Esmaspäev, 30. detsember 2013

Karjatsesauna rännak 28.12.2013

väärikas tõrupuu Tammekivi mäe edelaservast. edaspidi esineb ta nimetuse all Tammekivi mäe hiidtamm. tõrupuid oli siin palju ja nende sekka eksis ära ka mõni eriti iidne ja väärikas, nagu on näha selletsinasel kuval

vihmatilkades rohehallikarvaline üheksavägine (verbascum thapsus) Karjatsesauna talust mõnisada jalga kirdes asuval allikalisel karjamaal

endisaegne raudkonks Sõõru talukoha varemete juurest

kevadistes-suvistes värvides sügistaime leheke - pärastjõuluaegne rohelus Sõrve moodi. muuseas, lehekesel joonistub välja üsna huvitav muster. Sõõru talukohast kagus olev leparohke metsaalune

tammepuud Tammekivi mäe keskkohas. siin tundus olevat vana puisniit

massiivne rohesamblaga kaetud maakividest kiviaed Sõõru talukohast kagus olevas leparohkes metsas. siit metsaäärest jooksis see kiviaed kahes paralleelses osas (mõlemad aiad olid üksteisest sajakonna jala kaugusel) edasi Tammekivi mäele, kus moodustas aerofoto järgi kummalise trapetsoidikujulise kujundi. esmase pilgu järgi tundus seesinane kiviaed hästi vana olevat ja pole üldsegi võimatu, et selle vanus võib ulatuda otsapidi kuni muinasaega välja... või vahest isegi kaugemale

Tammekivi mäe kiviaed. selle rännaku üheks märksõnaks olid kahtlemata kiviaiad ja neid oli siin kõikjal ikka üksjagu. lisaks joonistuvad siinsetest kiviaedadest välja aerofotosid vaadates ka üsna huvitavad omanäolised mustrid. sellele on juhtinud tähelepanu ka eesti bioloog, teadusajaloolane ja kultuuriloolane Maie Remmel oma raamatus "Mõistatuslik Muinas-Eesti". tema arvates võivad need olla kultuslikud megaliitmustrid. ja tõsi ta on, kiviaiad oleksid tõesti nagu midagi enamat kui lihtsalt tavalised aiad, tavalised kiviaiad. siit jookseks läbi justnagu mingi kaugetest aegadest meieni ulatuv varjatud sõnum. tänu oma erilisele arhailisusele lisasid nad ümbruskonnale paraja tosina jagu muinasaegset hõngu juurde. Tammekivi mäe keskkoht

Ketitamme müstiline kett. see rippus tamme alumise oksa küljes ja kõigi eelduste kohaselt võis see olla mingi kodulooma kett (võib olla kitse või lehma oma). Ketitamm ise aga oli üks pilkupüüdev vana tamm Sõõru talukoha juures (sellest kagus) ja julgen öelda, et see oli sellel rännakul nähtud tammedest (ja puudest üldse) üks ilusamaid ja iidsemaid kõrvuti Tammekivi mäe hiidtammega

suhteliselt haruldane puuseen, tammesüldik (exidia trunctata), Tammekivi mäe loodenurgast, vana hiidtamme alt

Tammekivi mäe seenepuu. siinkohal oli sõna otseses mõttes tegemist seenepuuga, kuna puu oli kaetud peaaegu terves tükis erinevate puuseentega. kõige enam võis aga puu peal kasvamas näha väikesi teokarbikujulisi puuseeni, millest valdav enamus olid oma värvuselt sepikukarva heledad. seened jäid kahjuks seekord tuvastamata. Tammekivi mäe keskkoht

ühe vana kõre juurealused oli koduks kellegile väiksele metsalisele. Tammekivi mäe edelanurk

koorejooks Tammekivi mäe hiidtammel. koore peal on lisaks pragumustrile näha ka iseäralikku reljeefmustrit (kuva paremas osas)

puisniidu moodi metsanurk endise Sõõru talukoha külje all, sellest kagus. tagumine puu on legendaarne Ketitamm, kelle ketist oli ülevalpool juba põgusalt juttu

