kolmapäev, 25. juuni 2014

Ahtma (Ahtema) rännak 11.06.2014

suviselt pilkupüüdva kuldkollase õiega põõsasmaran (potentilla fruticosa). NB! III kategooria kaitsealune taim. metsatee äärne Ahtema nurmest kagus

halli käpa (orchis militaris) õied ja nende huultelt välja joonistuvad naerulsuised meessõdalased. seesinane hall käpp oli natuke eriline, ta õied olid nimelt haruldaselt kahevärvilised. üle terve tema õie vaheldusid mitmete osade ja osakestena, niisamuti triipude ja joontena heleroosad ja peedikarvalillad värvitoonid. Ahtema nurme idanurk

õitsev lodjapuu (viburnum opulus) Ahtema nurme keskkohast

sellelt kuvalt joonistub halli käpa (orchis militaris) naerulsuine meessõdalane veel paremini välja. sõdalane nagu sõdalane ikka, tal on peas oma triibuline peakate (mis meenutab kaabut), mille alt seiravad möödaminejat piklikud-ovaalsed lähestikku asuvad silmad, silmade all joonistub välja kõrvuni naeratav suu, sealt edasi suu alt aga algab kohe keha koos käte ja jalgadega. seevastu on väga originaalne tema kehakate, kaela alt kuni kubemeni on terve keha välja arvatud käed ja jalad kaetud heleroosa sõjarüüga, millel ees mitmes reas ülevalt alla jooksvad tumedad peedikarva lillad nööbid. ka varrukad ja püksid on peedikarva lillad, seevastu siiski on see lilla värv üks toon rinnanööpide värvitoonist heledam. Ahtema nurme idanurk

Ahtema nurme poolitab põhjast lõunasse kaheks vana maakividest kiviaed

vaade suvesoojusest pakatavale Ahtema nurmele selle idaservast

noored kaljavärvi saarepuu (frxinus excelsior) lehed. metsatee äärne Ahtema nurmest kagus

Ahtema nurmele viiv metsatee oli suures osas ääristatud lillakarvaste murulaukude (allium schoenoprasum) õisikutega

põõsasmarana (potentilla fruticosa) õis vaadatuna teise nurga alt. selle nurga alt on üsnagi hästi hoomatavad ka õie keskel asuvad tolmukad, millest viskub koguni suvepäikesest kantuna ka väikesi varjukesi tagumistele kroonlehtedele. metsatee äärne Ahtema nurmest kagus

teiste lillaõieliste murulaukude seas Ahtema metsatee veeres oli ka üks valgekarvane murulauk. "murulauku kasutatakse maitsetaimena. tema sibulamaitseliste peenestatud lehtede ja võrsetega saab maitsestada kala, kartuleid, suppe, võileibu ja munaroogasid. murulauk sisaldab palju c-vitamiini ja seepärast on teda õigem tarbida värskelt. külmutamise või kuivatamisega hävib suur osa vitamiinidest. murulaugu väävlisisalduse tõttu saab taimest valmistatud leotist kasutada aiakahjurite, hallituse ja jahukaste tõrjes. murulaugu lillad õisikud tõmbavad aias ligi mesilasi. murulaugu ravimõju on üsna sarnane küüslaugule kuid nõrgem. tänu eeterlike õlide kõrgele sisaldusele mõjub murulauk seedimist soodustavalt ja vererõhku alandavalt. murulaugus leidub ka a-ja c-vitamiini, ohtralt kaltsiumi ja rauda ning vähesel määral väävlit. kuna murulauku tarbitakse reeglina väikestes kogustes, ei kujuta taimes sisalduv väävel endast inimesele ohtu." allikas: wikipedia.org

veel üks hetk pilkupüüdvate hallide käppade (orchis militaris) seltsis. mida rohkem neid vaadata, seda enam võib märgata igasuguseid kõrvaldetaile ja seda suurem on siis rõõm igast hetkest. Ahtema nurme idanurk

hall käpp (orchis militaris) eemalt vaadatuna. on näha kuidas ta päikese valgusekiirtes särab ja selle sära sees kümbleb. ja need tema sõdalased on kõik ülepea ülemeelikud ja kõige paremat ja tervislikumat päikesevalgusest kantud rõõmu täis. Ahtema nurme idanurk

