Laupäev, 15. detsember 2012

Neitsidemäe (Neitsitimäe) rännak 15.12.2012

mida nägi Soolembese loodusfantaasiate poolt rikutud silm lumega kaetud kuuse peal. tegemist justnagu mingi mütoloogilise tegelasega. Neitsidemäe põhjaserv

... ja siin see sama lumega kaetud kuusk ilma Soolembese urmakarva fantaasiajoonteta

Naelamänd - umbes 150 aastane hiidpedajas Neitsidemäe põhjaserva lähistelt. Naelamänd sellepärast, et keegi oli sinna mingil kunagisel ajal kaks ümarapeaga naela sisse löönud. aga nüüd ausalt -  hetkel tundub, et tegemist oli vst kõige vanema männiga, kellega ma eales kohtunud olen. Tõldmäe Viie Peaga Ussimänd oli ka üks hästi iidne pedajas, aga mulle hetkel tundub siiski, et Naelamänd on vanem. männiümbermõõt - umbes 3 m. üks huvitav tähelepanek selle puu kohta - kui kõik Neitsidemäe kuused, kased, haavad ja männid, ühesõnaga kõik-kõik kes seal kasvasid olid praeguseks keskmise vanusega 50-60 eluaastat, siis seda huvitavam oli sealne roll just sellel Naelamännil, kes oli neist kõigist pea 100 aastat vanem. olles sellega teistele nagu mingiks hingekarjuseks või vanaisaks. ja kui nüüd kedrata ajalugu tagasi 70 aastat... siis on tõenäoline, et sealset soosaart (sest kunagi enne kuivendamist ta seda oli) kaunistas just seesama hiidpedajas... ja ei keegi muu. milline maaliline pilt võis siis Neitsidemäest eemalt ja kaugel eemalt möödaminejatele paista - üksik kaugele paistev umbes 70-80-aastane pedajas. igatahes au talle, et ta kasvaks veel teist samapalju aastaid veelgi. ühtlasi, teen siinkohal üleskutse kõikidele puusõpradele, kes vanu puid märgistavad. ka selle vana puu võiks ehk kuidagi ära märgistada ja kaitse all võtta. usun, et ta on seda väärt. et ka tulevased põlved saaksid osa selle Neitsidemäe Naelamänni ilust ja vägevusest

vaade Neitsidemäele kirde poolt tulles. taeva müstilisus on juba igati ületanud oma normaalmõõtmed. vanade mõisakaartide peal on selle kunagise soosaare nimetuseks - Neitsiti mäggi. ja kui nüüd seesamune nimetus tänapäevaseks mugandada siis tulekski koha nimeks Neitsidemägi. miks aga on sel endisel soosaarel nii kummaline nimi? teada on, et näiteks Kuimetsa kandis oleva Neitsimäe kohta teab rahvasuu pajatada, et seal ohverdati kunagi neitsisid. miks aga sel paigal neitsidega seotud nimi on...? ega ometi tõesti samal põhjusel? hmm, variandina seda muiugi ei saa välistada... samas, isiklikult ei tahaks kuidagi uskuda sellesse, et noori neitsisid siinkandis kunagi ohverdati... milleks? hmm... minu mõistus tõrgub seda nagu hästi vastu võtmast. kui keegi tegigi neile liiga siis kõige loogilisem liigategija tundub olevat ikkagi vaenlane (st siis keegi vastane, kellega kohalik rahvas oli sõjajajal). samas, alternatiiv mäe nime tekkeloole võib ju täitsa vabalt ka mingi positiivse algupäraga olla - ehk käisid siin näiteks kunagi ammusel muinasajal või mingil väheke hilisemal ajal neitsieas näitsikud mehelemineku eel mingi kuuvarjutuse aegu rituaalkargusi (kargus = tants) sooritamas... või vahest hoopis vihtlesid end kuuvarjutuse aegu puude okstel istudes? ja miks ka mitte... mehelemineku õnne jaoks olevat vanal ajal ju igasuguseid trikke ja rituaale tehtud

valgetes rüüdes palvetavad nunnad (neitsid). tõele au andes, nad tundusid kohapeal olles tõesti üsna elavad olevat, nende hoiakutes oli väga palju inimlikke elumärke. kui ma oleksin une pealt ärganud ja sellist pilti näinud, siis oleksin kahtlemata neid elevateks pidanud. Neitsidemäe lõunaserv

