neljapäev, 29. september 2011

Mahtra rännak 24.09.2011

Taevalikult simajate värvitoonidega üle külvatud sinitaevas Mahtra soo kohal, esiplaanil Niinevõhma soosaar. ühesõnaga, väga kosutav vaatepilt. sellised vaated on kahtlemata parim kingitus igale sihikindlale ajas ja ruumis kulgevale rändajale

päikesekiired on sisse tungimas Kullivõhma ürgsesse vihmamärga metsa

niinevõhmased vihmapiisad on imeosavalt ühendamas Niinevõhma sinimarju. tundub, et siin on tegemist mitmeõielise kuutõverohu (polygonatum multiflorum) sügiseste viljadega

Kullivõhma haava-ja pärnarohke ürgmets

esiplaanil maastikuu ilustamas üksik sookõiv, tagapool vasakut kätt Päävavõhma soosaar ja keskel väikse mägise metsakõrgendikuna on nähtav ka legendaarne Haavapuna mägi

Kullivõhma hiiglasekasvu hiidvöödik (cortinarius praestans) ja tema varju andev kübaraalune

päeva (päikese) poolt esile kutsutud kuldsed värvid Mahtra soos, taamal kaugustes Niinevõhma soosaar. kõikjal ümber soosaarte on laiumas kullakarvase tooniga kuldne vaip. sealsed kuldvärvid ja päevavalgusest tekitatud kontrastid tekitaksid justkui parima vormi ümbruskonna ehedamate detailide ja kontuuride esiletoomisel. ka ärevad vihmapilved on just taanduma hakkamas ja aina rohkem erksinisele päevavalgusest naerule löönud taevalaotusele ruumi andmas

ohvrkivi meenutav kivi Kullivõhma edelaosa. kui kivi osakaks rääkida siis tal oleks kindlasti nii mõndagi öelda. väga võimalik, et ka nendel soosaartel siin Mahtra soos oli oma osa kanda Jüriöö ülestõusu ettevalmistamisel, ja üsnagi võimalik, et ka paljudel muudelgi juhtudel oskas maamees siia pakku tulla

Kuuskevõhma kuusepaar. vana kuuse kõrval (kohe täitsa külje all, toetumas ida poolt vana kuuse tüvele) oli uljalt ja visalt kasvukõverikke tehes kasvamas noorema põlvkonna esindaja - noor kuusk. need nn. kasvukõverikud olid aga eriti täehelpanuväärsed, on ju noor isend kõikjalt vana kuuse okste vahelt (mis kohati ta ees üsnagi läbipääsmatu tõkke moodustasid) osavalt laveerides suutnud läbi minna ja endale kõrgematele tasanditele ikagi tee leida. selles noores oli palju südikust ja visadust. igatahes hea eeskuju kõikidele oma eesmärgi poole püüdlejatele.

tundmatu seenepere Niinevõhmalt

Kullivõhma kõrged haavapuud. oma taevani küündivate tippudega on neil hea ka sealset taevalaotust puudutada

vaade Kullivõhmale kagust. päike on mõned head hetked tagasi pilvede vahelt välja tulnud ja andmas oma parimat ,et rännak saaks jätkuda võimalikult kuivalt ja valguserohkelt

hiidkukeseen (cantharellus cibarius) Päävavõhmal. neid oli seal palju ja kõik suured ja vanad. ja eks ta ole, siin on neil hea ja ohutu vanaks kasvada ilma et inimesekäsi nende elulõnga vahepeal katkestaks
pirn-murumunad (lycoperdon pyriforme) Kulivõhma lääneservas

leherootsude vahelt vargsi piiluv vanaldane hiidvöödik (cortinarius praestans) Kullivõhma keskosas

vaade Kullivõhmale ida-kaguosast Päävavõhma lähistelt

kas tõesti udulehtrikud (clitocybe nebularis)? just udulehtrikuteks arvas need seeneekspert Härghein. samas, kui siiski millegi vahel kahelda siis ehk selle vahel, et tavaliselt on neil siledad kübarad... needsamused on aga mõnevõrra krobelised. Päävavõhma lõunanurk

pärnalehtedega kaunistatud rädiriisikas (lautarius vellereus) Kullivõhma keskosas

päikeseteradest ja päävavalgusest särama löönud Päävavõhma metsaalune

tundmatu seenepere Haavapuna mäelt

simajas vaade päikesesäraga kaetud Päävavõhmale. soosaare moodustas põhjast lõunasse kulgev kergelt künklik seljandik

justkui üksteisega kokku kasvanud rohesammaldunud kivi ja puu Kullivõhma keskosas

