pühapäev, 27. jaanuar 2013

Limu rännak 26.01.2013

 
Kui mina hakkan luulemaie,
Luulemaie laulemaie
Siis tuleb küla kuulamaie,
Valda viis vaatamaie
Sepad jäävad seisamaie,
Sepa naesed naeremaie
Vanad pii'ad vaatamaie
 
katkend kohalikust rahvalaulust: E 18749/50 (1) < Jüri khk., Kautjala v. - Jüri Witismann < Juhan Hiio (1895) Laulu võim
 
 
ühtlase jämedusega ümber puu kasvanud kaseluudik (taphrina betulina) Põldmäe loodeserva veerest

rohelus keset talve. kas esimesed kevademärgid? tundub, et siin oli tegemist pohlavarrega, kes vähesest lumest ja rohketest päikesekiirtest tingitud asjaolude tõttu on lumeikkest kuidagi ebaloomulikult varakult vabanenud... ja on püüdmas nüüd täiel rinnal päikesepaistet. Tammjala mäe lääneserv

lepapuu vaik koos puult alla tilkuva veega moodustas külma saabudes sellise roostekarva värvi jäätunud taiese. Muisumäe keskkoht

suudlevad tammed Muisumäe edelanurgast. oli tõesti nauditav näha neid kahte seal kahekesi nõnda kudrutamas. ja üle kõige... siinsel kohal oleks nagu olnud mingi positiivse laenguga vägi. endamisi nimetaksin seda väga heade mõtete kohaks. nu head mõtted lihtsalt tekivad ja sünnivad siinsamas nende tammede all, ilma et inimene peaks midagi olulist ette võtma, ilma et peaks kuidagi end selle heaks pingutama. armastajatele paarikestele võiks selline koht olla ju lausa kohustusikuks palverännaku sihtpunktiks, eriti veel neile, kes vajavad suhtes selleks puhuks mingit restarti või värskendust. kokkuvõtlikult, kui inimene midagi muud siit kahe tamme alt ei saa, siis üks on kindel, kotitäis head tuju ja lassitäis edasiviivaid helgeid mõtteid, see on kindlalt garanteeritud. ja päris siiralt ja päris ausalt, need tammed olid tegijad, ja no see suudlus, see tekitas mul tol hetkel ja tekitab praegugi veel, tagantjärgi, kui ma sellele mõtlen, suunurka elurõõmust pakatava elujaatava muige ja tegi mind tolsamal hetkel heas mõttes ikka täiesti sõnatuks. jäin sinna veel mõneks hetkeks sõnatult seisma ja imetlema... ja mõtisklema selle üle, milline ehe täiuslikkus on saatmas looduse poolt tekitatud ilu. vahest on meil ka tammedelt midagi õppida...

konnasilmadega (puuseened meenutasid natuke allapoole seiravaid konnasilmasid) hambutu metsakoll Jaska ja Vana-Võsumäe metsatee ääres, Põldmäe soosaarest läänes

üksik leht on jäänud lumekoorma ja puuseene vahele. Vana-Võsumäest pooltuhat sammu loodes

Muisumäe üks vanimaid puid, umbes paarisaja aastane tamm, nn. Rohetamm, kuna altpoolt oli ta pea täielikult rohelises samblaseelikus. Muisumäe edelanurk

huultekujulised puuseened hallil lepal. Vana-Võsumäe keskkoht

veel tundmatuid puuseeni Vana-Võsumäelt. soosaare põhjaserv

Rohetamme roheline samblatuustidest roheseelik. Muisumäe edelanurk

mõnevõrra haruldane vaatepilt. valdavalt kasel pesitseda armastav must pässik (inonotus obliquus) juhtus siinmail kasvama ka hallil lepal. Vana-Võsumäe vitsikurohke keskkoht

roheline pohlavars Tammjala mäe lääneservast

miskid imelikud roostekarva värvi puuseened kübaraidpidi puu külge kinnikasvanuna. Muisumäe keskkoht

lepapuu hiiglasuur (terve toobi suurune) vaigutilk. eemalt vaadatuna ei saanudki üldse aru, et tegemist oleks jäätunud vaiguga. esmapilgul tundus hoopis, et tegemist oleks justnagu kollaseks tõmbunud kauni kuldkinga (cypripedium calceolus) lehega

