Laupäev, 30. november 2013

Saia rännak 17.11.2013

sügisrohelus Lehtrimäe külje all. see meenutab natuke nagu elulille mustrit. tõsi, jah, elulille kuue kroonlehe asemel on sellel samblal varre otsast viis väjlaulatuvat lehekest

ürgilmelised kooreüraskite poolt tekitatud mustrid Kärnahaava mäe okaspuul

matkalise Ly naerunäolised metsasaapad

valgusküllane metsamaastik Kärnahaava mäe idaosas

roosapõsksed puuseened Lehtrimäe edelanurgast

Lehtrimäe kagukülje all laiuva samblavaiba detailid lähivaates

palkiderohke Palgimägi. rännaku algushetked

mis imeline sammal?... teistsuguse mustrijooksuga ja teise kujuga, kui olen harjunud metsas nägema. ta kasvas puu peal. võib olla ta ei olegi teab mis nii eriline, aga oma teadlikus maailmas märkasin ma seda igatahes sel rännakul esimest korda oma elus. Kärnahaava mäe kirdenurk

Kõrvemaa kuningas, kui vana rahu ise, Lehtrimäel viimaseid allesjäänud seeni üles korjamas

x

x

x

haava-tuletaelik (phellinus populicola) Ojaäärse mäe vastas asuva kõrvalmäe kännul, moodustades viimasega üsna eriskummalise kompositsiooni

veel üks sulnis hetk Lehtrimäe samblavaiba juures

x

rännuline Jaanus on naelutanud oma pilgu puude latvadesse ning sügava sisse-ja väljahingamise saatel laseb kõigel heal, mida ümbruskond ja puude ladvad pakuvad, endasse sisse imbuda. Kasemägi

lehter-kukeseened (cantharellus tubaeformis) Lehtrimäe lääneservast

kasekännu seest väljakasvanud tigupanellid (panellus serotinus). Jägala jõe läänekalda äärne

hobusearauakujuline kasepahk Kasemäe kasel

harilikud süldikud (exidia glandulosa) ümberkukkunud lepapuul. Kärnahaava mäest mõnikümmend head sammu idas olev poolniiske metsakooslus

Lembel (alges) ja Elenil (mustas) on tekkinud ilmselge teadmiste üledoos. Härgheina ja Soolembese poolt jagatud loodusalast infot oli vist ühe päeva peale korraga liiga palju. Kasemäe keskkoht

x

x

 x

x

x

x

x

x

pealelõunane päike on laskunud Kasemäe kohale ja selle kuldkiirtega üle külvanud

haavataelik (phellinus tremulae) ühel Kärnahaava mäel kasvavatest haabadest

nagu puu otsa roninud väike karupoeg. suur kasepahk Suurepahamäel

Saia rännak:
Osalejad: Ly, Elen, Lembe, Merle, Härghein, Kõrvemaa kuningas, Jaanus, Soolemb
Distantsi pikkus: 4 km
Asukoht: endised Saia mõisa ja sellega piirnevad alad, Jägala jõgi (idakallas), Kõrvemaa MKA, Voose küla, Anija vald, Harjumaa

Esmaspäev, 11. november 2013

Limu rännak 09.11.2013

hiidrahn Nõiavõiemäe kagunurgast. kuval hiidrahnu edelanurk

* * *

mõni sõna ka Limu külast ja selle nime etümoloogiast. Limu küla on ära mainitud juba Taani Hindamisraamatus (Liber Census Daniae) 1219.a Limbus'e nime all. teised variandid selle nime kohta olid Limmo (1415), Lomme, Loemme (1435), Lumme (1487), Lumbe (1499). eesti harrastusajaloolase Edgar Valter Saksa arvates on sõnatüvel "lima, limu, lümo" mütoloogiline tähendus, võrdlusena näiteks "lumme" - nõiduja, loitsija; "lummama" - ära nõiduma.

ornamentiliste joonistustega kasekäsn (piptoporus betulinus) Tohupaugumäe keskkohast

Härghein on oma pihku saanud harilike süldikute (exidia glandulosa) saagi ühe lepapuu oksa pealt. Härghein, kui tõeline seenetark, hoidis ka seekord oma latti kõrgel, ja valgustas teisi rännulisi (loe: mind ja Laanejuust) oma seeneteadmistega hariliku süldiku kohta. tuleb välja, et süldikud on maitsvad söögiseened, aga neid kasutatakse toidus (peamiselt suppides) vaid Kagu-Aasia riikides. meie seeneraamatud määratlevad teda kui mittesöödavat seent. ehkki teda mürgiseks ei peeta, ei juleta teda miskipärast ka söödavaks lugeda. mõneti kummaline võib vahel olla kaugete regioonide eripärasus, mis ühele piirkonnale võib olla maitsev delikatess-toit, võib teise piirkonna inimestele vaid tavaline mittesöödav seen olla. Eesti Looduse artikkel räägib lühidalt ja ilusti lahti millega on tegu: "ja lõpuks ei saa talvisel ajal mööda minna lepapuidu väga tavalistest asukatest, nn. tardseentest, kelle viljakehad kujutavad endast mitut moodi värvunud sültjaid või sültjas-kõhrjaid mõnesentimeetrisi ebakorrapäraseid tombukesi. Jõuludest kuni varakevadeni hakkab hall-lepikus silma suurte mustade, tardunud-sültjate, omavahel liitunud libedate viljakehadega harilik süldik (exidia glandulosa). tema viljakehad võivad kuivanud seisvatel lepaokstel areneda mitme meetri pikkuste ridadena. tardseened on põhimõtteliselt söödavad. nii käsitletakse neid ja ka tarvitatakse näiteks Kagu-Aasia maades, meil aga pole tava ega harjumust selliseid seeni süüa. seepärast peame neid siiski mittesöödavateks." allikas: Eesti Loodus (Kuno Kalamees). Nõiavõiemäe idanurk.

