eesti keele muinasaegne sõnavara koos vastetega


kas hästiunustatud vana hea võib olla uus ja hea?

praeguse hetkega olen kokku kogunud olulisema ja erilisema muinasaegse eesti keele sõnavara koos vastetega. õigem oleks muidugi öelda, et tegemist on eesti keele erinevate murrete sõnavaraga, sest eesti keel kui kõiki eesti keele erinevaid murdeid ühendav nn. peakeel, sündis ju alles millalgi 19. sajandil Põhja-Eesti murrete baasil. paljusid sõnu olen oma blogis juba ka kasutanud. aga oleks väga abiks meie keele seisukohalt, kui saaksime neile rohkemat igapäevast kasutust võimaldada. loodetavasti õnnestub nõndamoodi mõne hästiunustatud vana hea sõna taaskasutusse tuua. palun aitame oma keelt sellega, et viime hästiunustatud vanad sõnad taaskord meie igapäevasesse keelekasutusse. sest tõsi ta on, palju ilusaid eestikeelseid sõnu ootab taasringlusesse minekut. kõik ülejäänu on juba meie endi teha, kui palju me tahame oma keelt hoida ja säilitada. eesti keel on ilus keel ja oleks patt sellist keelt lihtsalt saatuse hooleks jätta. seega, palun aitame need sõnad taaskasutusse saada. sõnad on siin nimistus ära toodud tähestiku järjekorras, vasakus tulbas on siis muinas-eesti sõna ja paremas selle vaste või ligikaudne vaste lahtiseletatud kujul tänapäevases keeles. see nimistu hakkab vaikselt täienema. nii kui saan mõnest olulisest uuest ehk hästiunustatud vanast sõnast teada, mida siin mainitud ei ole, siis lisan selle siia juurde.

