Teisipäev, 22. november 2016

Ahisadamamäe rännak 20.11.2016

kooreüraskite tekitatud pilkupüüdvad uuristused vanal ümberkukkunud puul, mis oli sillaks Maagemäe (Maakemäe) all (sellest lõunas) oleva oja ületamisel

tumepunane lakkvaabik (ganoderma lucidum) ja sügiskuldne kaseleht ja sobisid omavahel hästi kokku. Ahisadamamäe keskkoht oli see paik, kus kasvasid hiiglasuured lakkvaabikud. need ületasid oma mõõtmetelt mu senises elus nähtud lakkvaabikuid kuni kolmekordselt. kasvasid teised vanal kasekännul  

ürgilmeline laanemets Ahisadamamäe lääneosa ja Koljakumäe lääneosa vahel, umbes poolsada sammu Laevapõhjast idas

kooreseppade uuristused murdunud nõglapuul. siit võiks hoomata mingit inimesesarnast olendit, kel käed laiali sirutatud ja kes laskub alla mingi künka otsast. Ahisadamamäe lääneosa, umbes paarsada sammu Laevapõhjast idas

Laevapõhja allikaorg. kuskil siin oru pidi olema ka Laevapõhja allikas. seekord seda ei leidnud

laanemets Koljakumäe lääneosa kallakul

natuke ebahariliku väljanägemisega kännupess (fomitopsis pinicola). kui tavaliselt katab kuldkollane osa vaid puuseene servi ja ülejäänud tumepunane-peedikarvapunane kõik ülejäänud osa seenest, siis sel korral katab see peaaegu kogu seent, vaid puutüve lähedalt on veidi mustjaspunaseid-tumepunaseid toone . Ahisadamamäe idaosa

kooreseppade poolt tekitatud vaod murdunud kuusepuu tüve peal. Ahisadamamäe keskkoht

puu peal kasvavad seened. Ahisadamamäe keskkoht

veealune maailm Laevapõhjast loodes olevas lodumetsa veesilmas

põlistest puudest koosnev sanglepapere. Laevapõhjast loodes keset lodumetsa olev soosaareke

rännuline Kristiina vuliseva oja juures. laanemets Ligedama talukoha ja Laevapõhja vahel. edaspidi siin blogipostituses mainitud kui Ligedama oja

käänukoht Ligedama ojas. laanemets Ligedama talukoha ja Laevapõhja vahel

rännulised Hiiulemb (järvesinises) ja Hedi (peedipunases) on jõudmas Laevapõhjale. esiplaanil ürgilmeline laanemets Laevapõhja põhjaservas

laanemets Laevapõhja põhjaosas. kuvalt on näha, et üks puu oli siin looduse tahtel ümber kukkunud mingiks kohapaika piiravaks tõkkepuuks

kooreüraskite poolt uuristatud joonistus ümberkukkunud kuusepalgil. puu vasakus nurgas võib märgata justnagu mingit inimkuju (otsevaates) mingi tasandi pealt alla laskumas. ta on hoidmas omi käsi laiali ja vaatamas alla ehk sellesse suunda kuhu ta parajasti hakkab laskuma. ka rännulistel seisis varsti ees Ahisadamamäe läänepoolses osas (umbes paarsada sammu Laevapõhjast idas) laskumine alla väikesesse, umbes paari sammu laiusesse, orgu, milles sulises Koljakumäelt alla voolav mägioja. laskuvast inimkujust on sama blogipostituse algusest ka lähivaatega kuva. Ahisadamamäe lääneosa, umbes sada sammu Laevapõhjast idas

juurtega välja kistud puudemurd Ahisadamamäe läänepoolses osas, umbes sada sammu Laevapõhjast idas

toekarbid lumel. neid oli siin lähestikku kobaras umbes kümmekond. Ahisadamamäe lääneosa, umbes paarsada sammu Laevapõhjast idas

