kas hästiunustatud vana hea võib olla uus ja hea?
praeguse hetkega olen kokku kogunud olulisema ja erilisema muinasaegse eesti keele sõnavara koos vastetega. õigem oleks muidugi öelda, et tegemist on eesti keele erinevate murrete sõnavaraga, sest eesti keel kui kõiki eesti keele erinevaid murdeid ühendav nn. peakeel, sündis ju alles millalgi 19. sajandil Põhja-Eesti murrete baasil. paljusid sõnu olen oma blogis juba ka kasutanud. aga oleks väga abiks meie keele seisukohalt, kui saaksime neile rohkemat igapäevast kasutust võimaldada. loodetavasti õnnestub nõndamoodi mõne hästiunustatud vana hea sõna taaskasutusse tuua. palun aitame oma keelt sellega, et viime hästiunustatud vanad sõnad taaskord meie igapäevasesse keelekasutusse. sest tõsi ta on, palju ilusaid eestikeelseid sõnu ootab taasringlusesse minekut. kõik ülejäänu on juba meie endi teha, kui palju me tahame oma keelt hoida ja säilitada. eesti keel on ilus keel ja oleks patt sellist keelt lihtsalt saatuse hooleks jätta. seega, palun aitame need sõnad taaskasutusse saada. sõnad on siin nimistus ära toodud tähestiku järjekorras, vasakus tulbas on siis muinas-eesti sõna ja paremas selle vaste või ligikaudne vaste lahtiseletatud kujul tänapäevases keeles. see nimistu hakkab vaikselt täienema. nii kui saan mõnest olulisest uuest ehk hästiunustatud vanast sõnast teada, mida siin mainitud ei ole, siis lisan selle siia juurde.
praeguse hetkega olen kokku kogunud olulisema ja erilisema muinasaegse eesti keele sõnavara koos vastetega. õigem oleks muidugi öelda, et tegemist on eesti keele erinevate murrete sõnavaraga, sest eesti keel kui kõiki eesti keele erinevaid murdeid ühendav nn. peakeel, sündis ju alles millalgi 19. sajandil Põhja-Eesti murrete baasil. paljusid sõnu olen oma blogis juba ka kasutanud. aga oleks väga abiks meie keele seisukohalt, kui saaksime neile rohkemat igapäevast kasutust võimaldada. loodetavasti õnnestub nõndamoodi mõne hästiunustatud vana hea sõna taaskasutusse tuua. palun aitame oma keelt sellega, et viime hästiunustatud vanad sõnad taaskord meie igapäevasesse keelekasutusse. sest tõsi ta on, palju ilusaid eestikeelseid sõnu ootab taasringlusesse minekut. kõik ülejäänu on juba meie endi teha, kui palju me tahame oma keelt hoida ja säilitada. eesti keel on ilus keel ja oleks patt sellist keelt lihtsalt saatuse hooleks jätta. seega, palun aitame need sõnad taaskasutusse saada. sõnad on siin nimistus ära toodud tähestiku järjekorras, vasakus tulbas on siis muinas-eesti sõna ja paremas selle vaste või ligikaudne vaste lahtiseletatud kujul tänapäevases keeles. see nimistu hakkab vaikselt täienema. nii kui saan mõnest olulisest uuest ehk hästiunustatud vanast sõnast teada, mida siin mainitud ei ole, siis lisan selle siia juurde.
