Reede, 8. oktoober 2010

Kurese rännak 03.10.2010

videvikuline Hiie-Põlde heinamaa - sellise vaate taustal sai rüübatud oma õhtust leemekest

kortsuline kivi Jürna põllumaa veeres

mahalangenud pooppuu marjad Tütar Pakku mäel (Munamäel)

Tütar Pakku mäe iidne kõverakasvuline pooppuu sügispäikese valguses

Tütar Pakku mäe (Munamäe) metsmaasikaõis... ehk kuidas mõned taimed on visad veel õitsema

arhailine kiviaed Pangamäe aluses metsas

sarapuumets Pangamäe aluses metsas, Kuresest loodes

rohesamblasse ja ajakihtidesse sammaldunud kiviaed Pangamäe aluses metsas

iidne kiviaia muster Rõnga põllu veeres

ebahariliku väljanägemisega iidne kõiv Pakamäe lähistelt

abstraksted varjud Ristivälja lombis

sügisvärvides Jürna tugalas (metsatukk)

kellegi hiidvägilase Luisukivi Vana-Rõika põllumaalt

üksik õunapuu keset muistseid Kurese põlde (Vana-Rõika põllumaa piires)

vaade Kalmi mäelt itta sügisvärvides tugala peale

üksik puu Kalmi mäe läheduses keset varvekeserohket (varveke - kadakapõõsas) maastikku

Kurese muindane ajaloost ja kultuurpärandist pajatav maastik

paekivimuster Kurese talumaja varel

kunst kunsti sees, kohtumine ajahambast puretud "Kurese aknaga"

1879 - need aastaarvud räägivad iseenda eest. see võis olla kas Matsu või Mardi talu hoone kivil

Kurese küla keskel olev allikas

Kurese küla allikas koos oma lookleva sabaga

loodusesse ärauppunud Kurese säng

päikeseteradega ülekülvatud kiviaed Kurese külas

üks Kurese paljudest keldritest

muindane katel Kurese külas

katla kõrval võis olesklemas leida ka muindase sammaldunud umaka (saapa)

veel üks muindane katel mitte kaugel eelmisest katlast

seenepere Mardi talukoha lähistel

puukoobas Jaagu talukoha juures

Kurese ohvrikivi videvikuvalguses

kosutav vaade varvekestest tulvil Alt-Tõnise maastikule

Kõivumäe üskik õun mõtlikuna oksa peal kükitamas

kadakamarjaderohkus Kadakamarja kivil (Kalmi mäe läheduses)

Sakikivi Kalmi mäe ääres... kivi ülemisest otsast on justkui tordiviilukujuline tükk välja võetud

Noolekivi Alt-Tõnise põllumaa põhjaosas... kes teab, kas oli sel noolel ka sügavam tähendus?

Kakukivi Kalmi mäe läheduses... kivi meenutas justkui tavalist kakulist, olid nii silmad, nina kui ka peajooned, kõik olid nagu paigas

rohekollakarvane tugalas, mis piiramas Alt-Tõnise põllumaad kirde poolt

sügiskollane haavik ja selle südantpaitav haavakohin Alt-Tõnise põllumaa veeres lisas ka omalt poolt vürtsi Kurese sügisidüllile

eemalt paistab Kurese küla oma iidsete põlispuudega... läheneme sellele kirdest

Alt-Tõnise haavikus

Säravsilma vaimustusel ei ole piire... selleks ajaks oli Kurese ka tema jõudnud juba oma ürgselt lummavasse haardesse võtta

Ojajuus on laskunud Alasi allika juurde (Kurese tagumine allikas, Alt-Tõnise taluvare juures) ja on parajasti kätega selle ürgset jõudu ja selgust hoomamas

rohetaimede ja kollalehtedega kaetud Alasi allikatiik... siia suubuski Alasi allikavesi

kuldased haavalehed Alasi allikavees vaikselt liuglemas ja ajarännet sooritamas

taevalik peegeldus Alasi allikavees... leia pildilt kohalik allikahaldjas... pean ütlema, et kes teraselt pingutab, see ka märkab teda allika sees

Säravsilma üksindushetk Alasi allika juures

Alasi allikas oma iidse hoiaku ja sügisese rahuga

väikses metsatukas (tugalas) Lülle talukoha juures... võib märgata kuidas õhtupäikene on parajasti külvamas oma punaseid päikeseterasid sealsete puude vahele

videvikuline sügisilu on laskunud Kurese kohale

Kurese rännak:
Osalejad: Punamütsike, Säravsilm, Ojajuus, Soolemb
Distansti pikkus: 5 km
Asukoht: Kurese küla, Koonga vald, Pärnumaa