rännulised Kristiina (eespool) ja Hiiulemb (tagapool) on just ületanud järjekordse mägioja. Ahisadamamäe lääneosa, umbes paarsada sammu Laevapõhjast idas

tundmatu taime seitsmest leherootsust koosnev lehtedekobar mägioja kalda veerel. tõenäoliselt võib olla tegemist lõhnava madaraga (galium odoratum). Ahisadamamäe lääneosa, umbes paarsada sammu Laevapõhjast idas

rännuline Hedi (peedikarvapunases) on vajunaud mägioja ületamisel jalgupidi ojaäärsesse petlikult pehmemudasesse maapinda. rännulised Hiiulemb (järvesinises) ja Kristiina (hallikollases) üritavad talle usinalt abiks olla ja teda kiiremas korras välja aidata. Ahisadamamäe ja Koljakumäe vaheline ala Ahisadamamäe lääneosas, umbes paarsada sammu Laevapõhjast idas

ümberkukkunud puu juurestik meenutamas kui mingit sangaga muldseina. lisaks võib selle ülaosas märgata ka kellegi olendi vasakule profiilis vaatavat pead. Ahisadamamäe lääneosa, umbes paarsada sammu Laevapõhjast idas

hiidkõiv Ahisadamamäe keskkohas

harilikud murumunad (lycoperdon perlatum) Ahisadamamäe keskkohas

paindunud noorest nõglapuust väravakaar. Ahisadamamäe keskkoht

pikad paralleelselt jooksvad kooreseppade uuristused lamaval kuusepalgil. Ahisadamamäe keskkoht

inimolendi kujutis kase tüve peal. siin joonistub välja justnagu keegi paremale poole profiilis palvetav tegelane. on uskumatu kui täiuslikult võib emake loodus inimolendeid kujutada. Ahisadamamäe keskkoht

eelmise kuva jätk. asi ei piirdunud vaid palvetava olendiga, vaid jätkus ka temast ülespoole, seal oli samuti justnagu keegi inimolendile sarnane tegelane, kel on pähe ja üle ülakeha mingi sõba moodi asjandus peale tõmmatud. tema oli asendilt näoga vaataja poole

eelmise kuva jätk. veel ja veel ja veel... asi ei piirdunud vaid kahe olendiga, vaid jätkus veel ka nendest ülespoole - siin oleks justnagu krooniks veel keegi kotka või kulli moodi lind otse vaadatuna, kel tiivad veidi laiali

suurvete aegu tekkiv veesilm Ahisadamamäe keskkoha lõunaserva juures

hiidlakkvaabikud (ganoderma lucidum) Ahisadamamäe keskkohas

eelmise kuva jätk. veel üks sulnis hetk Ahisadamamäe keskkohta ilmestavate lakkvaabikute seltsis

Ahisadamamäe keskkohas oleva veesilma jääkaanetusega osa

räsitud olekuga sügiskogrits (gyromitra infula) Ahisadamamäe keskkohas

ürgmets Ahisadamamäe kesk-ja idaosa vahel

kuldkülikute (phyllotopsis nidulans) suurpere lamaval palgil. Ahisadamamäe kesk-idaosa

veel üks paljudest rännaku jooksul nähtud lakkvaabikutest (ganoderma lucidum). lodumets Ahisadamamäe kesk-ja idosa põhjaserva juures

ebatavaliselt suure kuldkollase sisaldusega Ahisadamamäe kännupess (fomitopsis pinicola) vaadatuna veidi teise nurga alt. Ahisadamamäe idaosa

nimetu allika mulisev veealune maailm. Ahisadamamäe idaosa põhjaserva äärne

lehter-kuukeseene (cantharellus tubaeformis) näolised seened Ahisadamamäe idasosas oleva allika juures

looduslik aken vaatega teisele poole. Ahisadamamäe idaosast põhja poole jäävad ürglaaned

