esmaspäev, 29. september 2014

Kerneli rännak 13.09.2014

mütoloogiline tiibadega tegelane ümberkukkunud puul Kirtse metsas nurme veeres. kohalike meister-kooreüraskite sisselõige
 
ninaga ja ühe silmaga pisipilvik (vist on tegemist kirbe pilvikuga, russula emetica) Kirtsetagusest metsast
 
väekad sanglepad (alnus glutinosa) Vanajõe purdekohast mõnisada sammu lõunasse lookleva tee rabaäärses otsas. neid sangleppasid julgeksin praeguse hetke ja ka kogu viimase viie aasta hetkest lähtuvalt pidada antud rännakute kõige võimsamaks sangleppade kogumiks ja ka üksikpuuna võetuna oli igaüks neist auväärt väge täis... ja väärib ka seeläbi siin eraldi esiletõstmist. tasub veel mainida, et selle sanglepasalu juures oli ka üks arhailise väljanägemisega vana suur kivi. sellise huvitava asendi, ühelt poolt metsatee ääres ja teiselt poolt lageda ranamaastiku veeres, täpsemalt siis nende mõlemi vahel, võis sel kivil olla juba muitsetest aegadest saati üsna kandev roll. kandev tähendaks siinjuures, et kiviga võidi midagi seostada, kivi võis olla oluliseks pidepunktiks, ja pole välistatud seegi, et kivi võis olla püha ja tähenduslik
 
punase kärbseseene (amanita muscaria) valge staadium. mõned hetked veel ja siis on tal juba ka mõned punased laigud. aga selline ta siis seal oli, selline okkaline nagu kaktus. Kirtsetagune mägi 
 
metslooma hammas. Kirtsetagune mets
 
sügiskuldsed vaated Taga-Kerneli mäe põhjanurgale. siinne pärnamets oli enam kui pilkupüüdev ja mõnusalt avar ja sestap igati sobilik selleks, et Murueidel ja tema tütardel oleks siin ruumi ja avarust kepsu lüüa ja siinse muru peal oleskleda
 
hiidämblik (dolomedes fimbriatus) kuldlehe peal. Kirtse nurme lõunaserv

maitsev söögiseen pihkane liimik (gomphidius glutinosus) Kirtsetagusest metsast

videvikueelne üllataja tagasiteel - lilla vöödik (cortinarius violaceus). Kirtsetaguse mäe edelanurk

Kädi puhkehetk pärnade all. Taga-Kerneli mäe põhjanurk

x

veel üks videvikueelne hetk Kirtsetaguse mäe lilla vöödikuga (cortinarius violaceus)

x

x
 
lõunapaus sarapike ja haavapuude vahel. esiplaanil juttu vestev Helen (porgandikarva punases), tagapool matkakotist lisa toidupoolist otsiv Kädi. Kirtsetaguse mäe kirdenurk

haavapuravik (leccinum aurantiacum) Kirtsetagusest metsast

x

Kädi jõeületus Vanajõel Kerneli mägede lähistel

sügissoe vaade Kirtse nurme loodenurgale

x

x

x

x

x

niinepuud Taga-Kerneli mäe lõunanurgast

x


x

vana kaheharuline kõiv Taga-Kerneli mäe keskkohast, sealtkohast, kus oli väike idülliline lagendik. selle vana kõivu läänepoolsem haru oli lõhki läinud ja meenutas pealtnäha nagu mingit lõhkist küna. on näha, et sellelt puuharult oleks nagu sisu ära võetud ja järgi jäetud vaid kest ehk koored. ometi oli heameel täheldada, et ka see puuharu elas ja oli ülaltpoolt täeisti võrdväärne oma kõrvalkasvava vennaga, see tähendab siis, et täis sügiskollast rohelust
 
x

x


x

x

rohekollastest haavalehtedest vaipkate Kirtsetaguse mäel. siinne paik oli rikas haavapuude poolest. alusmetsana aga olid siin peamiselt sarapuud

x

x

Kirtsetaguse mäe noored elujõus haavapuud. soosaare kagunurk


x

rännuliste vapper kulgemine läbi kõrge roostiku. Vanajõe ja Taga-Kerneli mäe vaheline lõik. on oluline mainida, et roostik oli kohati üle 2 meetri kõrge