ahl loik
ahunes ahven
ahvane lõikavalt tuuline
aigutama valutama
ainane aina kestev, alaline
aitimaled tänud
ajama kiiresti sõitma, kihutama
ajelema kiiresti sõitma, kihutama
alakulm väike laps
ame särk
arsk kuri
asjuline kosilane
aske askeldus
askeled tööd, talitused
avaski ka avask; tasku, väike rahakott
eesmehed rahvavanemad
haanikas kali, õlu, virre
haarduma ulatuma
haga hõre tuulepilv
haripool katus
harjakas harjulane
harjapää neiu, noormees
heenukas sale, vilgas
heinaraud vikat
heiskelema vaidlema, tülitsema
himmastus pehastus, kopitus
hingeraud mõõk, nuga
hiskima vaatama
hui võrgunõel, nõel võrgu kudumiseks
hõlmuline õitsikaaslane
härrik härgvasikas
hürmima jõllitama
hürü väike kala
ilatsema ilutsema
ilbes ülbe
ilp neiu
joom jook
jumitu määratu suur, vormitu
jürm kangekaelne
kaak peksupost, häbisammas
kaapsud kapsad
kaareraud vikat
kaasik pulmalaulik
kaatsad (põlv)püksid
kabe naine, naisolevus
kabene neiu, naine
kabu neid, tütarlaps
kabu neiu, naine
kabujalad noormehed
kadal vaene, armetu, vilets
kadik nui, kaigas
kaelaraud mõõk, nuga, terarelv
kaetusrohi nõmmeliivatee. sagedamini tarvitatav nõidusliku
toimega rohi
kahetama nõiduma, ära vaatama
kahi ohvrijook, õlu piduliku sündmuse puhul, jook
kahinik pidulik sündmus, kahjajoomine
kaju kaev
kakkama katkema
kalits (püksi)tasku
kaltsad suvepüksid (linased), põlvpüksid
kanarb kanarbik
kanavarvas nurmenukk
kanelema vallatlema
kannitama mängima, mängitama
kargus tants, hüppamine
kargutama kihutama, ajama
karsima oksi puu küljest raiuma
kartsas redel
kasekõrbe kasemets, kasesalu, kaselaas
kassa pats, juuksepalmik
kassinurk pimedam nurk aidas, kus kass käib hiiri varitsemas
ja kuhu talle toitu visatakse
kebja kerge, kärmas
keedikaela neiu, naine
keelekoer laimaja
keelik see, kes palju joob
kerikingad madalad pastlad, sipud, mille ormud (paelad)
peaaegu juba jala all on
kesik pooleldi täiskasvanud siga (umbes 3 kuu vanune)
kiha nõu, anum
kihnama kergelt sügama, hõõruma
kihu sääsk, väike kärbes
kiitsakas harakas
kikerber karusmari
kikk leivaviil
kilgutama piiluma, salaja vahtima
kimmel valge hobune
kingitsema kingi jalga panema
kirr kisaja laps
kivuma mekkima, maitsma
koistuma kosuma
kolgus heinaküün
koost puulusikas
korp ronk, kaaren
kudruskael neiu
kudruskord pärlikee, kaelakee
kugahtama järsku lühidalt kukkuma (käo kohta)
kuidud koerad (hellitlevalt)
kuja kitsas tee
kur(r)uk kõrge lage koht metsas või aasal
kutu metssiga
kuulunaine vanem naine, kes käib "kuulamas", kas neiu ja
selle vanemad on kosjadega nõus
kõivik kaasik, kasesalu
kõivistik kaasik, kasesalu
kõivistu kaasik, kasesalu
kõkendama punetama
kõlgutaja lobiseja, tagarääkija
kõnd harimata maa, metsamaa, palu, nõmm
kõnnakas uhke
kõnnik purre, sild
kõnnu kõrki üliuhke
kõnnumaa harimata maa, metsamaa, palu, nõmm
kõre suur kuusk, kuusk
kõremus meeste peakate (Saaremaal)
kõrge ülbe, kõrk
kõrvendik koht, kus mets on põlenud
kõvasi luisk, tahk
käli mehe vennanaine, naiseõde
kärgarand soos oleva künka serv
kärk soosaar
käsikamber sahver, mitteköetav külm ruum toiduainete
hoidmiseks
kääl noor hobune
kört(sik) seelik
küdi mehevend
kühm väike mägi
külmking kodukäija
küü madu, uss
küüdik lehm valge joonega seljal
laamak vedela sõnniku hunnik
laamima ära koristama
laavima kuduma
labauss lendv madu, lohe
lakats joodik
lang abiellumise läbi sugulaseks saanu
lass väike lähker, kantakse nööriga seljas
laulu loomama laulu alustama
leelõugas kivi või müür rehetoa ahjukolde ees
lehik lehtedega kaetud mets
lehmanisa kogrits
leibuma leiba küpsetama
leiges kaalikas
leiku lööma mängima
lemmeleht arvatavasti veetaim, lumme, vesiroos
lepp helepruun hobune
lepsak edvistav, eblakas, kerglane
linalakk valgejuukseline
linapää abielunaine
lohets lusikas
lohkama kasvama, lokkama
lokerus vedeleja, laisk
lood väike saar meres
luider lahja, kõhn
luigas säng
luik karjasarv
luudama luuaga pühkima
lõhk lõhutud osa (puust)
lõhn tuul
lõmpama neelama
maam jook
maide paras, sobiv
makerjas paks uss, lehepõrnika vastne
mannuline jõukas, õnnelik
mardus õnnetuse enne, õnnetus, pahandus
massakas sääsk
meestepuna kuldvits
mehela mehe kodu (naisele)
meiela meie eluase, meie maja
mokapill parmupill
muindane muistne
mukk ilus, nägus, kaunis
murulane must sipelgas
mustlind kaaren, ronk
mõnu regivärsi viis, lauluviis
märgas tähelepanelik, ergas
mätik mätastik; koht, kus on palju mättaid
mürk karastatud raud, teras
mütt nui kalade hirmutamiseks, et nad püünisesse
läheksid
naarakas naeruhimuline
nadu meheõde