Ahisadamamäe idaosa põhjaserva külje all olevast allikast alguse saanud oja. laanemets Ahisadamamäe ja Maagemäe vahel

mustvalgesse rüütatud videvikuuimas olev ürgne laanemets Ahisadamamäe ja Maagemäe vahel

kõverikud kujundid kooreüraskite poolt töödeldud üksikust puupalgist silla peal, mis asetses Maagemäe idaosas selle lõunaserva all voolava oja kohal. üks huvitavamatest kujunditest kes siit välja joonistub on linnulaadne olend (profiilis vasakule vaatav) kuva vasakul pool

Ahisadamamäe rännak:
Osalejad: Hedi, Kristiina, Hiiulemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 7 km
Asukoht: Ahisadamamägi, Maagemägi (Maakemägi) ehk Maarjasillamägi, Lahemaa rahvuspark, Koljaku küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa 

Esmaspäev, 14. november 2016

Pitkasiimusaare rännak 13.11.2016

ämblik lume peal. Peetrisaare edelanurgas olev kõrgem küngas

Suur-Kaanjärv lumises pühapäevavaikuses

talve kohta veider vaatepilt. rohukonn (rana temporaria) lume peal edasi liikumas. jäljerea järgi oli ta lumele tulnud lähedalasuvast ojast. Ellisaare ja Peetrisaare vaheline oja ja ojaäärne

lumemütsiga kaetud lambanäoline kasepahk Suur-Kaanjärvest kagus olevas laanemets

silmad haavapaha peal. Suur-Kaanjärvest kagus olev laanemets

sääseline (nematocera) lume peal. Suur-Kaanjärvest idas olev nimetu soosaar

kellegi väikse looma jäljerada. on ka näha et ühe lühikese lõigu ulatuses on ta edasiliikumiseks kasutanud enda uuristatud lumetunnelit. Suur-Kaanjärvest idas olev nimetu soosaar

hiidkõred Suur-Kaanjärvest idas oleval nimetul soosaarel. see piklik edela-kirde suunaline saareke oli siin kui mingi soosild, mis ühendas Suur-Kaanjärve Tounanisaarega

Tounanisaare edelaserv. esimesed hetkel sellel künklikul soosaarel

okasteta kuusekolmik Tounanisaare kaguservas

üksik niinepuu. Tounanisaare idaserv

hiidkõiv Tounanisaare idaosas

rännuliste valmisoleks edasiliikumiseks. pärast mõningast olesklust ja söögipausi oldi valmis edasi minema. Tounanisaare idaserv

rännulise Akseli kätelehvitus Tounanisaare põhja-loodeservast

õrna jääkirmega kaetud roostekarvased veeloigud joonistasid siin-seal soometsas lumevaiba vahele huvitavaid kujundeid. seesinane meenutaks justnagu vasakule üles profiilis vaatavat ja suu avali hoidvat kiskjat... midagi sarnast saarmale, ilvesele. Tounanisaare ja Kivisillakünka vaheline soomets

eelmise kuva jätk. lisaks ilvese-ja saarmanäolisele jäätunud urmakarva veeloigule oli seal ka üks metskitse näoga (vasakule profiilis vaatav, pea allapoole hoidev, justnagu kummarduks vett lonksama) kaanetunud urmakarva veeloik

Ellisaare ja Peetrisaare vaheline oja ning väikesest lumeriietesse rüütatud nõglapuust vardija selle kalda veeres. siit jäi meelde kosutav kevadele viitav veesulin

Ellisaare ja Peetrisaare vaheline oja vaadatuna Peetrisaare poolt tulles

eelpool mainitud rohukonn (rana temporaria) külje pealt vaadatuna. Ellisaare ja Peetrisaare vaheline ojaäärne

