Kolmapäev, 30. november 2011

Kõrgevõhma rännak 26.11.2011

kooreüraskite ennustuskirjadega puu Putkemäe kesk-lääneosas. siit võib leida nii looma-ja linnukujulisi olendeid kui ka muidu abstraktseid tegelasi

imeline kollaseen Pikavõhma keskkohas. justkui mingi üle kullatud väike päike halli metsa all. ühesõnaga, oli teine väga suverõõmsa olemisega

arusisalik (zootoca vivipara) Maido Ümmarguse mäel

väänlevat siugu meenutav Kõrgevõhma iidne kõverkõiv. soosaare idaosa

haavataelikute (phellinus tremulae) hierarhia Põldvõhma moodi

vaade päikseloojangulisele Kõrgerabale Kõrgevõhma juurest. taevalaotus on andmas oma parimat, et väsinud rännulist lummata

hõre metsaalune Maido Ümmarguse mäel

veel üks arusisalik Maido Ümmarguse mäe samblasel sisalikukivil

metssea kolju Saunavõhma ja Põldvõhma vahelises rabametsas. tegelikult neid sigade konte ja koljusid (esampilgul täheldasin kolme koljut) oli siin paigas veelgi. milline võis nende sigade saatus olla? vaevalt et nad siia ise suremas käivad. kes võis neid rünnata? karu, hunt?

keskmisest kordades suurem haavapahk. Laius on tal igatahes mitte just tagasihoidlik: 0,5 kp ehk 0,75 m. Niinevõhma lõunaosa

legendaarsed Putkemäe kooreüraskite ennustuskujundid. keskel olevast kujundist võiks nagu vasakule vaatavat arusisalikku ära aimata. ja tõde ta on, temaga saigi mõned hetked hiljem kõrvalasuval Maido Ümmarguse mäel ka kohtutud

Põldvõhma ürgsed kõred tervitamas Saunavõhma poolt tulijaid

Esimese Vabariigi aegne pudel Maido Ümmarguse mäel

puutumatu ürgmets Putkemäel

metsavendade punkrikoha jäänused Niinevõhmal

huvitav pikliku kujuga kivi Pikavõhmalt. eemalt vaadates meenutas nagu mingit kirstu. lisaks ühel pool otsas (pildil tagumisel  ehk paremal poolel) oli tal suuremat sorti lohk ka veel sees

omapäraste kujunditega kivi Põldvõhma keskosas

tundmatuks jääda soovinud seen (või seened) Põldvõhma keskosast

vaade hämarduvale Kõrgevõhma soosarele Suure-Surmavõhma poolt. on näha kuidas sealsete kuuskede nõeljad kontuurid on õhkõrnalt taevalaotust torkimas... videvikuvalguses joonistub see igatahes eriti teravalt välja

Niinevõhma haavapahk eemalt vaadatuna

v-kujuline kivi (vahest ehk v = väekivi) Saunavõhma keskosas. kivile oli ühelt poolt suur vagu sisse tehtud (ei olnud päris hästi arusaadav, kas tegijaks oli loodus või inimlaps), mis eemalt vaadatuna andiski talle mõistatusliku v-kuju. väge ja külgetõmmet juhtus tal igatahes olema. meie teadlik eemaldumine sellest ja soov minna edasi tekitasid aga siiski olukorra, kus me jõudsime ikkagi ringiga samasse kohta tagasi, ilma et me seda soovinud oleks

õhtune Väiksevõhma

must pässik (inonotus obliquus) Maido Ümmarguse mäel. "Venemaal ja venelaste eeskujul ka Ameerika Ühendriikides hüütakse sellist mügarikku tšaagaks, ja tema peenestatud purust valmistatakse tervistava toimega mõrudat teed. Tee olevat hea seedimisele, maohaiguste vastu ja aitavat mõnikord ka vähktõve puhul." infoallikas: http://ceened.pbworks.com

Y-vaoga kivi Väiksevõhmal

ühte põimunud kuused Maido Ümmarguse mäel. üks neist oli teinud peaaegu, et mitu ringi ümber teise

