kolmapäev, 30. aprill 2014

Seitsmehärjaaugu rännak 26.04.2014

päikesekiirtes kümblevad taevavõtmed (primula veris) Mõisaaru nurme veeres

põlispuud vanas Laulukoja nimelises ohverdamiskohas

metssea purihamba mälumismuster. hõre mets Pauna soone asukoha lähistel

päevavalgusest ja kõigest heast ja soojast kuldkollast kiirgama ja muidu särama hakanud nurmenukkude väli Taevavõtmete mäe edelanurgas

karvane piiphein (luzula pilosa) metsavendade punkri juures, Tundre luhast edelas olevas kõdusoo-lodumetsas. tegelikult sealne metsavandade punker oligi pea igast küljest ääristatud nendesamade karvaste piiheintega. täiendavat infot piipheina kohta: "miks on aga taime nimeks “piiphein”? arvatakse, et “piip” on selles nimes seepärast, et üksikud õieraod taime õisikus on piibutaolise hoiakuga. siiski rohkem on ilmselt tegu laenuga soome keelest. nimelt piipheina nimi soome keeles on “piippo”. eestlaste seas on aga laiemalt levinud nimed “kirbulill” ja “kirbuhein”. need sobivad talle väga hästi. kui te vaatate taime üksikut õit ja ei tee seda just luubiga, siis veendute ka ise. piipheina õied on täpselt samasugused läikivad kastanpruunid ja samasuured nagu väikesed kirbud. kuid rahvasuust pärinevad ka nimed, mis viitavad karvase piipheina kasutamisele ravitsemises. “peavaluheinast” olla valmistatud rohtu peavalu vastu. selleks keedeti taime ummukses ja joodi saadud vedelikku. “piimasoonerohtu” tarvitati aga siis, kui lehmad hästi piima ei andnud. rohud keedeti pajas ja saadud vett anti loomadele juua." allikas: bio.edu.ee

legendidega põimitud Seitsmehärjaauk. kunagi enemuistsel ajal olevat siia seitse suurt härga sisse vajunud ja ära uppunud. ka mul endal palju ei puudunud, et oleks sinna otsapidi sisse kukkunud (sisse vajunud). kaldaäärne oli niivõrd petlik (isegi mulle, kes ma olen selliseid kaldaäärseid sadades kordades tallanud), et astudes kaldast vaid paar väikest sammu seal lähedal olevale mättale avastasin ühtäkki, et mätas ei olegi kandev, kõikus teine nagu pilbas vee peal. selle väikse üleastumise eest tuli maksta lõivu - ühte kummikusse sai vesi sisse, teise jala suutsin viimasel hetkel kiirelt ühe kandvama mätta peale toetada ja nõndaviisi sealt märjast kohast välja tulla

türnpuu (rhamnus cathartica) noored võrsed on tõusmas sinise taeva ja valguse suunas

väärikad tammepuud Laulukojas. Laulukoda oli ennemuistne ohverdamiskoht

hariliku kooniku (conocephalum conicum) vaipkate Kasukamäe kaguserva veeres, esiplaanil kõige selle keskel on end mugavalt välja sirutamas kohalik sporofüüt, mis justkui tiku otsa aetud väiksem formaat rahuarmastavast früügia mütsikesest 

Kivikangru kivid Pirita jõe ääres

Tuhala hiiepaiga lääneväravad. selline ürgne ja puutumatu oli mets siis hiiepaiga lääneservas

Lättelemb korrastamas viltu vajunud muinsuskaitse arheoloogiamälestise silti Laulukoja ohverdamiskohas

noored (Kanavere loodsumees Tarmo vasakul ja Härghein paremal) kuulavad kuidas pealik (Arne) kõnet peab. Laulukoja äärne luhamaa

sõnajalgade pesamunad ehk tulevased laanekaunistajad. Tundre luhast läänes olev mets