noor saareleht on tõkestamas teed rännulisel. metsatee Ahtema nurmele

peamiselt saarepuistust koosnev ürgmets Ahtema nurmest lõunas

x

x

x

x

x

piibelehtedega (convallaria majalis) kaetud metsaalused Ahtema saarikus

ürgilmeline Ahtema saarik ehk saaremets. Ahtema nurmest lõunas-kagus olev mets

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Ahtma (Ahtema) rännak:
Osalejad: Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 1,6 km
Asukoht: Ahtma (Ahtema) nurm, Ahtma (Ahtema) küla, Keila vald, Harjumaa

esmaspäev, 23. juuni 2014

Tulitäku rännak 11.06.2014

Tulitäku müstiline allikakoht või allikakaev, kuidas soovite. oli teine vanade paekividega vooderdatud. tõenäoliselt selle aasta üks kõige originaalsem tegu oli ära käia suve hakul sellel saladusliku nimega allikal, kuna see aasta ju ongi TULISE TÄKU aasta. ja pean ütlema, et seesinane allikas on ikka üks ehe müstika ruudus. ei ole teda kuskil tänapäevastel kaartidel, vaid hea õnne ja vanade kaartide abil on võimalik ta kuidagi üles leida. kuigi ka see ei tulnud kergelt. vaatamata sellele, et mitmed talukohad on siit paarisaja meetri raadiuses, suudab paik säilitada oma ürgsuse ja puutumatuse. ta on sanglepiku-kuusiku tüüpi allikametsa sisse nõndavõrd ilusti peitu pugenud, et tavaline möödamineja teda ei leiagi ega saagi leidma niikaua kui ta igapäevaelus oma rajalt välja astuda (loe: kõrvale põigata) ei kavatse. allika müstilisusest veel - salapärane konn allika külje all, ämblikuvõrgud, vanad paekividest arhailised ääristused ümber allika, uskumatult osav enda asendite abil vanu ruunimärke näitav võimlev akrobaatvihmauss (milline oskus ja milline tase... olin pärast selliste trikkide nägemist tükk aega sõnatu) ja äärmiselt pika varrega kolmejapooleleheline ussilakk. eks allolevad pildid räägivad iseenda eest. siin jäi aeg sõna otseses mõttes seisma... oleksin olnud nagu mingi portaali veeres... kust tuli jahedat õhku ja salapäraseid sõnumeid teispoolsusest. aeg ajalt jään mõttesse ja mõtlen, et ehk polnudki see ilmsi... ehk polegi seda kohta tegelikult olemas... ehk oli see kõik vaid minu vaimusünnitis ja soovmõtlemine. õnneks tegin pilte... nende pealt nähtu põhjal oletan, et olin ikkagi reaalses kohas. muideks vihmaussist - pole mu silm veel ennem kohanud sellist akrobaati vihmausside seas. täielik oma ala tipptase. võtsin ta trikid kaader kaadri haaval üles ja nendest asenditest koorusid välja vanad ruunimärgid - isa (häälik: I), lagus (L) ja pertho (P) (samas järjekorras)... kokku siis häälikuliselt tuli selline sõna nagu ILP... mida see sõna tähendab? niipalju jõudsin siiski juba asjadega tutvuda... vanades saare murretes tähendavad sõnad ILP ja ELP jooksmist, lippamist. kas ehk on siin peidus mingi varjatud sõnum allikavanalt vihmaussilt?
päevavalguses seene peal olesklev Tulitäku tigu. Tulitäku allika äärne

erkroheline sild tuhmil kõdulehtedega kaetud Tulitäku allikametsa niiskel maastikul

Tulitäku salapärane arhailise servajooksuga rauast allikakatel. katel tundus olevat üsna väga sellist endisaegset päritolu ja kes teab, võib olla kasutati seda noil ammustel aegadel mingite rituaalsete toimingute tarvis. sest milleks muidu ta siin oli...?!? igatahes esmased fantaasialennud sellest katlast olid just sellised

taevatäht (trientalis europaea) Tulitäku allika veerest


jänesekapsaste (oxalis acetosalla) tihe "metsasalu". Tulitäku allika äärne

Tulitäku allikakatel vaadatuna veidi ülevalt poolt. seal sees oli kõdulehti ja palju roostekollast