Väiksevõhma (uuematel andmetel ka Väikevõhma) kõrgeim ja enim tähelepanu endale nõudnud puu, iidne kõiv, soosaare põhjasoas. videvikusinises valguses said jäädvustatud tema jõu-ja väejooned

sisalukikivi Maido Ümmarguse mäel. siin arusisalikud askeldasidki

Kõrgevõhma rännak:
Osalejad: Hedi, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,4 km
Asukoht: Nõrava küla, Mahtra LKA, Kose vald, Harjumaa

Reede, 25. november 2011

Einasaare rännak 20.11.2011

maaliline vaade Lehtsilla nurmele. taamal kaugustes hõljuvate pilvede all peaks voolama Jõelähtme jõgi

Einasaare kuuserohke loodenurk

tundmatu seenepere Einasaare edelaosas

Kütkesaare iidse kõivu krobeline koorejooks

Kütkesaare kivirohke metsaalune, taamal vasakul pool krobelise koorejooksuga hiidkask

ilmselt mingi vanakooli piimapüti sang, mis aja möödudes üsna roostekarvaseks tõmbunud. Põldsaare keskosa

üks Einasaare iidsematest tõrupuudest videvikuvalguses. soosaare kirdeosa

Aruküla peakraav. oma voolusängi ja imelise veejooksu poolest võiks see sama hästi olla ka Aruküla jõgi. kuskilt siitkohast sai kivilt kivile astudes see kraav madalama kärestikulisema koha pealt ka ületatud, st. vasakult (Lehtsilla nurmelt) tulles paremale (Põldsaarele) minnes rännaku alguses ja vastupidi rännaku lõpus

jääkirmest tekkinud linnusulestiku sarnane moodustis

Einasaare Käbikivi (laius -1,1 kp (kadikupikkust) ja pikkus 0,75 kp) koos kivile nime andnud käbiga. oma ühtlase tasapinnaga ja keskmisest natuke suurema suurusega püüdis see kivi igatahes pilku. Einasaare keskosa. võrdluseks: 1 kp = 1,75 m

üksik okkaline hiidkõre lehetute lehtpuude seas Põldsaare lääneosas

Einasaare kõige suurem kivi, Videvikukivi, asukohaga selle idaosas. kivi mõõtmed olid järgmised: pikkus: 1,75 kp, laius: 1,66 kp ja kõrgus 0,33 kp (võrdluses 1 kp (kadikupikkus)  = 1,75 m). kivi oli pealt tasane ja pealtvaadates enam vähem ringikujuline. mõjus videvikuvalguses üsnagi müstiliselt. üleüldse peab tõdema, et Einasaar oli üsna rikas selliste põrandakivide (n.ö. väikest põrandaplatsi meenutavate kivide) poolest, kokku paistis neid seal tol hetkel kolm tükki. kas ehk tähendasid sellist tüüpi kivid ennemuistsele või endisaegsele inimesele midagi rohkemat kui lihtsalt kivid?... erinevalt tavalistest kividest oli neil ikkagi juba oma nägu ja oma kuju... ka nende täiesti tasane pealispind tahaks nagu vihjata selle kivi erilisusele ja sellest lähtuvalt ilmselt ka siis selle erilisemale kohtlemisele

Einasaare keskkoht. siin oli väike lagendik ja selle keskel mitmete-setmete suurte harudega aastaid näinud tammepuu.  ta sobis sinna nii hästi, et raske oleks seda keskkohta ilma temata ette kujutada

ämbliku koibasid meenutav Kammitsasaare iidse lehtpuu sammaldunud juurestik. jõuliste kammitsate vahelt paistab ka sinna vangi jäänud kivi - Kammitsakivi

rohesamblasse uppunud auguga kivikänd Põldsaare põhjaosas

üksik loomakont Einasaare lääneosas

üks eriilmeline suure lohuga kivi Einasaare kirdeservas. kivil oli selline omapärane vihmapiisa kujuline lohk, läänepoolsem, s.o. ümaram osa (ehk piisa alumine osa) oli sügavam, mis oma sügavuselt meenutas nagu mingit kaussi, anumat. seevastu selle idapoolne osa, mis oli ahtake ja teravanurgaline (ehk piisa ülemine osa), meenutas nagu mingit väljavoolurenni. jäi siiski arusaamatuks augu tekitaja... oli see nüüd loodus või inimene... aga kui oli loodus, siis on igatahes auk looduse koha pealt väga õnnestunud... ja vajab vaatamist. kui aga oli augu tekitajaks inimene, siis on see oluline näitaja siinse inimese igapäeva elu tavade ja kommete lahti mõtestamisel. võib ka muidugi seda olla, et osa tööd tegi siin loodus ära ja osa inimene, kes n.ö. siis täiendas looduse poolt tehtut. ja vahest olekski see seletus isegi loogilisem seletamaks siinsel kivil oleva lohu nii eriskummalist kuju.