narv kosk, juga
naud vara, rikkus
nave laisk inimene
neidine neiuke
neps neiu
nihatu veider
nirss viril, nutune, armetu, hädine
nurmik piimapütt
nõgelane nõges
nõva soine jõe lamm
nõva kõikuv samblasoo
nõva lai jõgi
närestik tihe noor lehtpuumets
nässak väike kott, märss
nääl naisevend
ohtupäine õnnetu
oort kohe
paargu suveköök
pabu uba
padur pehme, soine maa
paistma küpsetama, praadima, soojendama
palak voodilina
paljakas paljas maa
pannud sääred seugama hakanud kiiresti jooksma
peadelaud laud, mille peale juustest täisid kammiti
peerges õllest ja piimast valmistatud supp
peesuma peitu põgenema
peesutama end peitma
peiravpilgene irvitav
pelg peidukoht
piibujooja suitsetaja
piimapisarad nurmenukk
piipu jooma suitsetama
piirikpää neiu (luuleline asenimetus)
puhe tulega üleval olemise aeg
puhe videvikuaegne töövahe
puik tarn, kõva hein
pull väike leivapäts
putsai linnusulg
puumaa talukoht
päikeseterad päikesekiired
päitsil olema karja hoidma (päeval)
päitsiline karjus (päeval)
pärn lohemadu
pärnik pärnamets
päts täkk, sõiduhobune
pääkses saar
rahandik raiesmik, kännustik
raid suur, vana paju
rakats väike koer
rakk koerake
raudkäsi tegelane pulmakombestikus, isamees,
peiupoolsete pulmaliste juhtiv tegelane
regu laulik
rihvik võsa
rump väike paat
rõõgutama laulma
rähm tihnik, padrik
räntsmed pastlad
rääts pannal (eriti vööl)
saajad pulmad, peigmehepoolsed pulmalised
saarn jutuvestja
saat uudismaa, ale
sabrik tihnik
sagarik vihmapilv, vihmahoog
sakku halb laps
salats lage maa
sallerpiiga sale tüdruk
serve leivakõrvane toit (liha, kala)
sihver karjane
sihverane taevas
sima mahl, mõdutaoline jook, mesi
simajas kaunis, mahe
singuma virisema, vinguma, torisema, irisema
sink pulma õllevalaja
sisask ööbik
suksutama meelitama, enda poole võitma
sulev hea, lahke
suurus eine, söök
suvik suvel sündinud loom
sõba voodivaip
sõre sale, ilus, kena
sõõrd maharaiutud võsastik, ale
säks väike kirves
sängitäide teinepool, mees, naine
sänima lühikeste ja kiirete sammudega jooksma,
sibama
söölas paljusööv, ablas
taevavõti nurmenukk
taherperi lahja õlu
taldutama vaigistama, rahustama, taltsutama
tallak lühike sukk, sokk
tammetõhv tammetõru
tapp humal
taputilkmed humalapungad
taralamm lobiseja, pläraja
tatt puravik
tering valgus
tikk rähn
tirand iriseja, tülinorija
tirkama kergejalgselt minema
tirsima seljas kandma
tirss suits
tohine kasetohuvärviline
toodus sõimusõna minia kohta (Saaremaal)
torune vihane, tusane
tosu saamatu, rumal inimene
tuhlis kartul
tuhus käima katsikul käima
tuhveljalg saks
tuimad rauad mõõgad, terariistad, sõjariistad
tuiskar äkiline, taltsumatu inimene
tulavalla tuleval aastal
tumpsima tõukama, müksama
tuumama mõtlema, arvama
tuuratama komistama, kukkuma
tuuts pikk puss, seatapunuga
tõra tülikära
tõraline tülitseja, riiakas
tõrama tülitsema, tõrelema
tõru tüli, riid
tänavoode tänavu
tüvene vaikne
udres kärmas
udrik muutliku meelega
udrumaa märg, soine maa
udrustama uhkustama
uig pruudilinik, rätik pruudi näo katmiseks
pulmasõidul
uist hüüdsõna hurjutamiseks (näit. koerale, sigadele)
ull mõistmatu väike laps
ultroppo küllaldaselt
umakad rasked, kohmakad jalanõud, eriti saapad
ups ilus, kena
urmane verine, mädane (lahtiläinud haavadest)
uulama voolima
uulussepp voolija
vaanima luurama
vaar kiik
vaarang metsatihnik, vaarang
vaarpuu vaarikas
vabarn vaarikas
vahelik aganaleib
valgeja tuli, valgus
vall valge härg või lehm
valu valgus
valvas valgepäine
vardija valvur, vaht, hoidja
varp viirastus
varrus varukas
varveke kadakapõõsas
varvik varvajämedustest puudest noor mets
vatsk paistekakk, nisuleib
verevane punane, veripunane
vestu suur puss, nuga
vibunina siga
viiblane viivitaja, laisk
viiduline viltune
vile vedel (toidu, näit. supi kohta)
viratu halb
virb noor neiu
virb noor oksake
virk nõid, soolapuhuja
virre käärima hakkav õlu, käärimata õlu
viru vesi
viru pilv
viru laine
viru tuul
viru vool
viru virvendus
virukas suur
virulased virmalised
virus(k) ahi
visar rahulolematu
visnapuu kirsipuu
visu ebatasane koht
voodema voodit kohendama
võhmas soosaar
võiukikk võileivaviilakas, võiga määritud leivaviil
võivane võimetu, vilets
võrsik võõras
võsur võsa raiumise kirves
vägi rahvas (töörahvas)
värb varblane
vävi väimees
õhv mullikas
õigenema sirgeks minema, välja venima
õits öine tööloomade ühine karjatamine
õitsiline karjus (öösel)
õlletaja laulev pruudi saatja
õueraha maks
äiala äia kodu
ämmala ämma kodu
ärtu pai, kulla
ülg peigmees, mees
ürg abikaasa, mees
ürgaja alustaja

