teisipäev, 30. detsember 2014

Rebastearu rännak 28.12.2014

Rebastearu keskmise mäe kõige pilkupüüdvam puu - vana aastates tamm, kellele olid loodusjõud praeguseks aastaajaks valget lumepulbrit peale raputanud. sellise talvise ilu ja lumepuhtuse sees mõjus see mägi kuidagi väga ilusana. siin olid kasvamas peamiselt keskealised niinepuud, vaid üksikult selle kesk-ja lääneosas kasvas ka mõni vana tõrupuu. Rebastearu keskkoht
 
jääkirmega kaetud kõrrelised päikesevalgust neelamas ja selle paistel siis oma talverõõme nautimas. Rebastearust kagus olev nurm
 
suur aastates kõiv Rebastearu tagumise ja keskmise mäe vahel. sellises talvises ilus mõjus see vaatepilt kui mingi jõulupostkaart
 
Laane talukoht Kaemla küla ida-kirdeservast. see oli väärika olemisega vana paekividest maja. hoone ajalugu võis ulatuda vähemalt paari sajandi tagusesse aega ja sellise aja poolt siit-sealt puretud arhailise olemisega sobitus ta siia suurte põlispuude vahele igati hästi
 
väänlevad niinepuud Rebastearu keskmise mäe pealt
 
taevalaotusse küündivate latvadega põlispuud Rebastearu keskmise mäe pealt
 
puuseene alune täppidemaailm - meenutamas justnagu kõiksuse vähendatud varianti. Rebastearu tagumine mägi
 
vaade Kaemla küla Laane talukohale kagu poolt tulles. võib lisada siia vaid seda, kui seda maja ja neid põlispuid selle ümber poleks olemas olnud, oleks nad tingimata tulnud siiasamasse välja mõelda

kuldsetes toonides hunnitu vaade Rebastearu keskmise mäe pealt kagu ehk siis Kaemla küla suunas

kuldsed päevakiired külvamas oma kuldkollasust lumehelvestega kaetud sarikalisele. Rebastearust kagus olev nurm

Laane talukoht vaadatuna ida poolt

niinepuude paarike Rebastearu keskmisel mäel

peedikarvase sisemusega mustajasinisekarva mari ühel külmunud oksal Rebastearu tagumisel mäel. tundub, et mari on talvele hambusse jäänud ja talv on parajasti neid viimaseid elumahlasid (loe: suvemahlasid) temast välja imemas. lisaks... kuvalt on näha, kuidas Talveisa on oskuslikult  lumehelvestest pudemeid ümber marja ja marja peale oma helbekoti põhjast siia puistanud

x

x

x

x

x

x

 x

x

 x

x

x

x

x

 x

x

x

x

x

x

Rebastearu rännak:
Osalejad: Pihlapiiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,3 km
Asukoht: Rebastearu, Kaemla küla, Jõelähtme vald; Raasiku alevik, Raasiku vald, mõlemad Harjumaa

reede, 28. november 2014

Aila (Ailaküla) rännak 23.11.2014

üksik saarepuu väikese, just nii suure nagu tema ise, mäe otsas Aila küla kaguservas. Aila küla vanemad mainimised jäävad 13. sajandi algusaega, kui taani mungad siinse küla Liber Census Daniae (Taani Hindamisraamat) jaoks panid kirja 1219.a. kui Akiolae, 1351. a. on seda küla mainitud juba kui Haggele nime all. tundub, et algne nimi võiski külal olla kas Aoküla või Haoküla. agu ja hagu (käändes - ao ja hao) tähendasid ennemuistsel ajal koitu, päikest või üleüldse mingit varahommikust päikesega seotud aega, n.ö. päikesetõusmise aega. kas võis see ehk olla kunagi mingi küla, mis oli seotud kuidagi teatud päikesekultusega (päikese tulemisega)? ei saa jätta oletamata ka varianti, kus haol (hagu) on veel sellised tähendused kui tuul, toit, oksad (peened puud). siit on aga eriti huvipakkuv just see variant, mis tähendab tuult. teatavasti kannavad ju ka sealsed ümberkaudsed külad tuulega seotud nimetusi - Tuula (vanemad nimetused kui Tulalae, Tulen, Tulakulle, Tula, Tule, Thula), asukohaga Ailast edelas ja Tuulna (vanem nimetus Tulinde... ehk tõlgendatav kui Tuulelinn), asukohaga Ailast loodes. samas jääb arvestatavaks variandiks ka E.V.Saksa poolt välja pakutud Hakela, mis tähendaks kui küla, mis kogub maa-või sõjamaksu, vrd. hake, haken, haagi - muistne sõna, mis viitab muinasaegsele hindamisühikule maarendi või sõjamaksu otstarbeks
 
 
lodjamarjade kobar Alasimäe "kolme kuuse" juurest
 
Tombumäe hiidpaju koos oma kolme väänleva peaga. Tombumäe loodeserv

ebamäärase ümara rõngakujulise graveeringuga kivi Tombumäest kagus oleval Kasemäel

lumepulbriga kaetud must pässik (inonotus obliquus) Kasemäe lõunaservast

vana "seenepuu" Nagamäe põhjaserva veeres

videvikune Valingu on mattumas uduloori

rohelus koldnõgese (lamiastrum galeobdolon) lehe näol. Tombumäe keskkoht

lähestikku kasvavat Alasimäe "kolm kuuske". siin nende nõglapuude all toimus rännulise tagasihoidlik lõunasöömaaeg

tuhmpunaste laikudega kivi Tombumäe keskkohast

x

Nagamäe kivikülv. suured ja rasked kivid on siin kõik üksteise kukil. võimalik, et üsna mõned kivid on siia veeretatud kõrvalasuvatelt põldudelt, aga vaevalt et kõik nad on siia põldudelt korjatud. pole kuigi usutav, et siinsetel ümbruskonna põldudel võis olla nii palju nii suuri kive. vahest ehk kanti nad siia kuskilt kaugemalt ka või kes teab, ehk oligi siin mingi koht, kuhu loodus oli ennevanasti mingi kivikülvi tekitanud? tasub arvesse võtta ka seda, et Nagamäest loodes asuvad künkad, mis kandsid ennevanasti selliseid nimesid nagu Surnuaugumägi ja Kaitsemägi. kas võivad seesinase kivihunniku mõjutajateks olla olnud kunagi need nimetused, seda ei julge kindalt väita, küll aga võivad nende kohapaikade nimed olla hüppelauaks mõne järgmise, st siis mingi palju kandvama hüpoteesi, püstitamiseks

x

x

Nagamäe vana "seenepuu" vaadatuna teise nurga alt

x

x

x

x

x

x

Aila rännak:
Osaleja: Soolemb
Distantsi pikkus: 6,5 km
Asukoht: Aila küla, Valingu küla, Saue vald, Harjumaa