üksik kivi nagu vardjas Einasaare Põhjanurgas, pidamas justkui valvet tundmatute ja kutsumata sisserändajate üle

puu sammaldunud juured, kui elavad kammitsad. Kammitsasaar
tundmatu pähklikarva seeneised Einasaare edelaosas, kasvamas ühel sealsel puukännul

tundmatu lehvikmütsiga-seen murdunud lepapraost välja tulemas. Põldsaare põhjaosa

iidne kõverikokstega tamm Einasaare kirdeosas. selliseid tammesid oli soosaare peale umbes kümmekond ja kõik nad olid saare igasse osasse ära jaotatud ja asusid üksteisest enam-vähem võrdses kauguses. ilmselt oli siin kunagi tammepuistu või tammepuistuline puisniit. pigem isegi viimane on loogilisem, eriti veel kui mõelda soosaare nimele - Einasaarele. nimi ju lausa kutsub siia heina tegema. ilmselt millalgi nõuka aja alguses puistati siia sekka lisaks tammedele ja mõnele üksikule kõivule ka teist metsa (põhil. kuuske). pime kuusenoorendik eriti just millegagi hetkel ei hiilga, seevastu üksikud tammed siin-seal annavad siinsele metsapuistule ikka väga palju juurde. piisab vaid ühest iidsest tammest paarikümne väikse-keskpärase kuuse kohta, kui metsal ja metsaalusel on juba teine hingamine ja teine jume... ja teised värvidki. au Einasaare tammedele ja pikka iga neile!

metsaalune Põldsaare põhja-loodeosas. valdavat tooni annab siin just salumets

Jõelähtme jõe äärde ja Sepavõhmasse viiv metsatee

Valgetriip-Kuusekivi lebamas Põldsaare okkalise hiidkõre all

vaade Einasaare põhjaservale. videvik on tasapisi maad võtmas ja päevavalgust lõplikult eemale pühkimas

vaade Einasaare Käbikivile eemalt. tasaselt ühtlane tasapind laiub üle terve kivi
Valgetriip-Kuusekivil joonistus lähimal vaatlusel välja selline kujund... nagu mingi mütoloogiline lind. ehk on see meie mütoloogia raudvara - sinisirje linnukene?

õunakoogist ohvirand Einasaare keskosas kasvava harutamme vahel. tagantjärgi huvitav tähelepanek - nii oma värvuselt kui ka olemuselt tundub see igati sobivat sinna... see justkui sulanduks sinna. ja vahest ei olegi see koht enam ilma selle ohvriannita mõeldav... või loogiliselt kujuteldav...

Einasaare lohukivi ülevalt vaadates

Einasaare Sammalkivi. ümmargune ja tasane ehk jällegi üks n.ö. põrandakivi-tüüpi kivi mõõtmetega 1,8 kp (laius) ja 1,33 kp (pikkus). Einasaare kaguosa.

Põldsaare oletatava talukoha varemed. jäänud on vaid vundamendi osad

laialehine salumets Põldsaare loodeosas

luisukujuline kivi Einasaare lääneservas

Põldsaare oletatava talukoha varemed eemalt (ida poolt) vaadatuna

Põldsaare idaosas olev väike nurme-ilmeline lagendik koos üksiku kuusega selle keskel

piduliku kraejooksuga ja omapäraselt stiilse kübaraga kännuseen Einasaare edelaosas

Einasaare lohukivi ülevalt vaadates. lähivaade

Kammitsasaare puukännu juurestiku all oleva Kammitsakivi servast võis leida kasvamas väikese osjalise (equisetaceae). üsna pesamuna veel teine

Einasaare rännak:
Osaleja: Soolemb
Distantsi pikkus: 4,2 km
Asukoht: Kurgla küla, Raasiku vald / Lassimäe soo, Kaemla küla, Jõelähtme vald, mõlemad Harjumaa