äärmiselt valgusrohke koht ja hetk Päävavõhma lõunaosas

Märjavõhma väravapost... triibumustrilise ornamentikaga kaetud kõiv soosaare idaosas

üksik saatuse hoolde jäetud kõiv Kuuskevõhma ja Päävavõhma vahel, taamal kauguses (paremalt vasakule) paistavad Kuuskevõhma, Kullivõhma veeretis ja Kullivõhma soosaared

hierarhilise järjestusega soomusmamplid (pholiota squarrosa) Haavapuna mäe keskosast. ilmselt kõige ülemisel on ka kõige kaalukam sõna kosta

Niinevõhma üks kahest meeldejäävamast puust, aastaid näinud iidne niinepuu, ajamas soosaare keskosas oma kaheharulist massiivset latva taevakaare suunas.

Niinevõhma looduslikud suunanäitajad - kaks ühteksvanud ja ühekõrguselt murdunud kuuske soosaare lääneservas, mis moodustasid sellisena vägagi ebahariliku-eriskummalise loodusobjekti.  nende igasse ilmakaarde suunduvad kuivanud oksad oleksid justkui tõesti mingid Metsavana poolt üles pandud saladuslikud suunanäitajad

pärnamets Kullivõhma keskosas

kaugel ees on paistmas ürgse haava-kuusemetsaga kaetud legendaarne Haavapuna mägi. vaade sellele Niinevõhma külje alt

vaade Kullivõhma veeretise juurest Päävavõhma lõunaotsale (vasakul olev metsamassiiv)

kullakarvane Mahtra soo Niinevõhma (vasakul) ja Kullivõhma (paremal) ümbruses

meeldiv kohtumine Haavapuna mäe põhjaservas. rännulisi oli seal tervitades vastu võtmas keegi porgandikarva kübaraga vardjahoiakuga haavapuravik. punakübralasi oli seal palju ja pidin taaskord tõdema, et saarele eelmine aasta antud nimi õigustas ikkagi ennast täeiga. juba kolmandat korda on mul au aasta jooksul viibida sellel imekaunil ja üliürgsel soosaarel ja kõigil neil kordadel olen ma alati punakübarlaste sooja vastuvõtu osaliseks saanud. au ja sügav lugupidamine neile, Haavapuna mäe austusväärsetele punaseentele, niisamuti kuulub minu au ja lugupidamine ka teistele sealsetele seentele, kes kõik üheskoos moodustasid seal väikese aga ülimalt muljetavaldava seenemaailma

metsaalune Päävavõhma lõunakünkal

Niinevõhma soosaar, vaade sellele läänest Pangevõhma poolt

hiiglasekasvu timpnarmik (hydnum repandum) Haavapuna mäelt

Kullivõhma lähistel soos kasvav lodjapuu ja tema urmakarva lehed. neil oli au koos ümberkaudsete jõhvikmarjadega ilmestada sealset soomaastikku ja peab tõdema, et nad said sellega üsnagi hästi hakkama

hiiddniinepuud Kullivõhma põhjaservas

vaade Päävavõhma puude vahelt läbi soo Lendlepa poole, esiplaanil üks sealseid soosaari

Kuuskevõhma kuusepaar teise nurga alt vaadatuna

hiiglaslik rädiriisikas (lautarius vellereus) Punamäe lähistel oleva metsatee ääres

sügisvihmane metsaalune Pangevõhmal

Niinevõhma soosaar - vaade sellele läänest, Pangevõhma poolt

kohalik kull (nähtav väikse täpina soosaare parempoolse otsa kohal) on just Kullivõhma kohal lendu tõusnud ja võtnud suuna Pangevõhma poole

üks paljudest Niinevõhma kividest

Niinevõhma kaheharuline iidne niinepuu veidi eemalt (põhja poolt) vaadatuna

karjuv niinepuu Niinevõhma keskosas. üsnagi eriskummaline vaatepilt...  ja tõesti jäi mulje, et puul oleks justkui suu ja ta karjuks... ja karjuks päris suure pingutusega. sellel niinepuul oleks käesolevale inimkonnale justkui mingi oluline sõnum edasi anda... 

