Esmaspäev, 30. aprill 2012

Miiumäe rännak 29.04.2012

rännaku üks põhimagneteid - müstiline sookail (ledum palustris) ajatus Kodila rabametsas. tema hüpnotiseerivad lõhnad viisid nii mõnegi ränduri olevikust ajatusse olematusesse

Kotkamäe silmarõõm - nõiduslik härjahammas (lathraea squamaria). antud isend kasvas soosaare kirdeosas. huvitav tähelepanek oli see, et härjahambad kasvasid siin vaid soosaare kirde-ja kagusosas, seevastu kirdeosa isendid, kes juba õitsesid ning olid enamuses juba kui tikud sirgelt püsti, olid n.ö. tunduvalt edasiarenenumad, kui nende vennad ja õed Kotkamäe kagusosast, kes alles hakkasid end sirgu ajama

ajatu Kodila rabametsa poolt ära hüpnotiseeritud Härghein (tagumine, üliõnnelikuna kadikut parema käega enda kohal vibutamas) ja Tulejuus (Härgheina kadiku vibutamise rütmis ülireipal sammul ees edasi liikumas)

piklikuks moondunud puuseened ümberkukkunud kõivul Kotkamäe edelanurgas

sisukas kuva Mahlamäe idaosast. pöidlasuurused Tulejuus (tulekarva) ja Härghein (taevakarva), nagu Pöial-Liisi ja Pöialpoiss askeldamas suure kuuse all. ühesõnaga üsna tähenduslik kuva kasvõi juba selle poolest, et võimsa loodusega silmitsi seistes on inime ikka väga väeti ja tilluke... ning abitu ka veel pealekauba

kuuse-käbikõrgesed (strobilurus esculentus) Kotkamäe lepametsalises lõuna-kaguosas

laanekotka (aquila chrysaetos) sulg Kotkamäe edelanurgas oleva kotkapesa all

ajatuse müstiline sümbol ajatus Kodila rabametsas. see olekski nagu esimene märk sellest, et rändajad on jõudnud ajalisest ajast muinasjutulisse ajatusse aega... kus olevik, tulevik ja minevik on kõik ühes. siinne paik oleks nagu ajatu puhvertsoon oleviku ja mineviku vahel. minevik tähendas siin liikumist muinasajast puutumatute Miiumäe ja Kotkamäe suunas

okkaline ometsaalune üksikul rabametadest ümbritsetud Männiaugu mäel

ämblikud naeseniinepuu (daphne mezereum) peal. Oamäe edelanurga pisilagendiku kagunurk

pead tõstma hakkav härjahammas (lathraea squamaria) Kotkamäe lõuna-kagunurga lepametsast

erakordselt tavatu 11-tupplehega sinilill Kotkamäe lõuna-kaguosast. sinilille tupplehtede normaalarvuks on tavaliselt 6-7. üldlevinud minimaalse ja maksimaalse arvu kõikumisskaala jääb aga 5-10 tupplehe vahele. seega, siit järeldus -  11-tupplehega sinilill peaks siinjuures olema väga arvestatav erand... umbes nagu valgustatu vaimupimedate seas

Mahlamäe puutumatu kuusemets. kuusepuu oligi vast Mahlamäe kõige põhilisem puu, sinna sekka sattus veel ka mõnda kaske, haaba ja sarapuud... aga viimased kõik olid siiski kuuskede ees suures vähemuses

omal jalul püsti seisvad härjahambad (lathraea squamaria) nagu nõiduslikud metsavaimud. ilma klorofüllita tunduvad nad igatahes midagi enamt kui lihtslt taim. Kotkamäe kirdeosa

väikese samblasaarega kaetud must taelik (phellinus nigricans) Mahlamäe ja Kollamäe vahelises lodumetsas

Mahlamäe ürgilmeline kuusemets

neljakandiliselt lagunev puu Kotkamäe idaosast. keskelt oleks nagu korrapäraselt ruudukujuline puzzletükk välja võetud

endisaegne klaaspurk Oamäe edelanurgast

voltide-ja sakkidega kivi lebamas Männiaugu mäel oleva augu sissepääsu juures

üks laanekotka alussulgi. Kotkamäe edelanurk

Sütelembese fotosessioon Sitapäka mäel. seekordseks pildistamise ohvriks on langenud Tulejuus (kuvalt väljas). samal ajal on Härghein aga osanud end osavasti puu taha peita (paistmas vaid kadiku ots ja vasak käsi)