Tulitäku ürgilmeline allikamets

Tuitäku allikakaev vaadatuna ülevalt. paremal pool on lõunaserv

Tulitäku allikakoha üks kaitsevaime - kohalik allikakonn

veidrailmeline, kolmejapooleleheline ussilakk (paris quadrifolia) Tulitäku allikakaevu lõunaserva veerest

hundipiim ehk kratisitt (lycogala epidendrum) Tulitäku allikametsast

isemoodi kujuga ussilakk (paris quadrifolia) end allika kohale välja sirutumas. ta moodustas osa selle allika lummusest

vahva taimevaip Tulitaku allikametsas

Tulitäku allika ussilakk (paris quadrifolia) vaadatuna teise nurga alt. see oli huvitav, et selle allika puhul oli oluliseks märksõnaks - uss. ussi-lakk, ja vihma-uss

noore saarepuu uus tulemine. pronksikarva lehekesed on kohekohe end välja sirutamas ja elurõõme maitsma asumas

Tulitaku allika äärne ja sealne katla moodi kauss

uskumatult osav enda asendite abil vanu ruunimärke näitav võimlev akrobaatvihmauss (milline oskus ja milline tase... olin pärast selliste trikkide nägemist tükk aega sõnatu) ja äärmiselt pika varrega kolmejapooleleheline ussilakk. eks allolevad pildid räägivad iseenda eest. siin jäi aeg sõna otseses mõttes seisma... oleksin olnud nagu mingi portaali veeres... kust tuli jahedat õhku ja salapäraseid sõnumeid teispoolsusest. aeg ajalt jään mõttesse ja mõtlen, et ehk polnudki see ilmsi... ehk polegi seda kohta tegelikult olemas... ehk oli see kõik vaid minu vaimusünnitis ja soovmõtlemine. õnneks tegin pilte... nende pealt nähtu põhjal oletan, et olin ikkagi reaalses kohas. muideks vihmaussist - pole mu silm veel ennem kohanud sellist akrobaati vihmausside seas. täielik oma ala tipptase. võtsin ta trikid kaader kaadri haaval üles ja nendest asenditest koorusid välja vanad ruunimärgid - isa (häälik: I), lagus (L) ja pertho (P) (samas järjekorras)... kokku siis häälikuliselt tuli selline sõna nagu ILP... mida see sõna tähendab? niipalju jõudsin siiski juba asjadega tutvuda... vanades saare murretes tähendavad sõnad ILP ja ELP jooksmist, lippamist. kas ehk on siin peidus mingi varjatud sõnum allikavanalt vihmaussilt? seesinasel kuval on vihmauss tegemas siis isa-ruuni

eelmise kuva jätk. Tulitäku vihmauss suundub isa-ruuni asendist laguz-ruuni asendisse

eelmise kuva jätk. vihmauss laguz-ruuni asendis

eelmise kuva jätk. ja viimane ruunimärk, mida Tulitaku ussike mulle näitas oli pertho-ruun

lagunev puu. Tulitäku allikamets

ebamaine õhkkond ja värav teispoolsusesse. suurest lummusest kantud hetked Tulitäku allika veeres

Tulitäku ürgne allikamets

suur rändrahn Tulitäku allikametsa keskkohas

ämblikute niidid Tulitäku allika paekividest vooderdise nurgas

värvid allikavees. Tulitäku allikas

 simajaskaunid käokapsad (oxalis acetosella) Tulitäku allika kalda veerel

silmailu Tulitäku allikametsas - kolm lähestikku ridamisi asetsevat kivi, millest keskmise peal kasvab lopsakas taimestik

 ahtalehise põdrakanepi (epilobium angustifolium) lehtede mustrijooks. Tulitäku allika äärne

x


x

x


x


x

x


x

x

x

x

x

Tulitäku rännak:
Osalejad: Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 1,3 km
Asukoht: Tulitäku allikas, Käesalu küla, Keila vald, Harjumaa