Pühapäev, 30. august 2015

Oominõmme rännak 20.08.2015

säravpõsksed mustikamarjad (vaccinum myrtillus) Oominõmme põhja-kirdeservas. siinsetes metsades olid suured mustikaväljad, eriti tihe ja marjarikas oli nende asuala just Oominõmme põhja-kirdeosa männimetsades
 
Oominõmme sümboliks võikski olla selline varavidevikulises valguses tehtud kuva kaldu kasvavatest hiidpedajatest. just nendel puudel ongi siinse maastiku ilmestamisel kõige kandvam osa

vaade kuldsetele Vääna jõe vetevoogudele vanade pedajate vahelt. Vääna jõe ürgorg Oominõmme põhjaosas

Ladvaviskaja mänd (vasakpoolne) eemalt vaadatuna. eriti jõuliselt tulevadki pedaja ilud ja võlud välja sellele alt eemalt vaadatuna. siis toetavad seda sulnist loodusilu ka taevalaotuses olevad värvid
 
kolm venda - kolm lähestikku kasvavat ja sarnase hoiakuga suurt umbes pooleteistsaja-paarisaja aastast pedajat Oominõmme põhjaservas

Ladvaedvik - tõenäoliselt selle rännaku kõige eriskummalisema hoiakuga pedajas ja tõenäoliselt just sellisele edvistavale hoiakule sai ka rändajate poolt suure tähelepanu osaliseks. Oominõmme põhjaserv

kolm kaldu kasvavat vaprat pedajat sinist taevalaotust maa kohal hoidmas. Oominõmme loode-põhjaserv

kuldsetes päikesekiirtes kümblev männimets Oominõmme põhja-kirdeservas

mustikamari (vaccinum myrtillus) koos oma vardjaga - kaheksajalgse ämblikuga. Oominõmme põhja-kirdenurk

rändajale otsa vaatav mustikamari (vaccinum myrtillus). Oominõmme põhja-kirdeosa

Ladvasõõrik Oominõmme loode-põhjaservast. rännaku jooksul kõige enam rändajate tähelepanu püüdnud puu. ka oli teine kõige vanem puu, mis selle rännaku jooksul sai nähtud, vanust võis tal olla üle 200 aasta. selle ladvas oleks justkui kahest kaarduvast ladvaoksast mingi sõõrjas silm moodustunud

Vääna jõe ürgorg Oominõmme põhja-kirdeosas

kaldaäärne rohelus Vääna jõe veeres. Vääna jõe ürgorg Oominõmme põhjaosas

Ladvaviskaja mänd (tagumine vasakpoolne) Vääna jõe ürgoru veeres oma roheokkalist latva viskamas. Oominõmme põhjaosa

Kolm venda ridastikku. Oominõmme põhjaserv

rabanduserohi (paris quadrifolia) Vääna jõe oru veerest. Oominõmme põhjaosa

vesimünt (mentha aquatica) Vääna jõe kalda veerest. Oominõmme põhjaosa

Ladvaviskaja mänd vaadatuna teise nurga alt

suveidüllist kantud kaldu kasvavate vanade mändide vahel kulgev Sauesöödi suunaline metsatee. Oominõmme põhjaosa










 




 






 
x

Oominõmme rännak:
Osalejad: Pihlapiiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 4 km
Asukoht: Oominõmme, Vääna jõe ürgorg, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald, Harjumaa

