisis püsti üks vana kuivanud puu, mis mõjus nii siin all olles, kui ka sellele eemalt vaadates, vägagi ebamaiselt, mõjus nagu puu, kust oleks elu juba ammu lahkunud, aga ometigi tiirlesid vaimude kauged virvendused veel endiselt selle kohal. sestap andsin puule ka nime, Virvapuu. aga see pole kõik... puu ees (st siis puu lõunakülje vastas) asus üks kummaline lapikkivi (temast tuleb eraldi juttu allpool, nimetagem teda siinkohal ja edaspidi puuga seonduvalt Virvakiviks), mis sobis sinna ohvrikiviks nii täpselt nagu rusikas silmaauku. paljud kohapaigad siin Maarjamaal, kus olen ohvrikive nime kandvaid kive näinud, sarnanevad nii väga sellele kivile siin. selle kivi omapära ja ebamaisus tulevad just seeläbi hästi esile, et ta asub nii ilusti sobitatuna selle vana kuivanud puu lõunakülje all, et raske oleks talle mngit muud tähendust mütoloogilisest ja muinasajaloolisest aspektist leida. jah, võimalik, et ta ei olnud ohvrikivi ega oma ka mingit kultuslikku tähendust... aga lihtsalt see, kuidas ta seal paiknes ja mismoodi ta ise seejuures välja nägi, paneb tahes-tahtmata mõtlema tema sobivuse üle sellesse müstilisse paika, andmaks justnagu sellele paigale ka mingi erilise, teistmoodi hinguse. see pole veel kõik, Virvepuust mõned head sammud põhja suunas asus veel üks kummaline, kõrgete otsaservadega , nn väikese paadi kujuline (otsad paigutusega läänest-itta) kivi, mis samuti nõndapalju kui ma teda ka ei uurinud, tundus inimtekkeline, vähemalt osaliselt. ka temast tuleb pikemalt juttu allpool, Künakivi nime all

kahetsemisrohi ehk harilik karutubakas (pilosella officinarum) Uugamäe loodeservas asuva karstilõhe veeres. ametlikel ja mitteametlikel andmetel on tema näol tegemist Maarjamaa kõige karvasema taimega. pealtnäha meenutab isegi natuke nagu migit lõunamaa kaktuselist

ebamaine kujund Virvapuul. justnagu mingi otsevaates lendav lind, kelle paremat tiiba (vaataja poolt siis vasakut) varjutab pooles ulatuses puu peal olev lõhe (vigastus)

peedikarvalaiguliste mustritega harilik metspipar (asarum europaeum) Uugamäe kirdenurgas olevas pangaaluses saare-kase-sarapuu segametsas

Uugamäe Lohukivi veidi eemalt vaadatuna. vaade sellele läänest

iidsed tammed märgistamas Uuga talukoha kunagist aset

ka harilik raudrohi (achillea millefolium) on kevadeootuses pead tõstmas ja oma uuest tulekust märku andmas. esimesi tulijaid on alati põnev vaadata. unustad neid tahtmatult, kui aasta esimesi tulijaid, natuke kauemaks silmitsema. ja sedapidi märkadki nende juures alati rohkem detaile. ja alati ka midagi sellist, mida selle või tolle taime juures ennemalt kunagi polnud veel märganud. märkasin näiteks seekord, kui imeline on raudrohu lehejooks ja milline imeline on nendel väikestel leherootsudel kulgev mustrijooks. millised pealtnäha tühised pisiasjad - aga kui palju ilu ja elu ja armastust oli Loojatar nende sisse pannud... ja tegelikult nõndasamuti, kui palju aeganõudvat pühendumist oli ta nende mustrite väljamõtlemisse kaasanud. ma polnud ennem raudrohtu kunagi nõnda sellise pilguga vaadanud, kuna see on olnud mulle alati üks kõige tavalisemaid taimi ja kuna tema kasvu-ja õitsemiseajaks on paralleelselt kõik kohad paljusid teisi veel huvitavamaid ja erilisemaid taimi täis, siis oligi jäänud tema tähelepanu püüdmine mulle alati teisejärguliseks. Uugamäe loode-põhjaosa põõsasmaranaterohke loopealne

Uugamäe Lohukivist mõnikümmned suurt sammu kirde suunas asus veel üks teine suur kivi, Lohukivist suuremgi veel. olgu tal nimeks Uugamäe Pilvekivi, kuna pilvedega oli ta tihedalt seotud. kui sellele kivile lõuna poolt tulles pilgu heitsin, siis taevalaotuses olnud pilvetükid jooksid kaugustes kivi kohal kokku justkui tahes selle pilvedega seotuse või pühaduse või erilisuse astet kuidagimoodi esile tõsta