Mahtra rännak:
Osalejad: Hedi, Soolemb
Distantsi pikkus: 8,8 km
Asukoht: Mahtra soo, Mahtra küla, Juuru vald, Raplamaa

teisipäev, 27. september 2011

Igavere rännak 18.09.2011

maastik Igavere nurmede juures Katkumetsa lähistel. hilissuvine päike on andmas oma parimat ilusa ilma hüvanguks

iidsed kaksiktammed Tiivavihina mäe lähistelt

hilissuvine lepakarva liblikas Pähkliähi mäe lähedal põllu ääres

ohvrikivi moodi tasane kivi Katkumetsa külje veeres

üksik küngas õhtusel Igavere nurmel. huvitav on see, et taevalaotusest laskuvad valged pilvejooned maa peale enamuses just selle künka kohal, justkui kinnitamaks selle koha eristaatust antud ümbruskonna osas

ärakorjet anuv üksik pähkel Pähkliähi mäel olevas sarapikus

täiesti sinitaeva alla jäetud tundmatu põlluseen Pähkliähi mäe lähedal laiuva põllu ääres

õhtuses triibulises taevasinas on eemalt paistmas Taaralaskemäe saladuslikud kontuurid. Taaralaskemägi on omamoodi huvitav endisaegne ohverdamiskoht Vaskjala-Igavere teest umbes poole versta jagu eemal Pajupea küla lähistel

kõige karikaterikkamad seened - harikud. seened, kui tõelised kunstiteosed. tundub, et antud isendite näol on tegemist sirgete harikutega (ramaria stricta). Pähkliähi mägi

kahtlemata kõige uhkema kasukakuuega seeneisand, soomustindik (coprinus comatus), Katkumetsa lähistelt

kolm iidset tamme eemalt vaadatuna Tiivavihina mäe külje all

tundmatud sinised keramarjad Pähkliähi mäe lähistel asuva põllu veeres

kümne simajalt valgekarvase õielehega vesihein (stellaria media) Pähkliähi mäe lähistel oleva põllu ääres. tundus, et kõiksuguseid õitsvad lilled oli selleks päevaks kõik just siiakanti kogunenenud. erinevaid õielisi oli tõesti terve Pähkliähi mäe äärne põld täis... ja pole kahtlustki, et kõik nad olid selleks täna siin, et simajat suveaega pikendada

hilissuve kohta ebavataliselt kevadvärske hoiakuga valge pusurohi (silene pratensis) Pähkliähi mäe juures oleval põllul

x

keset sarapikualust pähklimerd seisis sääl kindlalt omal jalal keegi tundmatu valgerõivaline seeneisend. Pähkliähi mägi
väikese porgandikarva täpina on rohelise lehe peal liikumas üks kirilind (anatis ocellata)

kuldmamplite (phaeolepiota aurea) pesapaik Katkumetsa - Kaerapõllu metsatee veeres

videvikust kantud hämardaselt saladuslik kivirohke metsaalune Taaralaskemäe lõunaosas

kärnkonnapoeg (bufo bufo) Pähkliähi mäe lähedal põllu peal

Pärnatsõõri mäe taevalaotusi katsuvad pärnad

Pärnatsõõri mägi ja tema kõrgustesse küündivad pärnad, tagaplaanil Katkumets

taevakarva linnumuna (ehk pähkliähi enda oma?) koos ebamäärase väiksema põdrakarva kirjumustrilise munaga (kuivanud lehe all). Pähkliähi mägi

kaks pähklimaja on kokku kasvanud... parempoolsest on naaber just äsja välja kolinud ja ka ukse enda järel paokile jätnud. Pähkliähi mägi

noorte sangleppadega äärisatud kivi Taaralaskemäe keskosast, meenutamas väga muinasaegset ohvrikivi. see, et ta asub legendaarse ohverdamismäe keskkohas oleks ka nagu justkui mingi märk tema ebatavalisuse kohta