Kurmalepa mäe Pahakask. ehk kask millel kasvas peal rekordarv pahkasid - koguni kümme erineva suurusega pahka. antud kuvale mahtus neis siiski vaid neli

nelikandilise otsaga vasara pea. endine Sõõru talukoht

Tammekivi mäe edelanurka ilmestav Edelakivi

tigupanellide (panelus serotinus) perekond Sõõru talukohast idas olevas lepametsas

pähkliand kivil. Tammekivi mäe edela-keskosa

paljudest väikestest kuubikutest-tükkidest koosnev haavapahk Tammekivi mäest edelas asuvas lodumetsas

huvitav voldikestega seen Sõõru talukoha varemete juures

Karjatsesauna metsaveeres (Karjatsesauna talukohast kirdes) ilutses sealses kiviaias üks väga omanäoline kivi. selle peal kasvava sambliku tagant (kuval keskel) võib märgata ebatavalise topeltringi osalist kujutist. ka ülemised vaod kivis on mõnevõrra sügavamad ja teistsuguse vaojooksuga, kui teistel sellelaadsetel kividel. kahjuks ei saanud sellele kohale ja sellele kivile eriti palju aega pühendada pealetuleva hämardase videviku tõttu. ehk oli see ringikujuline osa (ja võib olla ka muu osa) sinna tekitatud inimes(t)e poolt... vahest oli see koguni vana ruunikivi? aga, oletused oletusteks, kahjuks siiski me ennem selgusele lähemale ei saa, kui pole seda oma silmaga lähemalt uurinud. vähemalt nüüd tean, kuhu oma tulevasi rännakuid suunata. ühesõnaga, varsti on jälle põhjust Karjatsesauna poole tagasi tulla

üks huvitav seeneke Kurmalepa mäe lähistelt. kõigi eelduste kohaselt peaks selle seenekimbu näol olema tegemist ascocoryne sarcoides'i nimelise seenega. huvitav on see, et ka paljud muu maailma keeled annavad selle nimeks ascocoryde. vene keeles tuleb sinna veel lõppu lisanimetus "lihav". kõige omanäolisem on siiski selle seene nimetus rootsi keeles - violett geléskål - ehk siis otsetõlkes violetne tarretisekauss. kui need sellest lähtuvalt ostida mingit sobivat omanäolisemat nime eesti keeles siis võiks see äkki kõlada umbes kuidagi selliselt - peedikarvane kallerkauss

heina seest välja paistev vana raudvoodi. nähes erinevaid mahajäetud endisaegseid asju sealse talukoha ümber tekkis tahtmatult soov rohkem teada saada seal kunagi elanud inimestest, milline nägi välja nende igapäevaelu, milline oli nende ellusuhtumine, millised olid nende poolt suurimad läbielatud rõõmud jne jne. sest et kindlasti oli ka nende elus aset leidnud palju põnevaid-huvitavaid-õpetlikke elusündmusi siinse paikkonna kohta, mida nad oleksid tahtnud teistegagi jagada. Sõõru talukoha varemed

seentest olid sel rännakul esindatud ka veel puidu-sametkõrgesed (flammulina velutipes). Sõõru talukohast idas asuv lepamets

Tammekivi mäe edelanurgas, mõnikümmend head sammu Tammekivi mäe hiidtammest lõuna suunas ilutses üks hoopis iselaadi tammepuu, millel oli suurema osa tüve pealt koor maha koorunud ja millelt joonistusid välja kummalised triibud ja sakid, mustrid ja vaod ja ringid ja ovaalid. ühesõnaga, oli teine üks väga maagiline puu ja et tal oli oma kandev koht siinses kohas siis oleks olnud väga suur patt minu poolt teda siinsel loodusmaastikul märgistamata jätta. sestap andsin ka talle nime ja seda vastavalt sellele, mida ta minu jaoks endast kiirgas, mismoodi ta mu mällu kinnistus, ja siit ka siis nimi -Triibusakitamm

arhailine kiviaed Tammekivi mäe keskkohas

salapärane silm vana puutüve sees. Sõõru talukohast kagus olev lepamets

veel üks sulnis hetk Tammekivi mäe tammesüldiku (exidia trunctata) seltsis

Triibusakitamme triibud, vaod, sakid ja muud kumerused

Tammemäe hiidtamm vaadatuna veidi teise nurga alt

Ketitamm oma laialilaotuva puuvõraga, vaade sellele edelast. Sõõru endise talukoha kagukülje alune