kaardus puud Neitsidemäe loodenurgas

üks neist palvetavatest nunnadest (neitsidest) lähivaates. Neitsidemäe lõunaserv

vapper Laanejuus on ületmas Kivisilla kraavi selle mõttega, et pääseda teispool kraavi asuvasse Neitsidemäe laanemetsa

tundmatu linnu sulg. Neitsidemäe edelanurk

päikeseratta märk haavapuul. Neitsidemäe lõunaserv

puuseente järgi oli hästi näha, millistes kogustes ja mitu mm oli lund üldse sadanud

mägra urg Neitsidemäe lõunaserva lähistel asuvas kohalikus mägralinnakus

veel üks kuldaväärt altvaade Naelamänni ladva suunas

taime leht on olnud visaks takistuseks lume edasipürgimisel. nurm Neitsidemäest kirdes

kuused ja kuused.... ja veelkord kuused... ja nende külje all väike Laanejuus. Neistidemäe keskkoht

Neitsidemäe kirdenurk lähivaates

ruudukujuline lohk maapinnal. Neitsidemäe keskkoht

... ja kätte on jõudnud Järvalembese kord Kivisilla kraavi ületamiseks

veel üks väekas kuva Naelamännist

Naelamänni ümbermõõduks kujunes umbes 3 meetrit. kuval Järvalemb ja Soolemb ümbermõõdu tarbeks puud kallistamas

valge madu oksal... ehk nagu illemees Järvalemb julges vöörkeeli öelda - whitesnake. Neitsidemäe edelanurk

puude vahelt on paistmas nurm. Neitsidemäe loodenurk

kuusemets Neitsidemäe keskkohas

Naelamänd, vaadatuna veidi eemalt, kagust

kahe kõivu vastasseis väiksel lagendikul Neitsidemäe keskosas. siinse paiga huvitavaks vaatamisväärsuseks olidki need kaks nooremapoolset kõivu, kes olid langetanud oma ladvad, üks lõuna ja teine põhja poolt, lagendiku keskkoha suunas. ja kõige erilsem selle langetamise juures oligi vast see, et nad olid seeläbi osanud imeosavalt ja täpselt oma ladvad üksteisega ristata. ainult nemad kaks nagu kaks vihast pulli, kes on oma sarved ristanud... ja ümberringi ülejäänud metsalised - puud, põõsad, samblad ja kõik muu... kes kõik vaatasid neid selles metsavaikuses tummalt pealt

valges lumerüüs unistaja (näoga vasakule, profiilis), kel koonusekujuline unemüts peas ja silmad kinni. kuuseokkad silma juures oleksid nagu silmaripsmete eest. Neitsidemäe edelanurk

Õõnespuu (kuusk) Neitsidemäe keskkohas. keegi või miski oli selle puu üsna sügavuti ära õõnestanud

Neitsidemäe (Neitsitimäe) rännak:
Osalejad: Laanejuus, Järvalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 3,5 km
Asukoht: Neitsidemägi (Neitsitimägi), Kasemetsa küla, Saku vald, Harjumaa