7 kommentaari:

  1. Muinaseesti sõnu on siin küll ainult mõningaid. Võib-olla leiate teise täiendi asemele? Ja mis murdest "tuumama"? Kõlab kui soome keel, kuhu see on võetud vene "dumat´"ist.

    VastaKustuta
  2. Vanad sõnad võiks tõesti uuesti kasutusele võtta!
    Aga kas keegi oskab öelda, mis sajandeil neid sõnu kasutati?

    VastaKustuta
  3. paljud neist sõnadest olid tõenäoliselt kasutusel veel eelmise sajandi alguseski. enamus neist ongi arhiveeritud 19, sajandi jooksul ja 20. sajandi alguses rahvaluuleteadlaste ja keeleuurijate poolt. aga peab ka arvestama, et paljud neist siin on siin kui murdesõnad ja neist ei saa rääkida kui eesti keele (mis on teatavasti Põhja-Eesti murdel baseeruv keel) sõnadest selle õiges tähenduses. igas Eestimaa otsas võisid nad kõlada erinevalt, erinevate sõnalõppude ja/või häälikuliste iseärasustega. kuid on ka selliseid sõnu, mis olidki käibel vaid ühes piirkonnas, ja teises olid need juba kas käibelt kadunud või polnudki nad seal käibele saanud (põhjusi võis olla mitmeid, eraldatus... sama sõna kohta oli käibel teine, mugavam sõna... lisaks ka teistsugune igapäevaelu korraldus... näiteks mereäärsetel oli sisemaa omadega võrreldes suures osas vaid sellele piirkonnale omane oma kõnepruuk jne jne). hoopis huvitavam on see kihistus, mis on meie vanades kohanimedes... kohati on seal paksu metsa sisse ja soode-rabade vahele peidetud selliseid sõnu, mida ka kõige osavamate sõnaraamatute abil läbi ei hammusta - need võivad olla sügavast muinasajast pärit ja käibelt kadunud tõenäoliselt millalgi keskaja ja uusaja vahel.

    VastaKustuta
  4. Meil on sõõrd siiani kasutusel. See on puisniit, kuigi kunagi on seal olnud põld (enne 1800)

    VastaKustuta
  5. Meil on sõõrd siiani kasutusel. See on puisniit, kuigi kunagi on seal olnud põld (enne 1800)

    VastaKustuta
  6. Säng on kindlasti pärit rootsi keelest ja võib pärineda nn rootsiajast 16.-17.saj. Noh, kui nad just ei laenanud seda juba viikingitelt......

    VastaKustuta