ahl | loik |
ahunes | ahven |
ahvane | lõikavalt tuuline |
aigutama | valutama |
ainane | aina kestev, alaline |
aitimaled | tänud |
ajama | kiiresti sõitma, kihutama |
ajelema | kiiresti sõitma, kihutama |
alakulm | väike laps |
ame | särk |
arsk | kuri |
asjuline | kosilane |
aske | askeldus |
askeled | tööd, talitused |
avaski | ka avask; tasku, väike rahakott |
eesmehed | rahvavanemad |
haanikas | kali, õlu, virre |
haarduma | ulatuma |
haga | hõre tuulepilv |
haripool | katus |
harjakas | harjulane |
harjapää | neiu, noormees |
heenukas | sale, vilgas |
heinaraud | vikat |
heiskelema | vaidlema, tülitsema |
himmastus | pehastus, kopitus |
hingeraud | mõõk, nuga |
hiskima | vaatama |
hui | võrgunõel, nõel võrgu kudumiseks |
hõlmuline | õitsikaaslane |
härrik | härgvasikas |
hürmima | jõllitama |
hürü | väike kala |
ilatsema | ilutsema |
ilbes | ülbe |
ilp | neiu |
joom | jook |
jumitu | määratu suur, vormitu |
jürm | kangekaelne |
kaak | peksupost, häbisammas |
kaapsud | kapsad |
kaareraud | vikat |
kaasik | pulmalaulik |
kaatsad | (põlv)püksid |
kabe | naine, naisolevus |
kabene | neiu, naine |
kabu | neid, tütarlaps |
kabu | neiu, naine |
kabujalad | noormehed |
kadal | vaene, armetu, vilets |
kadik | nui, kaigas |
kaelaraud | mõõk, nuga, terarelv |
kaetusrohi | nõmmeliivatee. sagedamini tarvitatav nõidusliku toimega rohi |
kahetama | nõiduma, ära vaatama |
kahi | ohvrijook, õlu piduliku sündmuse puhul, jook |
kahinik | pidulik sündmus, kahjajoomine |
kaju | kaev |
kakkama | katkema |
kalits | (püksi)tasku |
kaltsad | suvepüksid (linased), põlvpüksid |
kanarb | kanarbik |
kanavarvas | nurmenukk |
kanelema | vallatlema |
kannitama | mängima, mängitama |
kargus | tants, hüppamine |
kargutama | kihutama, ajama |
karsima | oksi puu küljest raiuma |
kartsas | redel |
kasekõrbe | kasemets, kasesalu, kaselaas |
kassa | pats, juuksepalmik |
kassinurk | pimedam nurk aidas, kus kass käib hiiri varitsemas ja kuhu talle toitu visatakse |
kebja | kerge, kärmas |
keedikaela | neiu, naine |
keelekoer | laimaja |
keelik | see, kes palju joob |
kerikingad | madalad pastlad, sipud, mille ormud (paelad) peaaegu juba jala all on |
kesik | pooleldi täiskasvanud siga (umbes 3 kuu vanune) |
kiha | nõu, anum |
kihnama | kergelt sügama, hõõruma |
kihu | sääsk, väike kärbes |
kiitsakas | harakas |
kikerber | karusmari |
kikk | leivaviil |
kilgutama | piiluma, salaja vahtima |
kimmel | valge hobune |
kingitsema | kingi jalga panema |
kirr | kisaja laps |
kivuma | mekkima, maitsma |
koistuma | kosuma |
kolgus | heinaküün |
koost | puulusikas |
korp | ronk, kaaren |
kudruskael | neiu |
kudruskord | pärlikee, kaelakee |
kugahtama | järsku lühidalt kukkuma (käo kohta) |
kuidud | koerad (hellitlevalt) |
kuja | kitsas tee |
kur(r)uk | kõrge lage koht metsas või aasal |
kutu | metssiga |
kuulunaine | vanem naine, kes käib "kuulamas", kas neiu ja selle vanemad on kosjadega nõus |
kõivik | kaasik, kasesalu |
kõivistik | kaasik, kasesalu |
kõivistu | kaasik, kasesalu |
kõkendama | punetama |
kõlgutaja | lobiseja, tagarääkija |
kõnd | harimata maa, metsamaa, palu, nõmm |