Kurese top 30:
1. Kurese küla idaserval olev allikas (kutsutud ka Alasi allikaks) koos selle põhjas peidus oleva konnaga, kes meenutamas justkui salapärast allikahaldjat või äranõiutud kuningapoega. igaühe hetkemõtisklused selle ääres olid justkui kohustuslikud
2. Kurese küla muistne hõng
3. Kõivumäe ilud ja võlud… miljonivaade varvekeserohkele Alt-Tõnise põllule, Kalmimäele, Kõivumäe kõivikule ja kaugustesse jäävale Koeramäele
4. pähklipuuderohke Tütar Pakku mägi (Munamägi)
5. Kurese küla keskel asuv allikas
6. kohtumine idülliliselt kunstipärase Kurese aknaga (see võis olla kas Mardi või Matsi talukoha juures)
7. salapärane Noolekivi Alt-Tõnise karjamaa põhjaosas, Kõivumäe all, selle peal olev noolekuju näitaks justkui suunda, kuhu varandus on maetud
8. hetkeline vaikusehetk Marguse põllumaal
9. üksik kõver Pooppuu Tütar Pakku mäel (Munamäel)
10. üks ebaharilik muindane kõiv Pakamäe läheduses
11. ohverdamine Kurese ohvrikivile
12. rannaastangut meenutav Kalmimägi
13. Kurese arhailised kiviaiad
14. õhtusöömaaeg videvikulise Hiie-Põlde põllu veeres
15. Kadakamarjakivi Alt-Tõnise karjamaa põhjaosas
16. lehmaderohke Pakamägi
17. kuldane haavik Alt-Tõnise karjamaa kirdeosas
18. Kortsuline kivi Jürna põllumaal
19. pisike lõunasöömaeg Kõivumäel
20. Kakukivi Alt-Tõnise karjamaal
21. raudvoodi jäänused Kurese külas
22. lehmakari Vana-Rõika põllul
23. Luisukivi Vana-Rõika põllul
24. arhailine Lülle kaev
25. Jaagu kelder
26. Sakikivi (kivi ülemisest otsast oleks justkui kolmnurga kujuline sakk välja lõigatud) Alt-Tõnise karjamaa põhjaosas, Kõivumäe all
27. Ojajuusele uue kadiku väljavoolimine Kuresel
28. kohtumine ja põgus vestlus Kurese küla omaniku Urmasega. müts maha tema ettevõtlikkuse ees olemasoleva kultuuripärandi säilitamisel
29. kadakamarjade söömine Ristivälja tugala juures
30. Alt-Tõnise kelder

see oli mulle juba kolmas kord Kuresega tutvust teha. ja ilmselt vist on kujunemas välja n.ö. iga-aastane kohustuslik palverännak Kuresele. ma ei varjagi seda, et minust on saanud omamoodi Kurese fänn (või pigem kasutaksin siinkohal muinas-eesti sõnavara – austaja). pean tõdema, et taaskord suutis see koht mind meelepärasel kombel raputada ja üllatada. midagi võimast on justkui sisse kodeeritud sellesse kohta... meie oma esivanemate pärand kogu oma rikkuses ja külluses hõikab siit igast varvekesest, igast kiviaia kivist, igast põllulapikesest, igaks künkast ja igast muust olustikulisest detailist vastu… see tunne on sedavõrd võimas, et võib sind viia ajarändesse tuhandete aastate tagusesse aega, kus reeglid ja kombed, tavad ja õigused, eetika ja moraal, tõde ja õigus ning usk ja vanne olid hoopis teised kui tänapäevases ühiskonnas… ka maastikulised olud erinesid tänapäevasega võrreldes tuntavalt… loksus ju siia lähedale veel 4000 aasta eest merelaine ja ka Kurese ise oli alles hiljuti meresaar.
seda rännakut võiks vabalt nimetada eepiliseks ajarännakuks. mis siis seekord raputas ja üllatas? kindlasti alati jääb raputama ja hakkab ikka ja jälle üllatama Kurese küla ise… see loodusesse ära uppunud iidne küla pakub kultuuri-ja ajaloohuvilisele palju avastamisrõõmu, ja mitte ainult neile, see pakub kindlasti huvi ka veel neile, kes huvituvad elu seaduspärasustest ja keda ei jäta külmaks mõtisklused elu mõttest enesest… sest ainest elu seaduste ja elu seaduspärasuste üle järele mõelda jätkub siin küllaga… ajahambast puretud kiviaiad ja taluvared oleksid justkui avatud raamat, mis oskaksid oma “kuldaväärt” mõtteid meile edasi vahendada. “elu on ilus!” või “elu on lill!” tahaks justkui täiest kõrist selliste süütute sõnadega karjuda… sest ehkki ometi pealtnäha nii jumalast mahajäetud, on see kant samas siiski nii müstiline ja salapärane… nii ligilähedal nendele jumalikele kontuuridele, mida me 21. sajandi inimestena pole harjunud enam igapäev nägema ega tajuma… kus elektriliin, mobiilimast ja muud tehnoloogia uuemad ja varasemad saavutused ümbritsevad meid pea igal sammul. Kurese iidsed allikad on samuti väärt kohad, kus isekeskis oma mõtetega olla, kus pühasse allikavette vaadates oma mõtetesse selgust tuua, ja kus on lihtsalt võimalus elu endast vaiksel kombel läbi lasta. Munamägi (Tütar Pakku mägi) ja Kõivumägi olid kindlasti need ümbruskonna maastikulised elemendid, milleni suutsin alles sel korral jõuda… idüllilised kohad igas mõttes ja ülivõrdes… loomulikult lisasid vürtsi ja olustikulist ilu veel omakorda juurde valitsevad sügisvärvid ja kõikjale ulatuvad arhailised kiviaiad. kui Kurese vaid oskaks või saaks siis võiks ta meile tegelikult väga palju edasi õelda, neid aastatuhandete jooksul kogunenud esivanemate tarkusi ja tõeterasid edasi anda. või kes teab, võib olla oskame hoopis meie kunagi neist sedavõrd õigesti aru saada, et järeltulevatele põlvedele edasi anda seda väärt kultuuri-ja vaimupärandit.