Teisipäev, 27. november 2012

Rajademäe (Raeda mäe) rännak 25.11.2012

Tammestemäe kagunurka oli ilmestamas üks arhailiste joontega väärikas tammepuu, kelle võlu ja ilu tõusis paljus esile just taamal üleskerkiva udu taustal. Tammestemägi oligi selle rännaku kõige suurem üllataja ja seda positiivses võtmes. algselt pidi see üldse rännaku kulgemispunktidest välja jääma, miskipärast juhtus aga nii, et siiski sattusime siia. vahest oli selle ligitõmbav roll just selles, mida me nägime siis kui olime Rebasmäelt välja astunud. pooluduse ilmaga Rebasmäe poolt eemalt vaadatuna tundus see igatahes üsna saladuslik ja muu maailma poolt mahajäetud paik olevat. vaatamata mahajäetusele ja üksildusele, või vahest hoopis vastupidi, tänu mähajäetusele ja üksildusele suutis mägi pakkuda siia sattunud külastajale üsna palju hinnalist. mägi olekski nagu tahtnud rännulistele edasi öelda seda, et tegelikult on ta mitte vähem ilusam, mitte vähem huvitavam kui kõik teised palju kiitust ja tähelepanu saanud mäed, ainult, et kahjuks mitte igaüks ei oska seda märgata. vana arusaamine, selleks et seda märgata, peab aja korraks maha võtma ja laskma ajal koos kohaloleva paiga hingusega endast läbi lasta, ja läbi lasta just nõnda, et kuuleksime oma südametukseid kõrvuti vaikuse sees kulgevate hästivaiksete ajavoolu tuksetega, see toimis ka siin... siis tuleb ka märkamine. kõik siinsel mäel, vanad tammed, männid, kivid ja üleüldse ka siinsed vaated nii mäesiseselt kui ka mäest väljapoole, olid täpselt nii paigas, et siin oleks tahtnud kauemgi olla ja et siia tahaks tulevikuski veel tagasi tulla

vagu-lapiksamblik (parmelia sulcata) ühel Tammestemäe tammel

üksik puuseen. Rebasväljamäe loodenurk

vaade Tammestemäelt Rebasmäe suunas. taamal halli udu seest ongi välja paistmas vaevumärgatavad Rebasmäe kontuurid

kooreüraskite tekitatud kriipsujukud Väike-Rajademäe keskkohas. paremal poolel joonistuks nagu välja oksa peal istuv ja vasakule profiilis vaatav linnukuju.

ajalooliselt tuntud Rajademäe (Raeda mäe) jagaks hea meelega Suureks ja Väikeseks Rajademäeks ja seda lihtsalt sel põhjusel, et Suure ja Väikese vahel ei olnud seda õiget maismaad, seal ei olnud seda ühenduslüli, neid üksteisega ühendaks... nende vahel oli ülimalt soine lodumets, maa oli seal üsna tüma ja märg. seega... Suur-Rajademägi hõlmaks Rajademäe kesk-, lõuna-, edela- ja kaguosa, seevastu Väike-Rajademägi hõlmaks Rajademäe põhjaosa

jooned ja vaod, muhud ja lohud, kurvid ja muidu iseäralikud mustrijooksud tammepuu pahal. Rebasväljamäe idaosa

Tammestemäe üks huvitavamaid leide. mäe läänenurgas asuval kivihunnikul leidis Laanejuus ühe kivi, millel olid peal kummalised kujundid. siit võis jutskui lohesid ja linde välja lugeda. näiteks kivi vasakus osas oleks justkui kahe peaga paremale-vasakule vaatav lohe ja all paremal oleks jutkui miksi lind või samuti lohe, kes profiilis ja näoga vasakule vaatamas. kujundid kivil tunduvad oma olemuselt üsna kiviaegsed olevat, kui lähtuda sellest, mismoodi Karjala kujutati linde Karjala petroglüüfidel... või teisalt jälle isegi hoopis nagu viikingiaegsed, kuna ligilähedased lohekujundid olid just sellel ajastul üsna levinud. kas tõesti on siinse kivi näol tegemist Eestist esimese leitud iidse petroglüüfiga (kaljujoonisega) või on see siiski vaid kellegi poolt hiljutitehtud sihipäratu kritseldus? teisalt jälle, mida rokem seda vaadata, seda vähem sihipäratum see tundub. äkki hoopis kellegi odav koopia?... aga milleks? kellele siin maailma serva peal seda näidata? küsimusi on rohkem kui vastuseid...


seesama kivi koos sealse joonistusega ainult veidi teise valgusnurga alt vaadatuna. kuvat on natuke tumeduse ja teravuse suunas töödeldud

Tammestemäe kirdenurk

Laanejuus ja Järvalemb seismas aupaklikult Tammestemäe kagunurgas asuva tamme külje all, imetlemas sealse tamme väärikust ja arhailist koorejooksu

samblikud Tammestemäe tammedel

kaks haavapuu lehte kuuseokkavabal kuuseoksal. kuskil Rebasväljamäe idaosas oli üks väike koht metsa sees (umbes poolsada korda poolsada sammu suur), kus kuuseokstel võis lebamas näha hästi palju haavalehti. haavad ja kuused kasvasid seal käsikäes ja omavahelise kokkueleppena ilmselt oligi haavapuudel lubatud oma lehti ka kuuseokstele langetada. seda oli tõesti natuke ebaharilik seal vaadata, kuna kohati oli neid lehti ikka mõne kuusel just niipalju, et kõrvalvaatajale tekkis juba tõsiseid raskusi nende puude tuvastamisel või liigitamisel... kas lehtpuu või okaspuu. siit ja edaspidi nimetagem seda kohta kokkuleppeliselt Haavakuuse metsaks.

