laupäev, 21. märts 2020

Siniallikaseljaku rännak 21.03.2020

Siniallikate veealune maailm

eelmise kuva jätk. ilmailu allikavees

looklev rajake Siniallikaseljakul

sinitaevas on ühte heitnud allikarohelusega

lainetuse mustrid kui osakesed suures ilmavöös
 
sulnid hetked Siniallika juures

pilguheit allikate veealusesse maailma

Siniallikate kagupoolne allikalehter

sinikael-pardike (anas platyrhynchos) ujumas Siniallikate järviku vastaskalda juures

värvid Siniallikate vees

väikesest lainetusest kantud värvide ja mustrite mäng Siniallika vees

rohelise kaelaosaga sinikael-part (anas platyrhynchos) rohelistel Siniallikatel

veealused värvid allikalehtris

eelmise kuva jätk. veealused värvid

mustvalgesse punutud vaade Siniallikate veealusest maailmast

eelmise kuva jätk. sama või umbes sama kuva oma loomulikes värvides

eelmise kuva jätk. sama veealune palgiosa lähedalt vaadatuna

sulnite pedajatega saareke Siniallikate järvikus

Siniallikate allikalehtri juures

eelmise kuva jätk. sama allikalehter vaadatuna teisest kaugusest

eelmise kuva jätk. allikalehtri ümbrus

eelmise kuva jätk. allikalehtri ümbrus vaadatuna veidi suurema haardega

eelmise kuva jätk. kevadsoojad värvid allikavees

eelmise kuva jätk. veealused puud lähemalt vaadatuna

eelmise kuva jätk. veealused puud kobaras allikavees. kuva keskelt okste vahelt tuleb esile ka miski saladuslik A-täht. A kui viide allikale ja algusele

Allikajärviku saareke

jäärkirme kuskil allikajärviku servaala juures

natuke ka punast värvi siia sekka sinistele ja rohelistele. turbasammal allikajärviku veeres

vana kooreseppade kirju täis kõre allikajärviku põhjakaldal oleva Siniallikaseljaku jalamil

sinililled (hepatica nobilis) Siniallikatest ida-kagus olevas metsas

x

x

x

x

x

Siniallikaseljaku rännak:
Osalejad: Urdaküüs, Päevapaiste, Pruusipiiga, Tulepiiga, Purdelemb, Saunalemb, Soolemb
Distants: 1,5 km
Asukoht: Siniallikaseljak, Siniallikad (Aegviidu Siniallikad), Kõrvemaa MKA, Jäneda alevik, Tapa vald, Lääne-Virumaa

neljapäev, 5. märts 2020

Poanse rännak 01.03.2020

lamava puu pealt välja joonistuv kooreseppade tippteos - Ringapealse allikametsa hiie noorem poeg. kuva pealt joonistus niisiis välja kellegi noormehe nägu otsevaates. näo peal on hoomatavad pikad õlgadeni ulatuvad juuksed, habe, suu, nina ja silmad. Ringapealse allikamets, Hiieringapealsest lääne pool olev allikamets.
see oli rännak müütilise Mareta radadel kunagisel Läänemaal, praegusel Pärnumaal, asuva Poanse küla juurde ja selle lähiümbrusesse. Poanse küla on rikas noorema pronksiaja ja varase rauaaja muististest. olulistest vaatamisväärsustest võiks siinkohal esile tõsta "Hiieringapealse" nimelist hiiepaika ja selles asuvat Pühakivi nimelist ohvrikivi. samavõrd tähtis roll paistab olevat ka Poanse lohukivi (väileselohuline kultusekivi) nimelisel kivil, millel on peal 42 korrapärast kunstlikku lohku. Poanse on kuulus oma muinasaja kalmete poolest. siin asuvad Poanse tarandkalmed, mis arvatakse olevat pärit I aastatuhande 2. poolest enne Kristust. lisaks mainitud kohtadele asub Poanse külast kagu pool ka saladuslik ringvall, mis kannab nimetust Kuradi ringaed. kõikjal või pea kõikjal ilustavad maastikku kiviaedade võrgustikud. 

teised siinses piirkonnas olevad ja seda piirkonda ümbritsevad huvitavamad kohanimed on Pühamäe (Pihama), Hiielageda, Ihala, Torupilli aed, Piismägi ja Hüüne.

imetlusväärse punasemustakarva soomuskilbiga Kuradi ringaia vardija. ühtlasi oli ta ka mitteametlik kevadekuulutaja. soomuskilbilt joonistumas välja ümarkirve laadne kujutis. ringaia lõuna-kagupoolne serv

