Lauludest ei kaeta lauda
ei panda pada tulele
Higi jo pannakse padaje
Kättevaeva vaagenisse
enam on muret laulajal
kui on rehepeksejal,
rehe peksan sie unustan
laulu laalan teist muretsen.
katkend kohalikust rahvalaulust "Lauliku vaev": E 9017 (1) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892)
Põhjaku mäe kõige müstilisem puu - kuivanud hiipedajas soosaare kõige läänepoolsemast nurgast
legendaarne põliste pedajate ja nõglapuudega kaetud Põhjaku mägi loode poolt vaadatuna
kuuse-käbikõrgesed (strobilurus esculentus) järsuilmelise Käpajärve mäe põhjaosast
ürgmets Põhjaku mäe keskkohas
liudkogritsad (discina ancilis) Saiamõisa rahandikult
nõndaviisi siis, simajalt piiskadega kaetud, ootasid oma koha peal rännulisi keltsalilled. nemad olid selle aasta esimesed nähtud sinililled (hepatica nobilis) asukohaga Saiamõisa rahandiku ja Jägala jõe vahelises metsas
Saiamõisa rahandiku üks suuremaid kevadkogritsaid (gyromitra esculenta)
uus algus ootab ees ka konnakapsaid (caltha palustris). Nõmmevälja ojaäärne
peedikarvase lehega ketlsalill Kollanõmme mäelt
Põhjaku mäe hiidpedajad. soosaare keskkoht
puutumatu okasmets Põhjaku mäest kirdes oleval nimetul mäel
veidranäoline valge puuseen Põhjaku mäe ja Käpajärve mäe vahelistest mägedest
käbikülv Taaramäe lõunakülje all
varpad rännulised on jõudsalt lähenemas Kolmemännimäele
harilik näsiniin (daphne mezereum) Käpajärve mäe kirdeosast
Voose Taaramägi vaadatuna kagu poolt. siin võis olla tõesti mingi tähtis muinasajalooline kultuskoht või isegi linnamägi. viimase tõenduseks oleks justnagu seda igast ilmakaarest ümbritsevad järsakud. teatavasti on ka Pärnumaal, Koonga vallas, Keblaste külas asuv Taaramägi kunagi olnud linnamägi
veel puutumatut ürgloodust Põhjaku mäest kirdes oleval nimetul mäel
peavaluheinad (luzula pilosa) Nõmmevälja oja idakaldal olevas metsatukas. nagu nimetuski peavaluheinad ütleb oli sellest rohust ennemuistsel ajal abi peavalude vastu
simajad vaated Põhjaku raba idasosale
kooreüraskite poolt tekitatud kujundid kuivanud puul. Laanemetsa mäe loodenurk
väike laugas Põhjaku raba kirdenurgas
varjud maas Saueaugu talukohast põhjas-kirdes olevas ürgilmelises metsatukas
Jägala vasakpoolne kaldaäärne Saiamõisa rahandiku lähistel
nägusid pole veel ees, silmi pole veel peas... aga keha ja vaim juba olemas. vasttärkavad võtmekeeled (pulmonaria officinalis) Käpajärve mäe kirdekallak
mis huvitav taim! sellisel aastaajal nähtuna ei suuda seda siinkohal kuidagi tuvastada. Nõmmevälja rahandik
Laanemetsa talu nurm, vaade selle idanurgale
Põhjaku mäe kirdeväravad. siit saigi välja astutud ja loodesse edasi mindud
okaspuuderohked soosaared Põhjaku raba kirdeosas
Nirgu vesiveski varemed
kevadiselt kaunid keltsalilled (hepatica nobilis) Käpajärve mäe põhjanurgast
veel keltsalilli. Saiamõisa rahandiku ja Jägala jõe vaheline hämardane metsatukk
... ja palju oli Põhjaku mäel vanu hiidpedajaid, siin kuval on üks nendest
puude taga on mets, metsa taga on puud ja nende taga on Põhjaku raba. ürgilmeline mets Põhjaku mäest kirdes oleval nimetul mäel
vasttärkavad võtmekeeled (pulmonaria officinalis) Käpajärve mäe põhjaosast
veel jämedaid hiidpedajaid. Põhjaku mäest kirdes olev nimetu mägi
vapper kuuseisend on end jõudsalt läbi surumas Nõmmevälja talukoha vundamendikividest
veel kooreüraskite poolt tekitatud kujundeid Laanemetsa mäe loodenurgast
liivakarva kevadogrits (gyromitra esculenta) Nõmmevälja rahandikult
seda kuivanud hiidpedajat soosaare edela-lääneservast võib vabalt Põhjaku mäe sümboliks lugeda. ta oli eriline ja pilkupüüdev ja kõige meeldejäävam teistest sealsetest pilkupüüdvatest-meeldejäävatest puudest. ta oleks justnagu isaks või vanemaks vennaks kõikidele teistele sealsetele puudele
veel mõned päiksepaistelised hetked ja võtmekeeled (pulmonaria officinalis) lasevadki oma õied valla. Käpajärve mäe kirdenurk
x
x
x
lähivaade Saiamõisa rahandiku kõige pilkupüüdvamale lehmanisale (gyromitra esculenta), tema iseäralikele voltidele ja kortsudele
Kolmemänni mäe kõige kõrgem ja kõige uhkem mänd
nauditav videvikueelne valgusemäng Saueaugu talukohast põhjas-kirdes olevas metsas
Laanejuus üksinda vapralt kõige ees edasi liikumas. Kollanõmme mäe põhjaserv
x
taevavõtmete (primula veris) kohekohe õidepuhkev kimp Jägala jõe kalda veerest Aasu talukohast põhjas-kirdes
x
suurel soosaarel paikeva ja laantega ümbritsetud Laane küla ametlikud peaväravad koos peateega, asukohaga küla kirdeosas. ülejäänud Laane küla teed on juba tükk maad kõrvalisemad ja kulgevad ainult läbi soode, üle mätlikute ja rabarinnakute
üsna peatselt õide puhkev võtmekeelte (pulmonaria officinalis) kimp Käpajärve mäe kirdekallakult
Laane külakeskusest idas-kirdes asuva Laanemetsa mäe kuuserohke ürgmets
veel ühed simajalt süütud võtmekeeled Käpajärve mäe kirdekallakult
üks väiksemaid lehmanisasid (gyromitra esculenta) tolle päeva Saiamõisa rahandikult
x
x
x
mingi looma kolju Nõmmevälja oja äärest. Metsapiiga arvas selle olevat kähriku oma
kaunid võtmekeeled (pulmonaria officinalis) Käpajärve mäe kirdekallakult
üks väiskem, peamiselt kuivanud mändidega kaetud küngas Kollanõmme mäe keskosas
x
üsk simajas küngas Saueaugu talukohast kirdes
Nirgu vesiveski lääneseina varemed
tõenäoline ahjuvare Nõmmevälja talukoha vundamendi juures
veel üks varemetehunnik Nõmmevälja talukoha maadel. ilmselt on siin tegemist mingi kõrvalhoone jäänustega
Põhjaku rännak:
Osalejad: Laanejuus, Metsapiiga, Veiko, Lättelemb, Ermo, Soolemb
Distantsi pikkus: 17,6 km (Metsapiiga 14,1 km)
Asukoht: Põhjaku raba, Kõrvemaa MKA, Laane küla, Kõue vald; Käpajärve mägi, Voose küla, Anija vald, mõlemad Harjumaa