Taevavõtmete mäe nurmenukud (primula veris). käesoleva rännaku, üks kõige päiksepaistelisem, kuldkollasem ja rõõmuküllasem paik

puude heitlus ehk lugu sellest, kuidas kõiv tasapisi kuusepuu oma mõjupiirkonnast eemale tõukas. ja nõnda siis juhtuski, et kuusepuu kasvas väeka kõivu tujude ja tahte järgi temast kaarega eemale

Pirita jõe laienduskoht Tuhala luha kaguservas. vaade läänekaldalt idakaldale

sangleparohke ürgmets Seitsmehärjaaugu ja Hiiepaiga vahel

Lättelemb Taevavõtmete mäe hiidkõivu suurust imtelemas. oli teisel üsnagi jämedatest puitplokkidest koosnev tüvejooks

Tuhala jõe ääre luhamaa Laulukoja lähistel

x

metsavenna punkri ase Tundre luhast edelas olevas kõdusoo-lodumetsas

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Lättelemb Laulukoja tammedele austust avaldamas ja seeläbi ühtlasi ka ennast tammeväega laadides

x

x

x

Pirita jõe ürgne säng Kasukamäe lähistel

x

vanadel kõivudel tundub olevat mingi kummaline (mulle veel seniteadmata olnud) jõud... nad suudavad okaspuud endale kuuletuma panna. käesolevalt kuvalt on näha, kuidas vana hiidkõiv (vasakul) sõidab oma okstega paremal pool kasvavale seedripuule sujuvalt sisse. Taevavõtmete mägi

x

x

x

Tuhala luht Kivikangru juures

janu kustutamine kunagise metsavendade punkri juures. vasakul Kanavere loodusmees Tarmo ja paremal isteasendis Lättelemb. sooja päiksepasitelise kevadilmaga oli joogiveel vägagi hea minek

x

kutu kolju Pauna soone lähistel

x

Seitsmehärjaaugu rännak:
Osalejad: Kanavere loodusmees Tarmo, Arne, Hedi, Lättelemb, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,3 km
Asukoht: Seitsmehärjaauk, Tuhla küla, Kose vald, Harjumaa

Kirjasillamäe rännak 23.04.2014

härjahammas ehk harilik käopäkk (lathraea squamaria) Kirjasillamäe loodenurgast. oleks teine justnagu äsja istikuna siia mulda istutatud. on väga veider see taim, nii oma välimuselt, kui ka värvi poolest, st et ta on täiesti klorofüllita, sestap on alati heameel temaga taaskohtuda ja tema loomulikest veidrustest osa saada

esimene selle aasta rännaku ajal nähtud õidepuhkenud nurmenukk (primula veris). Arupere nurm

metsaalune Kirjasillamäe keskkohas. sealse suure vana kivi (edaspidi Vanakivi) ümber seisavad aupaklikus kauguses keskeas niinepuud. ühe legendi järgi on Kirjasillamägi omale nime saanud selle järgi, et kevadisel ajal olevat siin mäel endistel (või ennemuistsetel) aegadel palju usse olnud. mägi olevat ussidest lausa kirju olnud, siit ka siis nimetus Kirjasillamägi. mäe tähtsus endistel aegadel kuni muinasajani välja võis olla selle peal kulgeva küladevahelise ühendustee (soosild) olemasolus. piklik loodest kakku kulgev soodest ja muust märgalast ümbritsetud vallseljak oli igati hea abiline endisaja inimsele jalavaeva vähendamisel ja mugavat ning ohutu edasiliikumise tagamiseks

Arupere endise talukoha suhteliselt hästi säilinud keldrihoone sissekäik

vana tikkude poolt ära tokistud kõre Kurnametsamäe keskkohas

Kirjasillamäe Vanakivi vaadatuna ida poolt. see oli üks suur lame kivi ja üsna omapäraste voltide ja pragudega selle peal. võib arvata, et sellisele eriskummalisele välimusele tuginedes võis sel ka muinasajal olla mingi üsna oluline rakendus

lehmanisa (gyromitra esculenta) Kirjasillamäe loodeosast

naiseniinepuu (daphne mezereum) õitekobar. Kirjasillamäe loodeosa

vana saarepuu (fraxinus excelsior) kevadised pungad. meenutavad väga nagu mingeid rosinate kimpe. endine Arupere talukoht

kollane varesjalg (anemone ranunculoides) Pähkliselja mäe loodeotsast

maa seest just äsja välja tulnud härjahammas (lathraea squamaria). Kirjasillamäe loodenurk

pärnasalu Kirjasillamäe keskosas. siin olidki peamisteks puudeks pärnad. neid oli siin palju, noori ja vanu. nende vahele mahtus üksikuid vanu kõveriktammesid ja vanu kõivupuid

