teisipäev, 31. jaanuar 2012

Kõrveküla rännak 29.01.2012

väike männihakatis oma turvalisest lumeosmikust välja piilumas Udriku rabas Mäetagusesaare ja Maagemäe vahel

vaade Mäetagusesaarele kirdest, Maagemäe poolt. soosaarel on logistiliselt huvitav asukoht, nimelt asub see Maagemäe juures asuva endisaegse muinaseestlaste linnamäe vastas olevas rabas. mis rolli võis ta minevikus mängida? usun, et linnamäelased olid kohast vägagi teadlikud ja oskasid seda kindlasti ka oma huvides ära kasutada. mis ta võis omal ajal olla? vahest mingi turvaline eelpost... vahest seostub see isegi rohkem mingi ohvripaigaga. kuna saar oli linnusest mõõdukas kauguses (u 200-300m) ja saare kuju oli ka selline valdavalt ümarjas, n.ö. sõõrikujuline (seega, ohverdamiskoha jaoks justnagu sobilik), siis sellised mõttekäigud oleksidki nagu igati omal kohal. müstilise ja salapärase lisa andsid sellele veel saarel ringis kasvavad vanad haavad. raske on arvata, mis siin võis muinasjal tegelikult olla, ometigi üks asi on kindel - sõõrjas haavik sobib siia nagu rusikas silmaauku (ülimalt arvestatav on selle roll muidugi siinse müstilise õhkkona tekitamisel), eriti veel kui seda teadmist toetab kõrval paiknev Linnamäe asupaik ja mütoloogiline ning Kalevipojaga seotud legendiderohke ümbruskond. viimasele asjaolule viitab soosaarelt u 700m kaugusel läänes asuv legendaarne Naelaaegumägi. rahvasuu teab pajatada, et Naelaaugumäel olevad augud tekkinud Kalevipoja läbisõidul, täpsemalt siis tema hobuseraua naelte asemest. kui Kalevipoeg kunagi olemas oli ja Naelaaegumäe legend ka kuigi palju tõele vastab, siis võib enam kui kindel olla, et vägilane teadis ka siinsest linnamäest ja sellel asuvast linnusest midagi, võimalik isegi et ta oli üks siin pikemalt viibinud, võib olla oli koguni üks selle asutajatest või koguni ainuinitsiaator selle ülesehitamisel. kui aga asjalood tõesti nii olid, vahest polegi siis väga vale mõelda, et ta oli ka sellest, n.ö. Mäetagusesaarest teadlik. viimase mõtte edasiaretus on kindlasti paljude jaoks liig mis liig. aga siiski... kui nüüd läheneda asjadele rohkem avatult, siis mida võis ta siit soosaarelt otsida, juhul kui ta tõesti juhtus viibima siin lähedal olevas linnas (linnuses)? vahest otsis ta siit vaikust, rahu ja üksindust - võimalik, samas kui palju seda vaikust ja rahu linnuse lähedus tol ajal muidugi võimaldas, see on iseküsimus... vahest aga üritas ta siin lepitada jumalaid, sooritades siin mingit sorti ohvrirituaali - kah võimalik, aga ei midagi rohkemat. kõik on siiski üldokkuvõttes tühipaljas spekulatsioon, aga ometi olen siiski seda poolt, et avatud fantaasia võib tõelisusele lähemale jõuda, kui selle puudumine... seega, ootame ja vaatame, mida põnevat saab olema tulevasel ajal siinse minevikukaane lahtikergitamisel selle kohta lisada. kes teab, ehk tulebki midagi huvitavat päevavalgele...

kuldane vaade Maagemäe all olevale väikesele (pinadalaga u 870 m2) külmunud mägijärvele - Maagemäe järvele (või siis lihtsalt Maagejärvele)

svammikujuline õhuaukudega väike puuseen Kuusemurru mägede ja Tammissaare vahelises metsas

kuninglik poolvaade (kuna osaliselt ees kasvavad puud varjavad vaadet) Maagemäelt Udriku rabale

murdunud kuuskedest ürgmets Kuusemurru mägedes

Lõhnalemb teel läbi lumise Tammissaare põllu Maagemäe poole. rännaku algus. sulnis ja tuulevaikne ilm ning päiksepaiste andsid omalt poolt meeldiva tõuke rännaku alguseks

pokumunad Maagemäe all

kotkajalga meenutav kõiv Mäetagusesaarelt

vaade Maagemäe järve juurest järsujoonelise Maagemäe suunas

iidne tammepuu Maagemäe serva peal. siinses metsas kasvas neid laialipillutatuna rohkem kui mitu

