Teisipäev, 28. aprill 2020

Innukalda rännak 25.04.2020

müütilise sündmuse kajastus kivi peal. võib-olla kajastavad need siin allpool kirjeldatud müütilisi sündmusi. Innukalda alune.
see paik on Kalevipoja muistenditega seoses vägagi olulise tähtsusega. muistendite järgi kuskil siin, Innukalda juures, sai Kalevipoeg kätte müütilise kivihärja, kellel ta siis raiunud sealsamas pea otsast. võib arvata, et muistendis mainitud järv, nn Kaleviliiva tagune järv, asunud kuskil Innukalda all. see on Kaleviliiva ja Innukalda nimelise pankkalda vahel kõige madalam ala. tänapäeval on see ala korralikult kraavitatud. mis ajendab oletama, et vanasti oli siin kas sooala või kogunisti järv või siis mingi hooajaline järv. vähemasti seesama Innukalda alune sobitub selleks kunagiseks järvealaks vägagi hästi. vanal 1850.a. Kodasoo mõisa (Gutes Kotzum) kaardil on selle kivi (Erja kiwwi) asukoht ära toodud. selle kaardi järgi olnud paiknenud see Innukalda keskkohast u pool versta lõuna-kagu pool, tänapäeval seal lähedal asetsevast Kuusiku talust u paarsada jalga loode pool. lisan siia allapoole ka mõned mahlakamad versioonid sellest muistendist:
* * *
Kaleviliiva mägi ja Härjakivi
Kalevipoeg matnud kord Kaleviliivale kõik oma tähtsamad varandused maha. et keegi tema varandusi mitte ei puutuks, kannud ta järve Kaleviliiva peale: niipea kui keegi liivamäge kaevama hakkab, voolab järve vesi kaevajale peale ja karistab röövijat.
kord tulnud janune Kivihärg, leidnud selge veega järve Kaleviliival ja joonud ta janus ühe hingega tühjaks. järve kohast läbi sammudes jätnud ta oma jäljed — praegu veel rohttukkadena — järele ja läinud möirates «Rumm ka! Rumm ka!» edasi, et mõned kilomeetrid kagus olevat Rummu järvegi tühjaks juua. Kalevipoeg juhtunud sel ajal parajasti oma varandusi vaatama tulema, näinud Kivihärja tööd ja rutanud jälgi mööda talle järele. paar versta eemal, Hinnu (Tallukmäe) kaldal saanud Kalevipoeg Kivihärja kätte ja löönud tal pea mõõgaga ühel hoobil otsast ära. Kivihärg on praegu Hinnu kaldal Härjakivina näha. keha on suur kivi, pea on väiksema kivina järsult läbilöödud kaela lähedal maas, sarved sügaval maa sees. kui lähedal olev Veerloo väli Kodasuu mõisa käes olnud, läinud kaheksa meest kord hoobadega ja katsunud väikest kivi kergitada, aga asjata, - nad pole suutnud härja pead liigutada, sest sarved peavad paes kinni. [Liivamägi Pikanõmmepealsel] saanud sest ka Kaleviliiva mäe nime.
G. Vilberg, Harjumaa, lk. 107-108 < Miina Vilberg, sünd. 1852, Vrd. M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. ä8-39.
* * *
Kaleviliiv ja Härjakivi
Kaleviliiva taga on olnud vanaste järv. Selle järve on juonud tühjaks üks suur härg. Aga sellest ei ole härg viel janu otsa soanud, ta taht Rummu järve koa tühjaks juua, läind ikka Rummu järve puole ja ise aina möurand:
«Rumm kaa! Rumm kaa!» Kalevipoeg tuld taale Innu kaldal vasta ja lüönd taal pia mõegaga maha. Siis muutund härg Härjakiviks - sie kivi on niisuke ümmargune härja muodi ja pae pial kuhe lahti, jalad olla aga pae sies. Selle suure kivi lähedal on veike kivi - sie on härja pia, ta on pia muodi - silmadki on kuhe näha. Keskel on auk nagu kurguauk. Rahvas reakind ikke, et seda veikest kivi ei jõua kiegi liigutada, sest härja sarved on kõvasti pae sies kinni. Kodasu krahv on seda lugu koa kuuld ja öeld, et sial pole sarvi ühti. Kord on ta tiumihed viind huobadega sinna ja last siis kivi püörata teisele küllele. Siin näind kõik, et härja pial ei old sarvi pae sies.
   Sie kivi oli Allika talu moal. Kord oli Allika Eedi purjus piaga müünud selle kivi ühe kivitüöstuse omanikule Tallinnas. Sie oli ajanud kivi kiiludega lõhki ja teind kivist trepiastmeid. Ja nüüd ei olegi änam Härjakivi.
EKRK I 11, 396 - Loksa raj. (Kuusalu, Kodasuu v.) - G. Vilbaste - Gustav Vilbiks, 76 a. (1956).
* * *
Kodasoo mõisa lähedal on Härja kivi kus käidi ohverdamas. Kord härg joonud tühjaks Kalevipoja järve. Kalevipoeg ärgates läind härjale järgi ja löönd tal pea otsast ära. Selle järgi härg muutund kiviks. Kivi juure viib praegugi muust pinnast rohelisem härja tee. (Mart Haavel - 64 a. Kodasoo k., Antsuristi t.).
EKLA, f 200, m 16:1, 8/9 < Leida Rebane - Kuusalu khk., Kodasoo k., Antsuristi t. < Mart Haavel - 64 a. (1930).