Ihala niinepuu

sinimustvalgetes värvides Ihala maastik

puude varjudega kaunistatud tee. meenutab nagu miskit kaasaegset triipkoodi. Kaevu talukohast kagu pool olev metsatee

vana põlispuu Kuradi ringaia juures. sellise ringikujulise konstruktsioonina võib see olla tõenäoline viljakusmaagiaga, päikesekummardamisega seotud koht. selle kohta selline pärimus: "ümber kivid ja sarapuupõõsad, keskel tühi koht. sellega hirmutati väikesi lapsi. asub Tuudi-Meelva teest u 50 m Järise pool. vanasti läks ringaiast mööda hobusevankritee Järisele välja (Arnold Einsalu, sündinud 1924; Petaaluse küla Antsi talu).
allikas: register.muinas.ee ja laanemaa.arheoloogia.info/muistised

müütilise udu sisse kastetud kooreseppade kunstitöö. Ringapealse allikamets, Hiieringapealsest lääne pool olev allikamets

allika veealune rohelus. Ringapealse allikamets, allikakoht Hiieringepealsest lääne pool olevas allikametsas. kuna asub Hiieringapealsest mitte just kaugel, siis võis kunagi olla hiieala osa

seeneke puu peal. kalmeväli Väike-Sepa juures

eelmise aasta taime (kas käpaline või soomukas) varrelt joonistus välja hobuse kujutis. kas eelteave hiljem selle rännaku keskpaigas nähtud hobustest? kalmeväli Väike-Sepa juures  

eelmise kuva jätk. ja needsamad vahvad hobused, kellest oli eelmise pildi juures juba juttu. rõhutan eelmise pildi juurde tagasi tulles, et see oli plaaniväline kohtumine. kui sai nähtud hobuse kujundit taime varre peal oli alles hommik, kui aga sai kohatud neidsamu pärishobuseid, oli juba umbes lõunaaeg. nii et piltlikult öeldes andis päeva esimese pooles nähtud hobuse kujuline taime leheke (või õieke) mõista, et rännulisi ootab ees päeva teises pooles kohtumine pärishobustega. kadaka-pihlaka mets Seljamaa juures

müütilised kujundid - linnukujuline olend ja hobune või hobusepeaga olend - kooreseppade poolt uuristatud lamaval puul. Ringapealse allikamets, Hiieringepealsest lääne pool olev allikamets
  
Hiieringapealse lõuna-kaguservas olev kivi. kivi kui suur kunstiteos. selle pealt joonistusid välja kümnete müütiliste olendite reljeefsed kujundid. võimalik, et see kivi siin püha hiieala servas oli samasuguse pühaliku staatusega nagu iga muu kivi või koht Hiieringapealse nimelises hiiepaigas

rännuline Päevapaiste omas elemendis - võtmas mitmeharulise niinepuu vahel päevapaistet. Ihala niinepuu

hiieaken lume sees. sõnajalad üksteisest kinni võetuna. Hiieringapealne

nõiamets Ringapealse allikametsa tagusel soosaarel

Ihala väli

hetked Hiieringapealsel. siit esile tulev ringi kujutis viitab kas mingile kalmekohale või päikesekummardamisega seotud kohale. on huvitav nentida, et siit mõni km kagu pool asuv Kuradi ringaed on oma suuruselt umbes sama suur. 
muistis paikneb ümbritsevast maapinnast veidi kõrgemal, kagu-loodesuunalisel kivisel seljandikul: seda seljandikku mööda kulgeb ka külatänav. seljandik kujutab endast ilmselt kunagist rannavalli, mis on praeguseks kaetud lehtpuumetsaga.
„Ringapealne“ kujutab endast ümbritsevast maapinnast (seljandiku pinnast) ca 50 cm kõrgemale tõusvat, 15 m läbimõõduga ja ringikujulise põhiplaaniga kõrgendikku. kui ta ei oleks keskosas madalam, võiks teda pigem pidada tüüpiliseks kivikirstkalmeks. praegune kõrgendik sarnaneb aga pigem madala ringvalliga. selle valli laius on kõikjal 2 m. ringvalli sisse jääb madalam, 11 m läbimõõduga nõgu, mis asetseb umbes samal tasapinnal ümbritseva seljandiku pinnaga. ringvalli keskel võib näha kirstulaadset kividega piiratud süvendit. see on NS suunaline, 2 m pikk ja 50 cm lai. kirstu lõunaotsas ja sellest veidi idas on suurem paeplaat. muidu paistab muistise pinnast välja vaid mõni üksik kivinukk. muistis kaetud viletsa rohukamaraga.
Ilmselt on kirst kunagi lahti kaevatud, kuid see peab olema toimunud väga ammu. värskeid kaevamisjälgi kusagil näha ei ole (passi koostamise ajal).
muistisel kasvab hõre lehtpuumets.
allikad: register.muinas.ee ja laanemaa.arheoloogia.info/muistised