kõnnakas | uhke |
kõnnik | purre, sild |
kõnnu kõrki | üliuhke |
kõnnumaa | harimata maa, metsamaa, palu, nõmm |
kõre | suur kuusk, kuusk |
kõremus | meeste peakate (Saaremaal) |
kõrge | ülbe, kõrk |
kõrvendik | koht, kus mets on põlenud |
kõvasi | luisk, tahk |
käli | mehe vennanaine, naiseõde |
kärgarand | soos oleva künka serv |
kärk | soosaar |
käsikamber | sahver, mitteköetav külm ruum toiduainete hoidmiseks |
kääl | noor hobune |
kört(sik) | seelik |
küdi | mehevend |
kühm | väike mägi |
külmking | kodukäija |
küü | madu, uss |
küüdik | lehm valge joonega seljal |
laamak | vedela sõnniku hunnik |
laamima | ära koristama |
laavima | kuduma |
labauss | lendv madu, lohe |
lakats | joodik |
lang | abiellumise läbi sugulaseks saanu |
lass | väike lähker, kantakse nööriga seljas |
laulu loomama | laulu alustama |
leelõugas | kivi või müür rehetoa ahjukolde ees |
lehik | lehtedega kaetud mets |
lehmanisa | kogrits |
leibuma | leiba küpsetama |
leiges | kaalikas |
leiku lööma | mängima |
lemmeleht | arvatavasti veetaim, lumme, vesiroos |
lepp | helepruun hobune |
lepsak | edvistav, eblakas, kerglane |
linalakk | valgejuukseline |
linapää | abielunaine |
lohets | lusikas |
lohkama | kasvama, lokkama |
lokerus | vedeleja, laisk |
lood | väike saar meres |
luider | lahja, kõhn |
luigas | säng |
luik | karjasarv |
luudama | luuaga pühkima |
lõhk | lõhutud osa (puust) |
lõhn | tuul |
lõmpama | neelama |
maam | jook |
maide | paras, sobiv |
makerjas | paks uss, lehepõrnika vastne |
mannuline | jõukas, õnnelik |
mardus | õnnetuse enne, õnnetus, pahandus |
massakas | sääsk |
meestepuna | kuldvits |
mehela | mehe kodu (naisele) |
meiela | meie eluase, meie maja |
mokapill | parmupill |
muindane | muistne |
mukk | ilus, nägus, kaunis |
murulane | must sipelgas |
mustlind | kaaren, ronk |
mõnu | regivärsi viis, lauluviis |
märgas | tähelepanelik, ergas |
mätik | mätastik; koht, kus on palju mättaid |
mürk | karastatud raud, teras |
mütt | nui kalade hirmutamiseks, et nad püünisesse läheksid |
naarakas | naeruhimuline |
nadu | meheõde |
narv | kosk, juga |
naud | vara, rikkus |
nave | laisk inimene |
neidine | neiuke |
neps | neiu |
nihatu | veider |
nirss | viril, nutune, armetu, hädine |
nurmik | piimapütt |
nõgelane | nõges |
nõva | soine jõe lamm |
nõva | kõikuv samblasoo |
nõva | lai jõgi |
närestik | tihe noor lehtpuumets |
nässak | väike kott, märss |
nääl | naisevend |
ohtupäine | õnnetu |
oort | kohe |
paargu | suveköök |
pabu | uba |
padur | pehme, soine maa |
paistma | küpsetama, praadima, soojendama |
palak | voodilina |
paljakas | paljas maa |
pannud sääred seugama | hakanud kiiresti jooksma |
peadelaud | laud, mille peale juustest täisid kammiti |
peerges | õllest ja piimast valmistatud supp |
peesuma | peitu põgenema |
peesutama | end peitma |
peiravpilgene | irvitav |
pelg | peidukoht |
piibujooja | suitsetaja |
piimapisarad | nurmenukk |
piipu jooma | suitsetama |
piirikpää | neiu (luuleline asenimetus) |
puhe | tulega üleval olemise aeg |
puhe | videvikuaegne töövahe |
puik | tarn, kõva hein |