Ellisaare hiiglaslik puupahk. see kasepuul kasvav puupahk oli siinse soosaare üks olulisemaid vaatamisväärsusi. pahk ise oli üsna suur - mahult ja suuruselt umbes nõnda suur nagu mu matkakott, kui see on pungil täis

lõhed ja voldid Ellisaare puupahal

taevastesse kõrgustesse küündiv hiidkõiv Ellisaare kagunurgas

lumine metsaalune Ellisaare kagunurgas

puudemurruline ürgmets Ellisaare lõunaservas

koivik (pedetes capensis) Ellisaare lõunaserva veeres. huvitavat teavet koiviku kohta: koivik liigub tavaliselt lühikeste hüpetega, ent kui teda taga aetakse, on ta võimeline hüppama mitme meetri kaugusele - pea sama kaugele nagu temast märgatavalt suurem känguru. koivikul on hästi pikad tagumised jalad ja saba, mida ta kasutab tasakaalu hoidmiseks ning kiire jooksu ajal. allikas: http://imetajatekohastumised.blogspot.com.ee/2010/03/koivik-pedetes-capensis.html

valged lumeolendid. Ellisaare lõuna-edelaserv

kuuse-männirohke lumine ürgmets Ellisaare edelaservas

veel üks pilk Ellisaare edelaservas olevale puudemurrulisele põlismetsale

esimesed hetked Pitkasiimusaarel. suured kuused väikesel kurrukil soosaare edelaserva veeres

põlispuud Pitkasiimusaare edelanurgas

oletatav mägralinnak Pitkasiimusaare edelanurgas

sarapuu peal kasvav puuseen täpptaelik ehk punttaelik (phellinus punctatus). Pitkasiimusaare edelanurk

lumised haldjaolendid isekeskis. Pitkasiimusaare kesk-idaosa

inimese näoga (paremale alla vaatav) lumepall kuuse oksa peal. Pitkasiimusaare idaserv

väike kuuskedega ümbritsetud kurruk Pitkasiimusaare kirdeosas. Pitkasiimusaarel oli kokku umbes 4-5 kurrukit, neist kõige suurem asus soosaare ida-kaguosas

salapärase värava läbimine Pitkasiimusaarel. esimesena võtab hoogu rännuline Tulepiiga. väike kurruk soosaare idaservas

lumiste kraedega kuusenäitsikud. Pitkasiimusaare loodenurk

sinakashallid videvikuhetked lumiste kraedega kuusenäitsikute keskel. Pitkasiimusaare loodenurk

profiilis vasakule vaatav valge lind. meenutab oma valge värvuse poolest kõige rohkem vast luike. Pitkasiimusaare põhjaserv

Kalevipoja oja ääres. esimesena on ojast üle saanud rännuline Kristiina (punase mütsiga kuva parempoolsel küljel). Pitkasiimusaare ja Maretasaare vaheline ala

rännuline Lättelemb aitamas rännulist Helenit üle Kalevipoja oja

veidra oksajooksuga vana kõre. ühe poole oksad kasvasid tal kaarjalt üles. Maretasaarest lõunas olev mets

valged puud ehk siis kuivanud kuused Maretasaarest lõunas olevas metsas

Maretasaare puudemurruline edelanurk. üks koht siin oli peaaegu läbimatu, puud puude peal ja nende peal veel puud ja puud

lehtpuudest põlispuud (peamiselt pärnad ja kased) kasvamas Maretasaare lääneservas

rohukõrs on kuidagi veidralt nelikandiliseks ennast murdnud. Söeaugumäest kirdes olev nurm

Maretasaarest põhjas olev kivikuhjatisterohke metsatukk

Läänemäe ringikujuline kivikuhjatis lume alla mattununa

Pitkasiimusaare rännak:
Osalejad: Pihlapiiga, Hedi, Kristiina, Helen, Tulepiiga, Hiiulemb, Lättelemb, Vahtralemb, Samblalemb, Aksel, Soolemb
Distantsi pikkus: 8 km
Asukoht: Pitkasiimusaar, Naelaaugumägi, Suur-Kaanjärv, Udriku Suurjärv, Ohepalu looduskaitseala, endine Mägiküla, Kuusalu vald, Harjumaa; Naelaaugumägi, Kadrina vald, Lääne-Virumaa