maaliline maastik Maagemäe järve (Maagejärve) lähistel. eesoleva puu tagant on paistmas Udriku rabamets

talveunne sukelduud pähkel Maagemäe (Viitna-Ohepalu oosistiku osa) keskosas

vaade keskpäevasele päikesekiirtest valgustatud Maagemäele Udriku raba poolt

kokkumätsitud marletükki meenutav lumekaunistus Maagemäe põhjaosas

puutumatu ja metsik mets Kuusemurru mägede lõunaosas

metsatee Maagemäe serva peal. mõlemale poole teed jäi järsk kallak. siinses lumemetsas ja siinse tee peal olles tundus nagu liiguksid kuskil mite väljas vaid sisekambris... sõnadel puudus täiesti oma kaja. võib isegi öelda, et kaja oli miinuses... kuna osad sõnad (või täpsemalt sõnalõpud) tulid suhu tagasi. kõikjal puude okstel rippuv lumi lihtsalt summutas kõik meeldival kaugusel ära. ühesõnaga, oli üks omamoodi huvitav kogemus nendes lumekambrites liikuda


pokumunade peal kasvav väike kuusehakatis Maagemäe all oleva rabametsa veeres

sillerdava lumevaibaga kaetud Tammissaare põld. tagapool keskel ja vasakul on paistmas Maagemäe künkad (Viitna-Ohepalu oosistiku osa)

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Kõrveküla rännak:
Osalejad: Lõhnalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 6,2 km
Asukoht: Kõrveküla, Ohepalu LKA, Udriku raba, Kadrina vald, Lääne-Virumaa

laupäev, 28. jaanuar 2012

Sobli rännak 22.01.2012

palju kõneainet pakkunud Aasumäe pähklikoor. kooretükk oli osanud ennast oskuslikult iidse nelja peaga tammepuu koore vahele libistada. huvitav, milline võis olla selle pähklikoore teekond alates sellest hetkest, kui ta rippus sarapuu otsas, kuni hetkeni kuni ta sattus siia tammekoore vahele. kujutan ette, et see võis päris visa ja heitlik teekond olla... ja muuseas, vaheapeal tuli ju ka pähkel kuskile ära kaotada, või kellegile loovutada... nii et põnevaid läbielamisi ja elulisi sündmusi jätkus siia kindalsti küllaga 

vana tamm Järsumäe põhjaservas, kelle lumevaibaga kaetud oksad olid enamuses pea kõik kagu-ja lõunapoole kaldu

loodustaies sarapuu oksa pealt mahalibisevast lumetükist. Aasumäe idaosa

selle rännaku vahest kõige huvitavam kohtumine leidis aset Aasumäe kirdeservas. nimelt, siin tervitas meid nelja peaga (tüvega) vana tammeisend, kelle kaks haru olid omavahel sujuvalt kokku kasvanud. tamm oli igati vana, samas väga esindusliku ja auväärse hoiakuga. lisaks lisasid need kaks ühtekasvanud tüveosa talle juurde veel ka üksjagu maagilisust

Aasumäe kirdeväravad. siit selle kukkuva puu alt sai soosaarelt selleks korraks ka lahkutud

Lumepuu Aasumäe kirdenurga lähistelt. tundunuks nagu oleks keegi terve puu lumepallidega täis loopinud. ometi oli see Metsavana ise, kes oli siin kõik omatahtsi niimoodi korraldanud ja kujundanud ning kes tahtnud väsinud möödaminejatele vaid midagi erilist näidata

lumi on sadanud puu peale keerdu ja nõnda moodustus üks omamoodi lumeline keerdtrepp ümber noore puu. ühesõnaga, üks igati pilkupüüdev looduslik lumetaies Soblimäelt

vaade Järsumäe keskosast Kasari luha suunas

Aasumäe kagunurk, vaade sellele Soblimäe poolt tulles

sarapuuderohke alusmets Aasumäel

vaade puuoksa alla tekkinud lumeavause kaudu "teispoolsusesse". iserippuv lumest kujuke viitab aga justkui  kahe maailma vahelisele ühisosakesele (ühisnimetajale). Aasumäe keskosa

iidne tamm Aasumäe edelaosas
Lõhnalemb vahetult pärast komistamist. Aasumäe keskosa

x

x

x

x

x

Sobli rännak:
Osalejad: Lõhnalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 5,6 km
Asukoht: Sobli küla, Linnuraba LKA, Kohila vald / Rapla vald, Raplamaa