pull | väike leivapäts |
putsai | linnusulg |
puumaa | talukoht |
päikeseterad | päikesekiired |
päitsil olema | karja hoidma (päeval) |
päitsiline | karjus (päeval) |
pärn | lohemadu |
pärnik | pärnamets |
päts | täkk, sõiduhobune |
pääkses | saar |
rahandik | raiesmik, kännustik |
raid | suur, vana paju |
rakats | väike koer |
rakk | koerake |
raudkäsi | tegelane pulmakombestikus, isamees, peiupoolsete pulmaliste juhtiv tegelane |
regu | laulik |
rihvik | võsa |
rump | väike paat |
rõõgutama | laulma |
rähm | tihnik, padrik |
räntsmed | pastlad |
rääts | pannal (eriti vööl) |
saajad | pulmad, peigmehepoolsed pulmalised |
saarn | jutuvestja |
saat | uudismaa, ale |
sabrik | tihnik |
sagarik | vihmapilv, vihmahoog |
sakku | halb laps |
salats | lage maa |
sallerpiiga | sale tüdruk |
serve | leivakõrvane toit (liha, kala) |
sihver | karjane |
sihverane | taevas |
sima | mahl, mõdutaoline jook, mesi |
simajas | kaunis, mahe |
singuma | virisema, vinguma, torisema, irisema |
sink | pulma õllevalaja |
sisask | ööbik |
suksutama | meelitama, enda poole võitma |
sulev | hea, lahke |
suurus | eine, söök |
suvik | suvel sündinud loom |
sõba | voodivaip |
sõre | sale, ilus, kena |
sõõrd | maharaiutud võsastik, ale |
säks | väike kirves |
sängitäide | teinepool, mees, naine |
sänima | lühikeste ja kiirete sammudega jooksma, sibama |
söölas | paljusööv, ablas |
taevavõti | nurmenukk |
taherperi | lahja õlu |
taldutama | vaigistama, rahustama, taltsutama |
tallak | lühike sukk, sokk |
tammetõhv | tammetõru |
tapp | humal |
taputilkmed | humalapungad |
taralamm | lobiseja, pläraja |
tatt | puravik |
tering | valgus |
tikk | rähn |
tirand | iriseja, tülinorija |
tirkama | kergejalgselt minema |
tirsima | seljas kandma |
tirss | suits |
tohine | kasetohuvärviline |
toodus | sõimusõna minia kohta (Saaremaal) |
torune | vihane, tusane |
tosu | saamatu, rumal inimene |
tuhlis | kartul |
tuhus käima | katsikul käima |
tuhveljalg | saks |
tuimad rauad | mõõgad, terariistad, sõjariistad |
tuiskar | äkiline, taltsumatu inimene |
tulavalla | tuleval aastal |
tumpsima | tõukama, müksama |
tuumama | mõtlema, arvama |
tuuratama | komistama, kukkuma |
tuuts | pikk puss, seatapunuga |
tõra | tülikära |
tõraline | tülitseja, riiakas |
tõrama | tülitsema, tõrelema |
tõru | tüli, riid |
tänavoode | tänavu |
tüvene | vaikne |
udres | kärmas |
udrik | muutliku meelega |
udrumaa | märg, soine maa |
udrustama | uhkustama |
uig | pruudilinik, rätik pruudi näo katmiseks pulmasõidul |
uist | hüüdsõna hurjutamiseks (näit. koerale, sigadele) |
ull | mõistmatu väike laps |
ultroppo | küllaldaselt |
umakad | rasked, kohmakad jalanõud, eriti saapad |
ups | ilus, kena |
urmane | verine, mädane (lahtiläinud haavadest) |
uulama | voolima |
uulussepp | voolija |
vaanima | luurama |
vaar | kiik |
vaarang | metsatihnik, vaarang |
vaarpuu | vaarikas |
vabarn | vaarikas |
vahelik | aganaleib |
valgeja | tuli, valgus |
vall | valge härg või lehm |
valu | valgus |
valvas | valgepäine |
vardija | valvur, vaht, hoidja |
varp | viirastus |
varrus | varukas |
varveke | kadakapõõsas |