pilguheit keltsalille (hepatica nobilis) õiele. Innukalda pealne

Tonani jõgi ehk Kaberla oja Eianiidi juures

Innukalda panga all

kevadsoojad hetked Eianiidi juures voolava Tonani jõe ääres

puu küljes rippuv vana linnumajake. Tonani jõgi Eianiidi ääres

taimeke Innukalda pealsel. arvatavasti karvane piiphein (luzula pilosa) või miskit sellelaadset

Kalda alune põld ehk siis Innukalda alune põld. võib olla asus vana järv kuskil eesoleva puudesalu taga. vähemasti seal näib olevat madalam ja niiskem ala.

silmad Innukalda pankkaldas

müütilised uduloori sisse mässitud stseenid Innukalda kivi peal 

Kalda alune põld. müütilise järve asukohaks sobiks hästi vasakule poole jäävad alad

vana paeplaatidest laotud kiviaed Innukalda pealsel

Innukalda pankkallas

8 tupplehega keltsalill (hepatica nobilis). Innukalda pealne

Eianiidi äärne Tonani jõgi ehk Kaberla oja. rännaku algushetked

ajahambast puretud vana linnumajake rippumas üle jõe kaldu oleva puu peal. Eianiidi äärne Tonani jõgi

eelmise kuva jätk. kevadsoojad hetked Tonani jõe kalda veeres

pähkel linnupesas. Eianiidi juures olev Tonani jõe kaldaäärne

mustvalgesse punutud kuva Tonani jõest Einaniidi juures

eelmise kuva jätk. sama paik kuid teised värvid

üks vana linnumajake oli puu otsast maha kukkunud. mitmele siin silma hakanud vanale linnumajakesele tuginedes võib arvata et vanasti võis siin asuda korralik linnumajakeste kvartal. Einaniidi juures olev Tonani jõe äärne

iseäraliku kujuga suurem kivi Kalda alusest põllust paarsada sammu loode pool oleva kivihunniku juures

eelmise kuva jätk. kuskil sealsamas lähedal asus ka üks vanale põlluhunnikule või ka kalmele viitav kivikuhjatis

eelmise kuva jätk. teised sealsed huvitavamad kivid

vana paekividest laotud kiviaia katke Kalda aluse põllu juures, mis tähistamas vist ilmselt selle põllu loodeserva piire

vana suursugune kõre Kalda aluse põllu loode-põhjaservas

x

x

 
x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Innukalda rännak:
Osalejad: Tulepiiga, Pihlapiiga, Soolemb
Distants: 3,3 km
Asukoht: Innukallas, Kaberla küla, Kuusalu vald, Harjumaa

Esmaspäev, 27. aprill 2020

Jõelähtme rännak 25.04.2020

müütilised tegelaskujud, mustrid ja kujundid Jõelähtme küla keskkohas olevas Jõepää allikavees. Jõepää allikateks on siin blogis nimetatud Jõepää talukohast u 200 m edelas olevat allikate ala, kus asub kaks suuremat keemiskohta

värvid Jõelähtme küla Kivisilla allikavees

eelmise kuva jätk. päikese ja puu peegelpilt allikavees

eelmise kuva jätk. värvid allikavees

kergest lainetusest esile kerkinud mustvalgetesse värvidesse punutud mustritekk Jõepää allikavees

allikavärvide lummuses. Kivisilla allikas

eelmise kuva jätk. kevadsoojad hetked allikakoha juures

mustritekk Jõepää allikavees

eelmise kuva jätk. müütiline mustritekk Jõepää allikavees

eelmise kuva jätk. sama allikapaiga teine suurem (nn Jõepää talu poolsem) keemiskoht 

vaade Jõepää allikate juurest loode suunas. taamal kaugustes paistmas Jõelähtme kirik

hetked Jõelähtme küla Kivisilla allikakoha juures

eelmise kuva jätk. mustvalgesse punutud kuva Kivisilla allikakohast ja sellest peegelduvast päikesekerast

eelmise kuva jätk. värvid Kivisilla allikavees

eelmise kuva jätk. veel sulneid hetki Kivisilla allikakoha juurest

eelmise kuva jätk. Kivisilla allika lummuses. ei saa kuidagi siit pilku ära

eelmise kuva jätk. lummus jätkub. allikakoha külgetõmbejõud on keskmisest suurem

eelmise kuva jätk. veel kevadkuldseid hetki värviküllase allikakoha juurest

eelmise kuva jätk. jumalikud värvid allikavees

eelmise kuva jätk. lähivaade allika veealusesse värvimaailma

eelmise kuva jätk. Kivisilla allikate teine suurem keemiskoht. asub eelmisest u kümmekond meetrit ida-kirde pool

Jõelähtme jõgi Jõelähtme vana kivisilla juures. vaadatuna sealt kirde suunas

Jõelähtme vana kivisild

Jõelähtme rännak:
Osalejad: Tulepiiga, Pihlapiiga, Soolemb
Distants: 0,5 km
Asukoht: Jõelähtme küla, Jõelähtme jõgi, Jõelähtme vald, Harjumaa