Virvapuu sinisesse taevalaotusse väljasirutuvad oksad

kahetsemisrohi (pilosella officinarum) vaadatuna teise nurga alt

veel üks kevadsoe vaade Virvapuu kuivanud ladva suunas
 
x

veel üks vaade Uugamäe Lohukivile. ülevalt poolt vaadatuna on selle peal asuv lohk ja selle sügavus ehk isegi paremini hoomatav

x

ilmselt on nende roostekarvaste taimenuppude näol tegemist hariliku põõsasmarana (potentilla fluticosa) tunamulluste õisikutega. Uugamäest põhjas olev karstiäärne

päikesekiirtes kümblevad pruun-raunjalad (asplenium trichomanes). Uugamäest kirdes olev karstilõhe

x

x

kahetsemisrohi (pilosella officinarum) koos oma karvalise lehejooksuga. Uugamäe loodeserv

x

saarnapuu (fraxinus excelsior) hiiglasuur rohesammaldunud juur, mis "roomas" maa peal nagu hiiglaslik Jörmungand (Maailmamadu). Uugamäe kirdenurgas olev pangaalune saare-kase-sarapuu segamets

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Uugamäe (Ugamäe) rännak:
Osalejad: Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 2,5 km
Asukoht: Uugamägi, Tõlinõmme küla, Harku vald, Harjumaa

kolmapäev, 19. märts 2014

Tõlinõmme (Tõllinõmme) rännak 14.03.2014

varsakabja (caltha palustris) leht. polegi siiamaani ühelgi aastal nii varajast konnakapsast veel näinud. lodumets Paeaseme mäe ja Urmaurbe mäe vahel

legendaarne palju kõneainet tekitanud ja palju põnevaid hetki loonud unustamatu Tõllijala hong. vaade sellele harali okstega hongale altpoolt. vanust võis sellel hiidpedajal olla umbes paarsada aastat. Tõllijala mäe idaserv

harilik tüviksammal (climacium dendroides). huvitavad infot tüviksambla kohta. "nimelt on tal maa all peidus tugev vars, millest need maapealsed püstised varred välja kasvavad. maapealsed varredki on üpris jäigad, peaaegu puitunud. seega nähes metsa all väikest rühma tüviksamblaid, võib kahtlustada, et tegu on vaid ühe-kahe taimega." allikas: bio.edu.ee. Paeaseme mäest kirdes olev lodumets

suudlevad hongad. tegelikult on need ühe honga kaks eraldi kasvavat haru, mis on otsustanud peale esialgset lahknemist taasühineda ja siis jälle miskipärast lahkneda... et kes teab, võib olla kunagi jälle mingis punktis taasühineda. Muisuhong endise raudja talukoha maadelt

Tõllijala mäe vana männik. vanad hongad siin ja seal. üks tõsiselt looduskaunis koht.  koht, kus aeg peatub ja meeled lähevad rändama. ausalt öelda ei mäletagi, millal viimati sisemaa metsades nõnda palju vanu simajaid mände ühes puntras nägin. Tõllijala mäe lääneserv

pea tervenisti tundmatute seentega kaetud Seenepuu Paeaseme mäe ja Urmaurbe mäe vahelises sanglepikus

sanglepa (alnus glutinosa) urmakarvased isasurvad. pidavat olema söödavad nii toorelt (korralik vitamiinipomm) kui ka keedetuna (ja näiteks miks mitte ka hautistes). sanglepik Urmaurbe mäest kagus. olulist lisainfot: kuues supilusikatäies lepaurbade õietolmus sisaldub: 17g toorproteiini, 0,1g lihtsuhkrut, 0,05g toorrasva, 0,1g tärklist, kõiki eluks vajalikke aminohappeid, üle 40 vitamiini ja mineraali ning väikeses mikrokoguses ka glükoosoksüdaasi (antibakteriaalne ühend). allikas: http://stoneageskills.com/articles/eatingaldercatkins.html
 
Tõllijala hong lähedalt vaadatuna. väike muhk koore peal oleks justnagu ninaks ja oks selle kohal oleks nagu silmaks ja kulmuripsmeks

Kõivuastme honga roostekarvane tüvi, oksad ja oksajooksud. loopealne Raudja talukoha maadel

on kuva, on kõiv ja kõike seda kroonimas selle kuva ja kõivu tipus on... kaseluudik (taphrina betulina). sookaasik Mägraaugu mäest põhjas

tuhandeauguline puuseen Tõllijala mäe idaservast

elasid metsas mägraonud ja mägratädid, keset kuuski noori-vanu ja keset kaski hädiseid. mägralinnak Mägraaugu mäe keskkohas. peaaegu, et terve väikene soosaar (või soosaareke) oli otsast otsani ja äärest-ääreni mägravanade ja mägranoorte poolt urge täis uuristatud