Nõiavõiemäe idaosas olid mõned haavataelikud (phellinus tremulae) võtnud väga erilise, väga ebahaavataelikuliku ilme. see siin oli igatahes kunst suure algustähega. on nauditav vaadata, kuidas loodus on omaalgatuslikult suurt kunsti tekitanud. ma olen elus näinud igasuguseid haavatelikuid, väga erilisi ja kummalisi, aga sellist veidrakujulist pole ma ennem osanud isegi unes näha

mägraurg Nõiavõiemäe kidenurgas ausvas suures mägralinnakus. sealne linnak oli vist tõesti üks viimase ajal nähtutest suurim. kokku võis sealses linnakus olla umbes kuni paarkümmend koobast.

suurte lehvikkõrvadega harilik süldik (exidia glandulosa) Nõiavõiemäe kagunurgast

kas kummaline sambliku moodi seen või hoopis vastupidi seene moodi samblik? ega ausalt öelda, ei saanudki seal kohepeal olles selguts. jääbki loota, et ehk aeg toob ise mingi aja jooksul selguse majja. Nõiavõiemäe idanurk

Nõiavõiemäe hiidrahn lõuna poolt vaadatuna. sellises müstilises sügiseses uduhallis metsas mõjus see kivi kuidagi väga aukartustäratavana. vahest oskasid ka meie esivanemad selle kivi juures midagi olulist täheldada. ja oletame, et kui tal juhtumisi puuduski otstarve millekski oluliseks siis olen enam kui kindel, et sobivaks tee-või maamärgi tähiseks oli ta kindlasti. muinasajal võis ta olla vahest isegi mingiks kokkusaamise kohaks. selliste suurte rahnude puhul võis olla loomulik, et näiteks sõdade ajal võis küladest pakku jooksev rahvas kuidagi siinsetes soodes ja soosaartel just nende järgi (siin: just sellesama hiidrahnu järgi) orienteeruda

pilkupüüdvad lehviknahkised (stereum submentosum) Sammalkivimäelt. nad lisasid hallisegusese sügisesse ka natuke ebaharilikke värve - helerohelist ja porgandikarva punast

Nõiavõiemäe idaosas olev haavataelik (phellinus tremulae) vaadatuna teise nurga alt

ebatavaline vöödilise jalaga seen. iskilikult ei tulegi nagu meelde, et oleks kunagi midagi sellist seeente puhul ennem näinud. Nõiavõiemäe kirdenurk

sammaldunud lehtpuud Nõiavõemäe kirdenurgast

kallistavad tammed. Nõiavõiemäe keskkoht

veel üks mägraurgudest Nõiavõiemäe kirdenurgas asuvas mägralinnakus

Nõiavõiemäe kagunurga hiidrahn lõuna poolt vaadatuna

Nõiavõiemäe veidrakujuline haavataelik (phellinus tremulae) pealtpoolt vaadatuna

üks nimetuks jäänud künklik soosaar Limu soo idakülje veeres

x

x

veel üks kallistav tammepaar Nõiavõiemäe kesk-loodeosas

sügisilu Nõiavõiemäe moodi. harilik süldik (exidia galnudlosa) oma parimas olekus. Nõiavõiemäe idanurk

x

veel ühed harilikud süldikud (exidia glandulosa) Nõiavõiemäe kagunurgast. muuseas, needsinased paistsid natuke tõmmumad eelmistest (eelpool mainitutest). vahest oli see mingid süldikute eriliik või harilike süldikute alaliik? et nende suurusi paremini hoomata on nende kõrvale paigutatud ka GPS seade

x

sametine valgekrae Nõiavõiemäe haavataelikul (phellinus tremulae). Härghein teadis rääkida, et siinsest sametkraest hakkavad tekkima seeneeosed. oli teine tõesti pealtnäha kui sametine krae ümber haavataeliku kurgu-neelupiirkonna

x

veel ühe linnakuasuka või linnakuelaniku elukoht Nõiavõiemäe mägralinnakus

veel üks kaunis hetk hariliku süldiku (exidia glandulosa) seltsis

kõveriktammed Nõiavõiemäe loodenurgas

x

metsamaastik Nõiavõiemäe idaosas... tammed siin ja tammed seal ning nende vahel siin ja seal üksikud kuused

x

ilmselt kutu (sus scrofa) lõualuu koos hammastega. Nõiavõiemäe põhjaserv

tigupanell (panellus serotinus) Nõiavõiemäe kirdenurgast

huvitavad initsiaalid (U ja L) Nõiavõiemäe hiidrahnu lääne-loodepoolses otsas, sealsel rohesamblal

Limu rännak:
Osalejad: Laanejuus, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 6,7 km
Asukoht: Limu hoiuala, Seli küla, Rae vald, Harjumaa