kõveriktammed Rebasväljamäe keskkohast

puuseened (täpsemalt siis kolm puuseent) on endalegi teadmata loonud unikaalse kompsoitsiooni. tegemist oleks nagu mutikuningaga, kel peas roheline kroon... ja kaks küljepeal asetsevat ühesugust puuseent oleksid talle justnagu käppadeks. Tagaoru ja Rajademäe vaheline lodumets

puisniiduilmeline mets, esiplaanil kolm tamme. Tammestemäe keskkoht

kellegi vesiroti või muti poolt kokku kuhjatud hiigelsuur mullahunnik Rebasmäe edelakülje lähistel. et aimu saada hunniku suurusest oli Järvalemb nõus võrdlusena sinna juurde astuma

üksteise peal kobaras olevad lehter-kukeseened (cantharellus tubaeformis) Suur-Rajademäe idaosast

vaade Tammestemäe kolmele legendaarsele tammele lilleõie (mis natuke kõrgem kui rohujuure) tasandilt. ühtlasi tähistab nende asukoht seal mäel ka selle keskkohta

Tammestemäe üks uhkemaid puid - peaaegu tervenisti kauni roheokkakasukaga kaetud pedajas. Tammestemäe idanurk

murdunud puust on välja kasvanud uued puud. ainukesena jäi segaduseks, kas need on lepad või pärnad...!?! Rebasväljamäe keskkoht

poolik munakoor männikoorel. Suur-Rajademäe loodenurk

Tammestemäe pedajas lähedalt vaadatuna

valgesamblases kasukas Tammetsemäe tamm

haavalehed kuuseokstel. tavaline pilt Haavakuuse metsas hilissügisel jalutavale inimesele

plekist tünni jäänused Suur-Rajademäe lõunanurgast. kellele oli seda vaja siia nii kaugele soosaarele tuua? oli sel äkki siin mingi otstarve? jällegi rohkem küsimusi kui vastuseid

veel kooreüraskite joonistusi Väike-Rajademäe keskkohast

Tammestemäe ja tema puisniiduilmeline mets. mäe idaserv

eoskupraga varustatud sporofüüdid kui looduslikud antennid... teistedimensiooniliste sageduste püüdjad puuseenel kasvaval sambal. Väike-Rajademäe keskkoht

häbelikud haavapuud. Rebasväljamäe keskkoht

sügiskollane hiigelnurm Rebasväljamäest lõunas. mustad laigud metsa serva ääres on vibuninade (metssigade) poolt üles küntud maatükid

kivihunnikud Rebasväljamäe lõunaservas. võimalik, et siia on kuhjatud kunagise Rebastemäe küla kiviaiad ja hoonete vundamendijäänused

Rebasmäe kivine edelanurk

vaade hilisvidevikulisele Tammestemäele. just sellise vaate saatel möödusid väsinud rändajad teistkordselt Tammetsemäest, kui nad olid Rajademäelt tagasiteel rännaku alguspunkti. müstilisus ja salapärased toonid ning kõik muu selleks vajalik olid kõik siin olemas, olid kõik siin esindatud. hele valguspilv on üsna temaatiliselt paremalt taevalaotusest justkui noolena Tammetsemäe puude kohale sisse sõitmas. kas omamoodi sõnum hilja peale jäänud rännulistele? jääb mulje, et Tammetsemägi olekski nagu oodanud Rajademäelt tagasitulevaid rännulisi, et neid siis oma ebamaisusega pahviks lüüa

Rajademäe rännak:
Osalejad: Laanejuus, Järvalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 12,9 km
Asukoht: Rajademägi (Raeda mägi), Orkjärve raba, Orkjärve LKA, Viisu küla, Nissi vald, Harjumaa