sarapuu lehe oma haardesse tõmmanud kaks uljast Pähkliähi mäe kollast hüüvikut (leotia lubrica). seesamusest seenest on teada palju vastakat informatsioni. nimelt, üldiselt on levinud info tema mittesöödavusest, samas aga on Ameerika mükoloog Charles McIlvaine kirjeldanud seda kui head söögiseent. teised Ameerika mükoloogid, nagu Alan Bessette ja Walter J. Sundberg on selle maitse-ja lõhnaomaduste kohta öelnud "lahja", nende arvates selle seenelihal polnud tuntavat maitset ega lõhna (allikas - Wikipedia)

looduse poolt kujundatud kunst Pähkliähi mäe pähklipuu lehel

veel üks isemoodi kivi Taaralaskemäelt (lõunaküljel). selle parempoolsesse otsa oli justkui mingi kitse jälg (jäljed) peale uuristatud (väga võimalik, et ka looduslik iseärasus... aga oli kivi peal suht eristatav ja

tundmatuks jääda soovinud soomuseline seeneisend Tiivavhina mäe külje all

nooreohtu kuldmampel (phaeolepiota aurea) Pähkliähi mäe-äärse põllu servas

suvesoe vaade Pähkliähki mäelt Katkumetsa poole

haruldane vaatepilt. Pähkliähki mäe pähklid koos kurruliste klavuliinadega (clavulina rugosa). need viimatimainitud seened näevad välja nagu mingid taimeidud

väga uhkete ja pidulike kraedega kuldmamplid (phaeolepiota aurea) Katkumetsa lähistelt

Pärnatsõõri mäe äärtes kasvas tihe sarapuumets

vast tol päeval enim tähelepanu endale hankinud õieline - Põldkannike (viola arvensis) Pähkliähi mäe lähedalt põllult

safransirmik (macrolepiota rachodes) Tiiavihina mäe ja Igavere kraavi vahelises metsas

harilik piimalill (euphorbia helioscopia) Katkumetsa poole suunduva tee põlluäärses servas

kuldkollastes päikesekiirtes metsaalune Tiivavihina mäel, esiplaanil üks sealsetest tammedest. Tiivavihina mägi sellepärast, et just sinna jõudes jõudis minuni üks imelik ebamaine heli... hetke vältel ei saanudki aru, kust see tuleb ja mida see endast kujutab... alateadlikult sai isegi kaitseasend sisse võetud. võimalik, et just selline heli tajumine tulenes sellepärast, et see kostis väga ligidalt. aga lühidalt, kui heli hakkas must eemalduma siis taipasin et see oli linnu tiivavihin... pärastiselt, kui kuulsin veel kaarnakraaksatusi eemalt taevalaotusest siis oli äratundmine enam kui kindel. aga madalalt lendava kaarna tiivalehvitus ja sellest tekkinud võimas tiivavihin pani Tiivavihina mäel mõneks hetkeks kõik puud ja põõsad ja kivid ja kännudki ... ja ka minu enda kaasa vibreerima... igatahes üks iselaadi kogemus  

kask safransirmikust (macrolepiota rachodes) kaunitari Tiivavihina mäe ja Igavere kraavi vahelises metsas

Pähkliähki mäe äärsel põllul vohavad verevad iminõgesed (lamium purpureum) lähivaates

tundmatud kännuseened Pähkliähki mäe ümberkukkunud puul

Tiivavihina mäe kivikülv... mitmed-setmed kivid ja kivikesed olid siin seal laiali

Pähkliähki mäe lähedasel põllul ilutsev punaõieline, tõenäoliselt harilik kurekael (erodium cicutarium)

sulnis vaade Taaralaskemäelt taevavärvidest tulvil kirde suunas

kolm tõru Katkumetsa loodeosas kasvavate tammede alt

vereva iminõgese  (lamium purpureum) suur tuhandepealine väli Pähkliähki mäe äärsel põllul

Pähkliähi mäe pähklite ja sarapike vahelt võis leida ka metssea kollaseks tõmbunud lõualuu

võimsa kraega kuldmampel (phaeolepiota aurea) Katkumetsa - Kaerapõllu metsatee äärest

pähklitest moodustunud pähklirist Pähkliähi mäel

Igavere rännak:
Osaleja: Soolemb
Distantsi pikkus: 4,1 km
Asukoht: Igavere küla, Raasiku vald, Harjumaa