Miiumäe varemed. hmm, mis ehitis siin üksikul soode ja rabade poolt ümbritsetud raskesti ligipääsetaval soosaarel võis küll olla? küüniaseme moodi see nagu ei tundu... liiga hea ja pealegi veel kivist. ehkki Miiumäe oli rännaku põhieesmärk ja tõeline sihpunkt, sai sinna jõutud alles pärast suurt eksimist, alles pärast seda, kui rändajad olid oma rännaku-trajektoorist plaaniväliselt kõrvale kaldunud, Kotkamäele sattunud ja seal ringi vaadanud. sestap jõutigi Miiumäele plaanitust tükk maad hiljem. see oli ka põhjus, miks lepiti kiire läbijalutamisega vaid soosaare kirdenurgast. ainult Härghein oli see, kes lubas endale mõned hetked seal kauem viibida... et korjata sealseid kuuse-käbikõrgeseid ja siis kiirel sammul rändajate põhigrupiga liituda

kellegi kauni linnulise poolt maha jäetud triibutäpilised suled Oamäe kaguosas

üksik piimakarva munakoor Kotkamäe kaguosast. kes küll võis siit välja kooruda?

selle aasta esimene kohtumine härjahambaga. oli vast teine alles väike ja väetike, õieti polnud teda veel ollagi... vaid mõned peedikarvased õielehed olid justjust vahetult enne meie kohalejõudmist jõudnud maa seest vaevu välja tulla. Sitapäka mäe idaosa

katkendlikke sõõrikujuliste (sõõrid sõõri sees) vagudega kivi Kotkamäe idaosast

laanekotka pesa Kotkamäe edelanurgas. nagu kuvalt näha, oli pesa pooleldi ümberkukkunud kuivanud puu peal

kohekohe pead tõstma hakkav neiuking (lathraea squamaria) ehk käopäkk, justkui peedikarva käbi,  Kotkamäe lõuna-kaguosast

ajatud vaated ajatule Kodila rabametsale. tõeline unenägudemaa

veel üks mahlane pilk ürgilmelisele Mahlamäe kuusemetsale

Härgheina poolt palju tähelenu saanud kuuse-käbikõrgesed (strobilurus esculentus) Kotkamäe lõuna-kaguosast

abstraktsed kujundid Kotkamäe Kotkapuu peal

sookasel kasvav must pässik (inonotus obliquus). Mahlamäe ja Männiaugu mäe vaheline soomets

müstiline kolme haruga kuusk, nagu vigel või hark, Mahlamäe lõunaosast

maa-alune paekivide-ja kividega vooderdatud koobas Oomäe põhjanurgas. kas metsavendade punker või midagi rohkemat?

Miiumäe rännak:
Osalejad: Tulejuus, Säravsilm, Sütelemb, Laanejuus, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 10,7 km
Asukoht: Miiumägi, Kodila küla, Linnuraba LKA, Rapla vald, Raplamaa

Reede, 27. aprill 2012

Järvemäe rännak 22.04.2012

just õidepuhkenud võtmekeeled ehk harilik kopsurohi (pulmonaria officinalis) Pärnamäe idaosas. "Kopsurohu õiedki on üpris omapärased, nimelt need muudavad oma lahtioleku aja jooksul mitu korda värvi, nagu kameeleonid. Kui need avanevad, siis võime näha roosat värvi, tasapisi muutub see lillaks või karmiinpunaseks ja lõpuks päris lillakassiniseks. Kuna kopsurohu õied asuvad küllaltki tihedates õisikutes ja avanevad eri ajal, siis võib enamasti korraga näha kõikides üksteiseks üle minevates värvitoonides õisi." allikas: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hkopsur.htm

ebamaised voldid ja vaod ja sakid ja jooned ja üleüldine korrapärasus ühel iidsel Järvemäe tammetüvel

üks paljudest Järvemäe iidsetest tammedest. vana tamm hoiaks justkui sambana sinist taevalaotust meie kohal, et see meile pähe ei sajaks

peedikarva tupplehtedega sinilill (hepatica nobilis) Kaugemäe lõunaosas

arusisalik (lacerta vivipara) askeldamas Järlepa raba Kaugemäe poolses servas

vaade Varetimäe poolt tulles kaugusesse jäävale Kaugemäe põhjanurgale (tagaplaanil olevad kuused ja haavad-kased reedavadki vaatajale selle asukoha). esiplaanil aga külvab silmarõõmu looduskaunis Järlepa raba

harilik kärnkonn (bufo bufo) Kaugemäe kaguosas

üks paljudest vanadest Järvemäe tammedest

kollakas-porikarva-rohelised värvid samblavaibal. Järlepa järve põhjakalda lodumetsas

puutumatu mets Pärnamäe keskkohas

kevadine vaade Läätsimäe põhjanurgale. enamus Läätsimäest oli lage maa... endine põllumaa, mis praeguseks sööti jäetud