aja märgid Sõõru talukoha varemete juures- roostetanud ilma põhjata piimapütt, plekk-kauss ja email-kauss ning vana pudel

veel üks sügissoe kuva Tammekivi mäe keskkohas looklevast vanast kiviaiast

eriti arhailine kiviaia vorm Sõõru talukohast kagus - horisontaalselt üksteise peale ja kõrvale laotud paekivide muster jooksis siin vaheldumisi ühe vertikaalselt püsti asetatud paekiviga (nagu on näha ülevalolevalt kuvalt). sedamoodi sellises mustris kulges see kiviaed siin mitmekümne jala pikkuselt põhjast lõunasse, mil selle vahetas lõpuks välja klassikaline mustrivaba paekividest üksteise peale ja kõrvale laotud kiviaed. selline kiviaed on mulle isiklikult silma hakanud Günther Reindorfi graafilises kunstiteoses "Vana piiraed (Õhtu Harju rannal)". ja selliseid kiviaedasid enam meie maastikelt naljalt ei kohtagi. ka on selge, et midagi eriti vana ja arhailist on sellesse kivaeda sisse kodeeritud

samblavaibaga kaetud hiidrahn Sõõru talukohast kirdes olevas niiskes lepametsas

tammepuud Tammekivi mäe keskkohas kasvavast tammikust

Tammekivi mäe Edelakivi lähedalt, kirde poolt tulles, vaadatuna. lisaks suurusele on selle kivi juures huvitav veel ka see, et kivi kirdeküljel joonistub välja mingi kummaline kaar (koht kivi peal, kus sammal ei kasva)

Triibusakitamm veidi eemalt vaadatuna

x

x

x

rohelise samblarüüga kaetud tamm Tammekõrve mäe edalanurgast

siin tundub olevat mingi väga vana kivikuhjatis. Tammekõrve mäe edalanurk

x

x

suur kont Kurmalepa mäe läänenurgast

Kurmalepa mäe Pahakase kõige pilkupüüdvam pahk. pilkupüüdvam just sellepärast, et siin peal joonistusid välja kõige eriskummalisemad mustrid. terasem pilk võibki siin märgata erinevaid kujundeid ja märke ning nende kõverusi ja kumerusi. sellel pahamustril oleks justnagu mingi kosmogooniline maailmatekkimise või antud kohapaigatekkimise lugu rääkida

kividest veel. seesinane Lamekivi asus Kurmalepa mäest läänes, ühel väiksel kuivamaa lapil, ümbritsetuna märgaladega ja mitmete väiksemate ojadega

x

x

x

x

täiesti omanäoline nn "kolmekihiline" kiviaia lõik Tammekivi mäe keskkohas. sellist kiviaia tüüpi polnudki veel varem kohanud. siin on näha, et kõige alumises kihis on maakivid, sinna peale on kuhjatud paekivitükke ja paekivide peale omakorda veel maakive

x

x

Sõõru talukoha endisaegne kaev. sisse vaadatuna tundus olevat üsna heas seisundis. natuke küll oli vee peal prahti ulpimas - aga need oli peamiselt mõned üksikud sügislehed puudelt ja rohutuustid. kaevu vooderdiseks oli paekivi

x

x

Soolemb Edelakivi peal

x

x

roheluse uus tulemine. sooja sügise ja sügisvihmade rohkuse tõttu oli rohelus taas vohama hakanud. Lamekivi äärne märgala

x

x

x

x

raudketas ehk nn "Sõõru ketas" Sõõru talukoha juurest, mille kunagine otstarve jäi seekord kahjuks välja selgitamata. vahest võis see olla mingi ahjudetail?
 
Kolmhark-lepapuu Kurmalepa mäe ida-kagunurgast. see võis vahest olla üks kõige vanimaid lepauid, mida olen oma elus näinud. puu vanus võis küündida kuni 100 aastani või ehk natuke koguni üle selle. võrdluseks, keskmiselt elab hall lepp kuskil 50-60 aastaseks

Karjatsesauna rännak:
Osalejad: Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 4,6 km
Asukoht: Karjatsesauna talu, Sõrve küla, Harku vald, Harjumaa