Muisumäe teine vanim puuisend oli poollõhkise koorejooksuga hiidkõiv, samuti vist paarisaja-aastase vanusega nagu Rohetammgi. kui üldiselt on puud ümara tüvejooksuga, siis Muisumäe vanad kõivud olid vist küll rohkem nelikandilised. soosaare kesk-kaguosa

kokkukasvanud kase-ja haavapuu paar. Vana-Võsumäe keskkohast läbi jooksva metsatee ääres. ja tõsi ta on, nad oleksid nagu kokku liimitud... ei õhk ega ükski sitikas ei saanud nende vahelt läbi tulla. nii tihedalt hoidsid nad end üksteise vastu

kellegi tundmatu looma karvaude. Tammjala mäe keskkoht

sellel lumekuval joonistub välja mingi väga suure, ülespoole kõvera, ninaga olend. tegelikult, siinse joonistuse lumel joonitsas kegi olend, see on tema jäljerida, mis joonistab nii osavalt välja selle ninasarviku kujulise mehikese. küsimus on siin ainult selles, kust tuli see väike olend, loomake, ja kuhu ta läks...??? vaadates seda kuva võib öelda, et ta tuli eikuskilt ja läks samuti eikuskile... kas siis haihtus õhku... või kustutas lihtsalt ära oma jäljed... üldiselt on ehk see isegi loogilisem, et see olend oli mingi lind. samas viimase kasuks ei taha nagu väga rääkida see jäljerida jälle. küsimus, kes ta ikkagi oli... see jäi huultele, ka peale sealt äraminekut. Kõrgemäe põjaserva kärgaranna alune

Rohetamme rippuvad lumepulbriga kaetud sambaltuustid

puuseen Vana-Võsumäe lõunaservast. keskmine tume kiht meenutab nagu natuke söestunud autorehvi

metsahiiu jalg. vana tamm oli nõnda osavalt inimjalakujuliseks kasvanud, et ainult vaata ja imesta. Tammjala mäe keskkoht

Vana-Võsumäe nurmeke. natuke valus oli seda nurme maastiku reljeefsuse nurga alt vaadata. oli näha, et kohalikud olid oma atv-dega siinse nurme mõned osad üsna metsaporiseks ja talvevaguliseks sõitnud. seega, selle koha pealt paiga esteetilisus natuke kannatas, aga muidu kõiges muus osas oli paik looduskaunis. soosaare edelanurk

Laanejuus luusimas Tammjala mäe lääneservas

Tammjala tammed. soosaare idanurk

 veel üks talvine kuva Vana-Võsumäe lõunatipus kasvavavast puuseenest

oletan, et üleval äratoodud karvaude kuulus sellele loomale, kes siin koopas elas või elab. Tammjala mäe keskkoht

kokkukasvanud kase-ja haavapuu Vana-Võsumäe keskkohast eemalt vaadatuna. alles umbes täiskavanud inimese peakõrguselt hakkavad nad üksteise embusest eemalduma

kasepahk on ennast suisa oksale istuma poetanud. Muisumäe edelanurk

Muisumäe suudlevad tammed vaadatuna teise nurga alt. kui nüüd tähelepanelikumalt jälgida seda liitumiskohta ega siis ausalt öeldes mingit muud sobivamat sõna peale suudluse /suuudlema ei oskagi siia välja mõelda. see nimisõna / tegusõna iseloomustabki nende puude kokkukasvamist kõige paremini

puuseen nagu mitmekihiline tort. Vana-Võsumäe lõunaserv

okstega vehkiv Oksavehkija tamm Muisumäe keskkohast

tagasihoidlikkust ja tagasihoidlikku rahulikkust eviv Tagasihoidja tamm Vana-Võsumäe keskkohast

lumised voldid ümber puu. Kõrgemäe põjaserva kärgaranna alune

eelmise aasta tammeleht on silmipidi põõsaoksale rippuma jäänud. Vana-Võsumäe keskkoht

vaade suudlevale Muisumäe tammepaarile altpoolt. suudlus-ehk ühenduskoht on siit vaadatuna eriti hästi hoomatav. võime vaid enda käest küsida, kuidas see tekkis? looduse anomaalia? kas kõik see oli juhus või on siin tunda kokkumängu lõhna?