ebaharilik haruldus - 8-tupplehega sinilill Pärnamäe idanurgas

nagu mingi tikandimuster... selline näeb siis välja Järvemäe tammepuu koorejooks

nagu mingi krooniga haavataelik (phellinus tremulae) Pärnamäe keskosast

Laanejuuse poolt tehtud äärmiselt huvitav leid Pärnamäe lääneosast - harilik kopsurohi (pulmonaria officinalis). pean tunnistama, et kohtasin seda taime nüüd siis oma elus esimest korda. huvitav on kohtuda kellegiga, kellest oled eelnevalt palju lugenud... aga tõsi ta on,  umbes sellise simajalt kaunina ma tegelikult lootsingi teda kunagi leida. veel kasulikku lisataeadmist kopsurohu kohta -"Huvitavatest tähelepanekutest kopsurohu juures võiks mainida veel seda, et taim on üleni karedakarvaline, nagu kareleheliste sugukonna esindajale kohane. Nooremad lehed pole aga nii karedad ning neid võib kasutada vitamiinirikka salati valmistamiseks. Kopsurohu seemned levivad sipelgate abil. Sageli varisevad need enne täielikku valmimist ja saavad küpseteks alles mullapinnal. Seemnete küljes on aga magus tilgake, mis on magustoiduks sipelgatele seemnete laialikandmise eest." allikas: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hkopsur.htm

vindiga kasekäsnak (piptoporus betulinus) Järlepa järve põhjakalda rabametsast

vaade Pärnamäe poolt Nairemäe põhjaserva suunas. kuusemets, kevadine rabamaastik, sinitaevas, valged pilved ja puhas õhk on panustamas kõik selle nimel, et head mälestused niipea ei ununeks

pisikest anumat meenutav harilik karikseen (sarcoscypha austriaca) Vareti talukoha juures Varetimäel

end üsna turvaliselt sisse seadnud mets-turbasammal (sphagnum squarrosum) Järlepa järve põhjakaldal olevas rabametsas

ürgmets Pärnamäe kesk-kirdeosas. üleüldse peab nentima, et Pärnmägi oli viimase aja üks ürgsemaid paiku, kuhu olen sattunud

oma võimsaid kõverikoksi taeva suunas hoidev hiidtamm Järvemäe keskkohast

ja muidugi ei saa üle ega ümber sinililledest... nad oleksidki nagu selle rännaku kõikide heade mälestuste ja kõige hea kogetu ning kõige hea nähtu vahelülid, mis aitasid vormida selle värvilise rännaku ühtseks tervikuks

looduskaunirohelise sambalkihiga kaetud puunott Pärnamäe idaosas

kaunitarist kortsusõieline näsiniin (daphne mezereum) Nairemäe idaosast

pead tõstev taimehakatis Vareti talukoha juures. Varetimäe lõunanurk

Pärnamäe idaosas asuv üks ebatavaline lapik-kivi. kui Pärnamägi oli kunagi inimestele pelgupaigaks siis võis ka sel kivil siin suhteliselt kivivaesel soosaarel olla üsna oluline tähtsus... kasvõi näiteks mingi kogunemiskoha märgistusena

Varetimäe muindane sammaldunud kiviaed Vareti talukoha juures

püsik-seljarohi (mercurialis perennis) Pärnamäelt

iidse Järvemäe tamme suur koorevagu on kinni püüdnud käbi. antud kuva annab eheda ettekujutuse kui suured ja jämedad needsinatsed tammevaod olid

x

x

Järvemäe Järlepa poolne lõunarannik

varahommikused Jootmäe tammed

ja vahepalana veelkord need simajad sinililled (hepatica nobilis) Järvemäelt

õitsev naeseniinepuu Nairemäelt. õielehed on tal huvitavalt kortsulised, kui vastpestud, veel triikimata riidetükid

aasta esimene leitud varesjalg (anemone nemorosa) Kaugemäe keskosast

ajukõhrikud (tremella encephala) Järvemäe lääneosas

x

Järvemäe üks võimsamaid tammesid

x

Soolemb looduslike vihmavarjude ehk hiid-tuletaelade (fomes fomentarius) all Kaugemäe keskosa

x

ja jällegi vahepalaks pilkupüüdvad sinililled... seekord Kaugemäelt

Kaugimäe hiid-tuletael ja Soolembese kännukas suuruse võrdluseks selle peal

vaade Nairemäe poolt tulles Pärnamäe loodenurgale

x

x

hommikune vaade Järlepa rabale

x

x

kevadromantika kärnkonnade (bufo bufo) moodi Järlepa rabas

x

x

x

x

Kaugemäe hiid-tuletaelad lähivaates vaadatuna

x

haavataelikute (phellinus tremulae) pesakond Pärnamäe haavapuul

igasse ilmakaarde (ja isegi taevasse) vaatavad sinililled Vareti talukoha juures

x

linnupesa männikoore all. Kaugemäe keskosa

nõndamoodi olid Pärnamäel paljude puude tüveümbrused vibuninade poolt kuni juurteni üles küntud ja kohati isegi päris sügavalt... mõnes kohas olid maha jäetud isegi üle poole meetri sügavused augud. ehk on nad siit midagi väärtuslikku otsinud... ja ehk ka saanud?

x

x

x

Järvemäe rännak:
Osalejad: Arne, Laanejuus, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,4 km
Asukoht: Suur-Särge küla, Mahtra LKA, Järlepa raba, Kose vald, Harjumaa / Järvemägi, Järelpa raba, Mahtra LKA, Juuru vald, Raplamaa