Arupere vana saarnapuu pungad vaadatuna teise nurga alt

Kirjasillamäe Vanakivi vaadatuna kagu poolt

üks kullakarvane taevavõtmete (primula veris) kimp on peatselt avanemas, teiste kõrvalolevate kimpude avanemisega läheb veel veidi aega. Arupere nurm

pilkupüüdvad külg-külje kõrval tantsisklevad kõveriktammed Kirjasillmamäe keskkohas

üks esimesi käopäkkasid (lathraea squamaria), kes ennast sel päeval näitama rännulistele tuli. neid oli siin kuhjaga ja nad moodustasidki teatud kohtades maapinnnal selliseid peedikarvaseid laike-laigukesi. Pähkliseljamäe keskkoht

valge varesjalg (anemone nemorosa) Pähkliseljamäe keskkohast. on näha kuidas päikesekiired sõidavad lilleõiele vasakult sisse ja kuidas parempoolsetele tupelehtedele moodustuvad emakate ja tolmukate varjud

esiplaanil Kirjasillamäe Vanakivi, taamal, teispool kivi, seismas Taavo, kes on parajasti endast läbi laskmas kohapaiga iidset hingust

kohekohe lahtiminevad nurmenukud (primula veris). Arupere nurm

niinepuud kobaras. Kirjasillamäe loodenurk

paremale vaatav käopäkk (lathraea squamaria). peab nentima, et peedikarvaseid toone oli sel päeval looduses kuidagi keskmisest rohkem. meenutagem näiteks näsiniint, tuulerohtu ning siis siia otsa lisaks veel ka käopäkad. Pähkliselja mäe keskkoht

Taavo mõtisklemas möödunud aegade üle Pähkliselja mäe ühe kõige suurema kivi juures. Pähkliselja mäe kagunurk

x

x

veel ühed sulnid hetked Kirjaillamäe näsiniine (daphne mezereum) seltsis. Kirjasillamäe loodenurk

veel pilkupüüdvaid varesjalgu (anemone nemorosa). Pähkliseljamäe kesk-kaguosa

kevadised mustrijooksud rohelistel lehtedel. Pähkliseljamäe kaguserv

nagu kanad õrre peal. päikesekiirtest kantud soojad hetked iseenda jaoks. matkalised lõunat võtmas. Kirjasillamäe loodeosa

Kirjasilla puisniiduline tammik

tuulerohu (filipendula ulmaria) peedikarvased lehed. teeäärne Pähkliseljamäe ja Kurmametsamäe vahel

x

x

x

x

x

x

kanavarvas (primula veris) koos oma äsjalahtiläinud munakollase õiega. Arupere nurm

vaade Arupere keldrihoone paeplaatidest laele

x

x

x

x

x

x

x

x

seenepuu Pähkliseljamäe loodeservast. seenteks on siin tuletaelad (fomes fomentarius). jääb mulje, justkui puu oleks mingis pidulikus äraehitud kuues

üks keltsalill (hepatica nobilis) on selleks korraks lõpetanud oma õitsemise ja heitnud endalt õiterüü. Kirjasilla endine talukoht

x

x

x

x

x

x

rännulised Arupere nurmel. kauguses, otse nende taga asuvadki Arupere talukoha varemed

x

kivikülv Arupere talukoha edelaosas

Arupere talukoha endine kaevukoht

Kirjasillamäe rännak:
Osalejad: Hedi, Katriin, Rita, Lättelemb, Taavo, Soolemb
Distantsi pikkus: 8,8 km
Asukoht: Kirjasilla mägi, Mõisaküla, Kiili vald, Harjumaa