sinimustvalgesse rüütatud lumine kevadmaastik Pähkli talust u poolsada sammu lõuna-kagus

kooreseppade uuristus kuivanud saarepuul. Väike-Sepa kalmeväli

müütilise kuue sisse punutud kooreseppade poolt loodud üllitis. Ringapealse allikamets
 
müütiline valge hobune? oli see hetk nüüd unes või ilmsi? Seljamaa mets

müütilisse kuube punutud müütiliste olendite reljeefsete kujudega kaetud kivi Hiieringapealse lõuna-kaguservas

Poanse tarandkalme (ka Poanse kalmistu). Pähkli talust u veerand versta kirdes olev kahest tarandkalmest koosnev kalmeala.
tarandkalmed on pärit I aastatuhande II poolest eKr. kalmed asetsevad ida-läänesuunalise seljandiku Litoriinamere rannavalli lael. esimese kalme, risti üle seljandiku ehitatud kalme pikkus oli põhja-lõuna suunas 16 m, laius 10 m, kõrgus seljandiku pinnaga võrreldes umbes 0,3 m. teine, peamiselt kahest tarandist koosnev kalme asub esimesest 6 m ida pool. tema pikkus oli enne kaevamisi põhja-lõuna suunas 8 m ja laius ulatus 6 meetrini. Jonathan Kalmani luudeuuringute käigus tuvastati esimeses kalmes 44 surnu, teises aga 34 surnu luid.
mõlema kalme leiumaterjali põhiosa moodustas keraamika. enamasti paiknesid jämeda savikoostisega ilustamata nõude killud üle kalmete laiali. leidus aga ka peenemast savisegust ja ornamenteeritud nõude kilde. domineeris nöörornament. metallesemetest olid tähelepanuväärsemad kolm massiivset raudkäevõru. veel leiti spiraalse keskosaga ja kettakujuliste laienditega pronksist oimuehete katkendid, pronskspiraal, rauast karjasekeppnõelte katkendid ning ainsa relvana teisest kalmest rauast putkega odaots.
algselt dateeriti Poanse kalmed ajaarvamise vahetusse või 1. sajandisse. praeguste dateeringute järgi võiks I kalme I tarand olla ehitatud umbes I aastatuhande keskpaigas eKr. II kalmet hakati ehitama mõnevõrra hiljem. I kalme kasutusaeg oli umbes 250-300 aastat, teise kasutusaeg 150-200 aastat.
allikad: register.muinas.ee ja laanemaa.arheoloogia.info/muistised

lumega kaetud Poanse lohukivi. 
lohukivi Poanse külas Jaagu talu lähedal. kivi on arvele võetud kultuurimälestisena. kivi ümbermõõt (maapinna lähedalt arvestades) on 9 m. kivil on peal 42 korrapärast kunstlikku lohukest.

ahhaa-hetk. rännuline Pruusipiiga Poanse külas

hoone vare Poanse küla keskkohas

kellegi looma jälg. ilmselt hunt või ilves. Poanse külast idas olev lage väli

narmastega kaunistatud väravakaar. Väike-Sepa kalmeväljast läänes-loodes olev karjamaa

kõrrelisest välja joonistuv B-tähe kujund. Väike-Sepa kalmeväljast läänes-loodes olev karjamaa

kõrrelisest välja joonistuv A-tähe kujund. Väike-Sepa kalmeväljast läänes-loodes olev karjamaa

x

x
  
x

x

x

x
 
x
  
 x
   
x

x

x

x

x

x
   
x

x

x
   
x

x

x

x
 
x

x

x

x

x
 
x

x

x

x

x

x
   
x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x
 
x

x

x
   
x

x
  
x

x
    
x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Poanse rännak:
Osalejad: Kivipiiga, Päevapaiste, Pruusipiiga, Tulepiiga, Purdelemb, Vahtralemb, Soolemb
Distants: 10 km
Asukoht: Poanse küla, Lääneranna vald, Pärnumaa