varvik | varvajämedustest puudest noor mets |
vatsk | paistekakk, nisuleib |
verevane | punane, veripunane |
vestu | suur puss, nuga |
vibunina | siga |
viiblane | viivitaja, laisk |
viiduline | viltune |
vile | vedel (toidu, näit. supi kohta) |
viratu | halb |
virb | noor neiu |
virb | noor oksake |
virk | nõid, soolapuhuja |
virre | käärima hakkav õlu, käärimata õlu |
viru | vesi |
viru | pilv |
viru | laine |
viru | tuul |
viru | vool |
viru | virvendus |
virukas | suur |
virulased | virmalised |
virus(k) | ahi |
visar | rahulolematu |
visnapuu | kirsipuu |
visu | ebatasane koht |
voodema | voodit kohendama |
võhmas | soosaar |
võiukikk | võileivaviilakas, võiga määritud leivaviil |
võivane | võimetu, vilets |
võrsik | võõras |
võsur | võsa raiumise kirves |
vägi | rahvas (töörahvas) |
värb | varblane |
vävi | väimees |
õhv | mullikas |
õigenema | sirgeks minema, välja venima |
õits | öine tööloomade ühine karjatamine |
õitsiline | karjus (öösel) |
õlletaja | laulev pruudi saatja |
õueraha | maks |
äiala | äia kodu |
ämmala | ämma kodu |
ärtu | pai, kulla |
ülg | peigmees, mees |
ürg | abikaasa, mees |
ürgaja | alustaja |
kundament - vundament
VastaKustutaMuinaseesti sõnu on siin küll ainult mõningaid. Võib-olla leiate teise täiendi asemele? Ja mis murdest "tuumama"? Kõlab kui soome keel, kuhu see on võetud vene "dumat´"ist.
VastaKustutaVanad sõnad võiks tõesti uuesti kasutusele võtta!
VastaKustutaAga kas keegi oskab öelda, mis sajandeil neid sõnu kasutati?
paljud neist sõnadest olid tõenäoliselt kasutusel veel eelmise sajandi alguseski. enamus neist ongi arhiveeritud 19, sajandi jooksul ja 20. sajandi alguses rahvaluuleteadlaste ja keeleuurijate poolt. aga peab ka arvestama, et paljud neist siin on siin kui murdesõnad ja neist ei saa rääkida kui eesti keele (mis on teatavasti Põhja-Eesti murdel baseeruv keel) sõnadest selle õiges tähenduses. igas Eestimaa otsas võisid nad kõlada erinevalt, erinevate sõnalõppude ja/või häälikuliste iseärasustega. kuid on ka selliseid sõnu, mis olidki käibel vaid ühes piirkonnas, ja teises olid need juba kas käibelt kadunud või polnudki nad seal käibele saanud (põhjusi võis olla mitmeid, eraldatus... sama sõna kohta oli käibel teine, mugavam sõna... lisaks ka teistsugune igapäevaelu korraldus... näiteks mereäärsetel oli sisemaa omadega võrreldes suures osas vaid sellele piirkonnale omane oma kõnepruuk jne jne). hoopis huvitavam on see kihistus, mis on meie vanades kohanimedes... kohati on seal paksu metsa sisse ja soode-rabade vahele peidetud selliseid sõnu, mida ka kõige osavamate sõnaraamatute abil läbi ei hammusta - need võivad olla sügavast muinasajast pärit ja käibelt kadunud tõenäoliselt millalgi keskaja ja uusaja vahel.
VastaKustutaMeil on sõõrd siiani kasutusel. See on puisniit, kuigi kunagi on seal olnud põld (enne 1800)
VastaKustutaMeil on sõõrd siiani kasutusel. See on puisniit, kuigi kunagi on seal olnud põld (enne 1800)
VastaKustutaSäng on kindlasti pärit rootsi keelest ja võib pärineda nn rootsiajast 16.-17.saj. Noh, kui nad just ei laenanud seda juba viikingitelt......
VastaKustuta