Kolmapäev, 19. august 2015

Udrikulauka öörännak 12.08.2015

Udrikulaugas oma varahommikuses rahulikkuses
 
laukajärve veealune maailm heitmas ühte tantsisklevate varahommikuste värvidega
 
pikalehiste huulheinte (drosera anglica) pesakond Kaskelauka juures
 
päeva tõusmine Udrikusaare moodi. kuskilt kaugustest Udrikusaarest kirdes (kuval Udrikusaare varahommikused tumedad kontuurid paremat kätt) on uus päev endale uut algust loomas
 
jõhvikad (oxycoccus palustris) läbisegi ümaralehiste huulheintega (drosera rotundifolia) Udriku raba turbastel samblavaipadel
 
taevaste pilveebemete varahommikune peegeldus Taevalaukas
 
Sütelembese askeldused Udrikusaare edelanurgas - ümberkukkunud vana haavapuust takistuse ületamine
 
puugipask (fuligo septica) öises Maagemäe metsas
 
äraõitsenud kupardega kandiline naistepuna (hypericum maculatum) Viiehingesaarel
 
pedajatega ääristatud Udriku Väikejärve maaliline kirdekallas
 
idülliline hommikuvaade Udriku Väikejärvele selle idakaldalt
 
taevas ja sealsetest pilvetükkidest kokku pandud taevavaip. Udriku raba Taevalauka juures
 
saladuslik puudest moodustunud A-tähe kujuline kujutis Udrikusaare lõunanurgas. A kui täht viitaks siinkohal kui mingile algusele. tegelikult Udrikusaare külastamise näol leidiski aset nii öelda matka valgem osa ja ka tegelik algus. enne seda aga liikusid rännulised pimedas ja poolpimedas. Udrikusaar oli sellest johtuvalt ühtlasi ka Algusesaar... ja Algusesaarest lähtuvalt ka Valgusesaar (milline sõnademäng), sest rohkem valgust sellesse rännakusse hakkaski sisse tulema Udrikusaarest alates
 
saladuslikud tiivulised kujutised Udriku Väikejärve idakalda veeres asuval kuivanud puul
 
Konnalauka kohapaiga haldjas pikalehiste huulheinte (drosera anglica) vahel vahti pidamas
 
varahommikune looduse ärkamine Udrikulauka veeres
 
väikese õuna suurused jõhvikad (oxycoccus palustris). Konnalauka äärne
 
suvine maalilisus Udriku Väikejärve juures
 
varahommikused ilud Udrikulauka juures. vasakul poolsaar ots järve idakaldal 
 
põimukuu ilud ja võlud Kaskelaukal
 
sihvakate pedajatega linnukujuline (linnulennult vaadatuna) laukasaar - Linnusaar. Udrikulauka põhjaosa 
 
öiseid lillelisi, pimeda aja õielisi Maagemäe edelanurgast. selle rännaku kõige meeldejäävamad õielised
 
varahommikustes kastepiiskades kuremarjad (oxycoccus palustris) Konnalauka veeres
 
Sütelembese kuldsed hetked Tulelauka veeres. on näha, kuidas rännulise taga oleva rabamänniku vahelt on päike jõuliselt uude päeva sisse tulemas
 
keskpäevane suvesoe vaade Udrikujärve Väikejärve loodeosale järve lõunakaldal olevalt poolsaarelt
  
suured õuna-ja pirnikujulised jõhvikad (oxycoccus palustris) Viiehingesaarest edelas
 
x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

rännuliste varahommikused hämarad hetked Udrikusaare edelanurgas. kuval rännulised ettepoole kiikav Öökull (vasakul) ja kadiku najale toetuv ja ümberkukkunud puude peal seisev Magnus (paremal)

 
x

x

x

kolm sumisevat kõivupuud. sumisesid teised tugeva ettevaatusele mainitseva suminaga. ilmselt oli puude ladvas või kuskil tüvedes mingid kihulased oma varahommikust aega veetmas. Udrikusaare keskkoht

veel kuldseid päikesetõusust kantud varahommikusi hetki Udrikusaare lähistel

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x
 
x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Udrikulauka rännak:
Osalejad: Sütelemb, Öökull, Magnus, Leho, Soolemb
Distantsi pikkus: 9 km
Asukoht: Udrikulaugas, Udriku raba, Ohepalu LKA, Kadrina vald, Lääne-Virumaa