Tõllijala hongast mõnikümmend head sammu lääne pool kasvas veel üks võimas hong, kahepealine ja kahekäeline Naarahong, kes justkui oli seal oma käsi palvetavas asendis sihverase poole nii pühalikult hoidmas

Soolembese pöörased hetked Kõivuastme honga oksa küljes. loodus võtab inimeselt kaine mõistuse ja eemaldab igapäevased raamid, asendades need lapseliku mängulisusega

kevadise värskusega laetud samblatuustid Tõllijala mäe keskkoha lähistelt. see simajas samblaliik jäi seekord kahjuks tuvastamata

üks vähestest kuuskedest, mida sai sel rännakul kohatud. Tõllijala mäe loodesrv. siinsed võimsad männid-pedajad olid kõiksugused okkalised lähisugulased kaugele äärealadele lükanud

kullakarvalised urmakarva täppidega sanglepa (alnus glutinosa) isasurvad. Urmaurbe mäe põhja-kirdeserv

Kõivuastme honga väänlevad oksad ja simajas roostekarvane oksajooks. loopealne Raudja talukoha maadel

nemad kaks, kaks määravat honga Tõlinõmme rännakus, nemad kaks omasid kandvat rolli selles rännakus, omasid oskust mõjutada rändajate meeli helges suunas ja omasid võimet puistada heaolumõtteid nende südametesse. nemad kaks, need on - Tõllijala hong ja Naarahong. vaade nendele idast, Tõllijala hong (esiplaanil) ja Naarahong (tagaplaanil). Tõllijala mäe idaserv

harilik kaksikhammas (dicranum scoparium) Tõllijala mäe idaserva külje all

kolmeharuline hiidpedajas Tõllijala mäe loodeservast

väikest kuusepuud meenutav harilik tüviksammal (climacium dendroides).  Tõllijala mäe idaserva äärne

üksik kortsus kaabuga tundmatu seeneke. ilmselt on just  ebastabiilsed ilmaolud need, mis ta nõnda kortsuliseks on vorminud. metsaalune Mägraaugu mäest põhjas

Muisuhong ja tema kaks suudlevat haru. vaade suudluskohale (hongaharude ühinemiskohale) altpoolt. endise Raudja talukoha maal olev metsatukk

Mägraaugu mäe aukuderohke künklik metsaalune. vaade sellele edelast

Tõllijala mäe üks uhkemaid puid - Naarahong. tõeline silmarõõm siin ajas ja ruumis kulgevale rändurile. Tõllijala mäe idanurk

x

Tõllijala hong vaadatuna põhja poolt. meenutas väga suure ja vägeva hallahiiglase jalga. Tõllijala mäe idaserv

x

tundmatu taimeke Mägraaugu mäe edelaservast

x

x

x

Paeaseme mäe soosaarel asus kunagi vist paekividest eluhoone. tundus olevat just eluhoone mõõtmetega (16 x 10 m). ilmselt oli see üsna ammu, kui seal elati, sest midagi olulist peale siin-seal vilksavate paekivist vundamendikivide silma enam ei hakanud. Paeaseme mäe kagunurk

x

must pässik (inonotus obliquus) kõivu seest välja piilumas. sookaasik Paeaseme mäe ja Urmaurbe mäe vahel

x

Tõllijala hong lääne poolt vaadatuna

väikesi kuusepuid meenutavad tüviksambla (climacium dendroides) gametofüüdid ehk varred koos lehtedega. Tõllijala mäe idaserva äärne

x

omapärast hallikasrohelisi värvitoone maastikule lisav harlik laanik (hylocomium splendens). lodumets Paeaseme mäest kirdes

x

ebamäärasust ja ebamaisust eviv must auk Mägraaugu mäe mägralinnakus. soosaare keskkoht

x

x

x

x

Kõivuastme honga lõhekarva oksad ja oksajooksud. vaade Kõivuastme honga otsast kagu suunas

x

x

x

x

x

x

Muisuhong eemalt (põhja poolt) vaadatuna. endistel Raudja talukoha maadel olev metsatukk

x

x

x

x

sanglepik üksikute noorte kõivudega. Urmaurbe mäe ja Paeaseme mäe vaheline lodumets

Metsavana samblasokkis jalg, millele on veel ka samblast rõngas ümber jala tõmmatud. Mägraaugu mäe põhjaserv

x

x

x

x

x

x

x

Tõlinõmme (Tõllinõmme) rännak:
Osalejad: Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 3,7 km
Asukoht: Vääna maastikukaitseala, Tõlinõmme küla, Harku vald, Harjumaa