Vitsikumäe kuuserohke idaserv

tundmatud puuseened Vana-Võsumäe põhjaservast. kuidagi imelikul moel (kas loodusstiihiate sunnil) või täiesti vabal tahtel on nad oma kübaraaluse osa kasvatanud ülespoole...et siis nagu kübarapealmiseks osaks. see hallikarvane osa ongi tegelikult kübara alumine osa, urmakarvane kübara pealmine osa on siis järelikult selle all
 
jäljed lumel. huvitav on see, et siit rajalt on kaks looma läbi jalutanud... ja ühes kohas on hilisem tulija (loe: jäljejätja) eelmise tulija jäljerajast risti üle läinud. Muisumäe keskkoht

Vana-Võsumäe lääneväravad. siit saigi sellele valdavalt puisniiduilmelisele soosaarele sisenetud

Vana-Võsumäe lume alla mattunud kiviaed

äärmiselt nelikandilise koorejooksuga hiidkõiv Muisumäe edelanurgast

Limu järve läänekallas. idakalda vaated jätsin ma paraku teadlikult siit välja. nimelt, tuli välja ebameeldiv tõsiasi, et energiaametnikud olid juba jõudnud viimase aastanumbri sees olematuks teha selle esteetilise ilu, mis siin kunagi olnud on. nüüdsest liiguvad suured elektriliini kõrgepinge trassid siit täpselt üle järve suunaga kagust põhja poole

lumega kaetud kivi Kõrgemäe põhjaserva külje all

Limu rännak:
Osalejad: Laanejuus, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,4 km
Asukoht: Limu hoiuala, Limu küla,Seli küla, Rae vald, Harjumaa

teisipäev, 15. jaanuar 2013

Aasamäe rännak 13.01.2013


Viskan vitsad vitsikule,
Kannulauad kuasikule.
Seal mul tõuseb tõrre metsa,
Kasvab kannu laua metsa.
 
kohalik rahvalaul: "Saar (õllest)", EÜS XI 683 (219) < Juuru khk., Juuru v., Juuru k. - R. Kõhelik & E. Viidakas < vanaeit, 75 a. (1914
 
 
sõnatuks võttev vaade Aasamäe lõunanurgale. talvistele värvidele, nagu valge, hall ja must, lisandub siia veel üks - roostekarva roheline. selle värviga seoses jäävad need Aasamäe lõunanurgale tehtud vaated vist eluks ajaks meelde. kui mustvalges filmis tulevad mingite kaadrite puhul lisavärvid mängu (ebaharilikud trikiga juhtumid... tavaliselt on see kellegi taustamehaaniku töö), siis siinne kogetud emotsioon oli umbes midagi sellele ligilähedast. mehaanikuks ehk siis värvidekujundajaks oli aga siin Looja ise koos metsade valitsejate Tabovase ja Mirmiga 

vaade Peetriõllu nurmele Topimäe külje alt, esiplaanil kaks igihaljast tõrupuud - Välja Vahti (vasakul, eespool) ja Välja-Uhti (paremal, tagapool). maastikuilmestajatena oli neil üsnagi kandev roll siinses paigas

jäljed lumel. kellegi kaslase või koeralse natuke tugev hüpe jäädvustas lumele sellise sõnumiga märgi. Peetripõllu nurme lõunaserv

playboy-jänkut meenutav kujund iidsel Kepsjala kõivul. Annimäe kirdeserv

vaade Annimäe kirdenurgale Aasamäe poolt tulles

Peapööritaja tamm Annimäe kirdenurgas. siinse soosaare üks kolmest, lisaks Puusahööritaja tammele ja Kepsjala kõivule, vanimast asunikust. pean enda poolt nentima, et oli väga meeldiv ja kosutav kohtumine. tammepuu võis olla kuskil 200 aasta vanune. jõud, vägevus, arhailisus, väärikus - need on need omadussõnad , millega võiks antud tõrupuud iseloomustada

veel üks sulnis vaade Aasamäe lõunanurgale. ebamaine roostekarva roheline tuleb siin eraldi värvina isegi rohkem ja paremini välja kui ülevaloleval kuval

lumepuudriga ülepritsitud kõiv Annimäe edelanurgast

taevalaotust Annimäe kohal hoidvad keskealised niinepuud. soosaare lõunanurk

üks võimas kõiv Annimäe kirdeservast toetumas pärnadele. viimased on talle aga eriti püüdlikult ja abivalmilt vastu toetumas