sügisene kuldkollasus niinepuude vahel. Taga-Kerneli lõunanurk

x

x

x

x

Kerneli (Kerneli mägede) rännak:
Osalejad: Rita, Helen, Kädi, Soolemb
Distantsi pikkus: 8,5 km
Asukoht: Kerneli mäed, Audevälja küla, Padise vald, Läänemaa

esmaspäev, 22. september 2014

Hiietse rännak 10.09.2014

Suuretammemäe üks paljudest tammepuudest. tasub mainida, et terve see luhasaar, mis ühe otsaga (loodeotsaga) jõudis siis välja koguni kuulsa Kasari jõe äärde, oligi enamuses kaetud sellise muinasjutulise laialehise salumetsaga, mille puurindes figureerisid peamiselt vanad tammed ja pärnad. luhasaar sellepärast, et oli teine ümbritsetud pea kõikjalt klassikalise luhamaastikuga. Suuretammemäe loode-põhjanurk
 
porgandikarva tava-ripsliudik (scutellinia scutellata) vana puukännu peal Punamäe tagusest metsast
 
porgandriisikas (lactarius deliciosus) Punamäe tagusest metsast. ja tõesti ma ütlen teile, porgandikarva värve oli tol päeval väga palju kõikjal Hiietse ümbruse metsade vahel. 
 
peale ühe suure ja vägeva tamme (edaspidi Vana Suur Tamm), mis kasvas Suuretammemäe kaguosas, oli siinsel luhasaarel veel teisigi pilkupüüdvaid puid, üks neist seesinane kõveriktamm Suuretammemäe loodenurgast. tema oli oma suurte vägevust täis okstega taevalaotuse enda kohal nii ära toestanud, et kindlust ja üleüldist turvatunnet taeva paigalpüsimise üle oli siinsetel metsaelanikel küll vist küllaga ja võimalik, et jäi veel ülegi. võimatu oli sellest puust sealt mööda minna, ilma teda märkamata. tema kohalolu võis tunda ka veel kaugel eemal ja kaua pärast seda hetke. tahan sellega lihtsalt seda öelda, et tema mõjukombitsad ulatuvad palju kaugemale tema kohalolekupiirkonnast
 
rõõmsameelne seenepere Suuretammemäe Vana Suure Tamme alt. erudeeritud doktor Härgheina arvates peaksid need olema tellispunased kollanutid (hypholoma lateritium)
 
sinisevilirohi (paris quadrifolia) koos oma sinise viljaga Sealõuamäe keskkohast sealse paljuharulise tamme külje alt
 
ja siin on ka ta ise - Sealõuamäe paljuharuline tammepuu. ta sobitus siinsete kaskede sekka ideaalselt. nõnda üksikuna seistes seal keset noort kasemerd tundus ta kui mingi eriti tähendusrikas kandva rolliga teljepuu siinsel luhasaarel  
 
x
 
sügissoojad hetked Sealõuamäe kaasikus
 
üksik püstine kivi Sealõuamäe keskkohas, keset sealseid noori kõivupuid. kivi meenutas mulle oma püstise olekuga nagu mingit viikingiaegset ruunikivi. tõsi jah, ruunimärke ega muid petroglüüfe selle peal esmapilgul küll ei täheldanud või siis silm seda tol hetkel lihtsalt ei eristanud... aga teisalt jälle, mine sa tea, ega väga ei imestaks küll, kui kunagi näiteks selle kivi peal lebava rohelise samblateki alt mingid kirjad või salapärased graveeringud ka välja tulevad
 
x
 
x
 
roostikuline luhamaastik ja selle taga võsane luhamaastik. Kasari äärne mõnisada sammu Sealõuamäest idas 
 
x
 
x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

päeva saak - enamuses pea kõik porgandriisikad (lactarius deliciosus). peab tõdema, et siinnsed metsad olid väga rikkad just porgandriisikate poolest


x

x


äraõitsenud kuldkingad (cypripedium calceolus) Suuretammemäe loodeservas

x

x

x

seitsetäpp lepatriinu (coccinella septempunctata) Soolembese taevakarva pükste peal

Hiietse rännak:
Osalejad: Kädi, Soolemb
Distantsi pikkus: 4,5 km
Asukoht: Hiietse küla, Kasari jõgi, Vardi jõgi, Pajaka LKA, Märjamaa vald, Raplamaa