Välja-Uhti, üks Peetripõllu nurmel asuvast tammepere liikmest. vaade läänest. taustaks on näha Karuste endist talukohta 

stiihiline loodus oli Aasamäe edelanurgas palju vanu kõresid maha murdnud, kuval üks nendest

Annimäe niinepuud. soosaare põhjanurk

Aasamäe simajaskaunid lõunaväravad

üks paljudest suurtest Annimäe kõivudest. Annimäe keskkoht

hiidokstega hiidpuu, Välja-Vahti, Välja-Uhti paariline Peetripõllu nurme lõunaservast. koos saatusekaaslase Välja-Uhtiga moodustasid nad sealsesse nurme ossa üsnagi maalilise loodusnurga. vaade tõrupuule kagust

Puusahööritaja tamm - vaadatuna eemalt, n.ö. veidi laiema nurga alt. Annimäe edelanurk

vaade Topimäele (kuval vasakul-keskel asuv metsamassiiv) Peetripõllu nurme keskosast

Aasamäe südamik. seesinane soosaar oli üsna võsane ja murdunud puude rohke. vaid mõnes kohas (nagu keskkoht) ja soosaare edela- ning lõunaservas oli maastik mõnevõrra ürgsem, puistu vanem ja metsa vahel liikuvus parem

Annimäe puutumatu lumevaibaga kaetud keskkoht

Peapööritaja tamm pead pööritamas. oli nauditav vaadata, kuidas paksude okste peal õhukesed lumivalged lumeribad puule ilmet lisasid. Annimäe kirdenurk

Annimäe põhjaväravad. ehkki pealtnäha ilmetu, oli Härgheina mägi seestpoolt hoopistükis teistsugune, palju mitmekesisem, iidsem, puutumatum ja pühalikum. võib tõesti öelda, et seest kullaviiruline ja pealt siirukarvaline

Peetripõllu nurme üks vardijatest, Välja-Uhti, oma ilus ja võlus

Puusahööritaja tamm lähemalt vaadatuna. naiselikkus koos siia juurde kuuluvate ümarustega ja aastatega siia kogunenud vägi - kõik see kiirgas sellest puust kaugele välja

Annimäe põlismets

Puusahööritajast tammest veel üks pilkupüüdev kuva. need väänlused, hööritused ja kõverused püsivad veel siiamaani mu silme ees. seep on see loominguline ilu Annimäe moodi

Karuste talukoht vaadatuna Välja-Uhti juurest

ja taaskord Puusahööritaja tamm. taaskord tema, kes ikka muu. tõepoolest, tema oligi antud päeva ja antud rännaku kõige suurem tegija ja kõige meeldivam üllataja. sedakorda on kuvasepp sellele lähenenud just sellise nurga alt, kus tema ilu ja kuju ja muud proportsioonid olid esindatud kõige täiuslikumalt

lumekaunistustega hiidkõiv Annimäe keskkohast. Härgheina mägi oli rikas tammede, kõivude, pärnade ja kuuskede poolest, vähemuses olid siin esindatud haavad ja sarapuud. vanadest puudest domineerisid siin aga kõivud ja tammed. ja võibki öelda, et aastat 100-150 tagasi oli siin valdavalt tamme ja kasekeskne puistu

lumevaesed hiidkõivud Annimäe keskkohast

Annimägi vaadatuna põhja poolt

viiest puuseenest koosnev Aasamäe seenepre. soosaare põhjanurk

sarvekandajte poolt maha jäetud märgid Härküla raba edelanurgas, mõnedsajad sammud Annimäest põhja suunas

lume alla mattunud kivi Annimäe kirdeservast 

Aasamäe rännak:
Osalejad: Järvalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,4 km
Asukoht: Aasamägi, Juuru (Härküla) raba, Mahtra LKA, Jaluse küla, Juuru vald, Raplamaa