teisipäev, 24. mai 2011

Varete (Varetemägede) rännak 22.05.2011

navitrollalik ja postkaardilikult simajas vaade Ohulepa küla Väljapõllule, sealsele muistsele kalmete mäele. selle pildi nägemisel rabas mind topeltidüll... ühelt poolt visuaalne, kus kollased lilled süütult rohelise muru taustal ja nende kohal sinitaevas, teisalt aga ka heliline... linnulaul metsa seest, putukate sumin ja loomulikult parjasti Väljapõllu mäele jooksev ürgse "mää-mää" või "mäe-mäe" kisaga lambakari. kõik see etendus kokku oli ülimalt kosutav, täielik taevalik kingitus linnastressist läbiimbunud rännulisele. liiga ilus et olla tõsi.

Mägramäe ürgmets... väga ennemuistne ja ürgne, antud pilt räägib iseenda eest

Mägramäe märgalinnaku ühe mägrapere eluase

valge kannike ehk turvaskannike (viola epipsila) Mägramäe ja Varetemägede vahelisel soolõigul

allikakapsad ehk ubalehed (menyanthes trifoliata), kui sealse soo-ja lodumetsamaastiku täielikud kaunitarid

arhailine kiviaed Mägede talukoha juures... sealne soosaar jättis peale ürgemetsas, lodumetsas ja soos liikumist vägagi paradiisliku mulje... see oli nagu jumalik kingitus rändamisest väsinud rännulistele. ka ilma-ja aastaaja-ajastus, kus sinitaevas pea kohal ja nurm kõik simajalt roheline koos sealsete piltilusate nurmenuku õitega nii paremal kui vasakul, oli parimast ideaalsem

üks paljudest iidestest haavadest Varete mägede põhja-idapoolses otsas. pole just eriti tihti kohanud iidseid haavasid. seal oli neid aga päris palju ja pea kõik viimseni olid iidsed ja oma erksroheliste tippudega sinisesse taevalaotustesse küündivad

postkaartlikult ilus Mägede talukoha nurm. tõeline Kunglamaa ehk paradiis, keset sealseid lodu-ja ürgmetsasid ning soid

üks mägraonu on endale koopa teinud suisa kivist laega... n.ö. paekivi alla. mägra jaoks mõnevõrra haruldane paik... kivi ja kivimaja tähendas omal ajal ürginimeste seas kõrgemat taset... ehk on ka antud mägraonul mingi kõrgem staatus sealses linnakus... näiteks kohaliku linnakupea staatus?  

lambakeel ehk piibeleht (convallaria majalis) surub ennast jõuga läbi eelmise aasta kuivanud lehe... ehe näide tohutust tahtejõust

Mägede soosaare idülliline nurm koos väikese kivikuhjatisega selle keskel

aken metsa sees... Varete mägedes võis mõne vanema puu ümberkukkumine tähendada mingit korralikku auku õhuruumis... umbes sellise akna näol

iidne mänd Varete mägede kagu-lõunapoolses osas

veel pilkupüüdvaid vaateid Mägede nurme pealt

tundmatud sootaimed Märgamäe ja Varetemägede vahel

veel simajaid vaateid kunglalikule Mägede nurmele

Ohulepa küla, maaliline vaade sellele Varete poolsest metsast... taamal Hindreku talukoht

Varetemägede ürgmets

Mägramägi on ürgsete kõredega

mägra linnak Mägramäel
ubaleht (menyanthes trifoliata) on kohe õide puhkemas Varetemägede loodepoolse külje all

väga ohvrikivi meenutav kivi Varetemägede lõunapoolses otsas

Varetemägede põhja-keskosa. esmapilgul võib siin märgata vaid samblaga kaetud kumerust... tegelikkus on aga selline, et samblase kumeruse all on peidus üks iidne kivi. jah, just niimoodi vajuvadki möödunudajad unustusse... unustuseloor (antud oludes samblakiht) tõmbab katte peale ja kellelgi pole siia enam asja ja keegi seda kivi (isegi kui ta ei olnud kunagi kultus-ega ohvrikivi, on inimestel, kes siin soosaarel, selle tekkimisest saati mitme tuhande aasta jooksul viibisid, kas siis pagulastena või püsielanikena, ikkagi seotud omad mälestused või omad pisimälestused) ja sellega seotud asju ja juhtumisi enam ei mäleta. usun, et kivil oleks nii mõndagi põnevat ja ebatavalist rääkida, kui ta seda vaid suudaks

üks müstiline koht Varetemägedel. iidne mänd (pildi keskel) on vajunud tipuosast salapäraselt ja osavalt kaldu iidse kõre peale, varjates üsna ebatavalisel viisil ära selle tipu (või päris täpselt tegelikult aru ei saagi, mõne nurga alt nad isegi nagu sulanduksid ühte)... jääks justkui mulje, et vana mänd on võtnud oma hoolitseva kaitse alla vana kõre. mänd ja kõre ei olekski nagu mänd ja kõre vaid hoopis nagu mingid äranõiutud inimesed. maa-ameti katastrikaardi järgi laiub siinse põhja-loodeosa peal nimetus "ije", mis oleks üsna loogiline vihje muistsele hiiekohale. kui soosaarel kuskil üldse püha koht või hiiemoodi paik võis olla siis tõenäoline kandidaat selleks oli just see koht siin. ka oli siinne mets selline, mis meenutas väga nagu mingit Metsavana parki. oma erilisuse mõttes võiks see kuva vabalt olla Varetemägede vapipildil või muidu sümboolikal.

kuldased päikesekiired on jõudnud ka Varetemägede metsa vahele, külvates seda nii siit kui sealt kuldsete lintidega
"ije" nimelise katastrikoha piirkonnas ilutses ka üks selline kivi. see oli vahest üks suuremaid, lapikumaid ja silmale märgatavamaid kive sealses Varetemägede nurgas... igatahes selle sobivus muinasaegseks ohvrikiviks oli üsnagi mõeldav

Mägede väeleem - oli vägagi kosutavaks õhtusöögiks väsinud rännulistele
kuldased varjud Varetemägede metsaalusel

üksiku lehtpuuga nurm Hindreku talukoha läheduses

kuivanud okaspuu Varetemägede loodeosas. siin oli rännaku esimene puhkepaus

üks Mägede talukoha hoonetest

ka Mägramäel oli ette näidata oma mõistatuslik koht - kolmest paekivist tekitatud ruumiline müüritis Märgamäe lõunaosas. mida see võis tähendada? oli selge, et seda oli teinud keegi inimlaps. aga millal ja mis eesmaärgil siia ürgemetsaga kaetud soosaarele see juhtuda võis, see jäigi küsimärgi alla?

sama paekivist müüritis teise nurga alt vaadatuna

üks paljudest üksikutest lagendikest Varetemägedel

ovaalikujuline kivikuhjatis Mägramäe keskosas. põllukivihunnikute jaoks pole ju vaja vaeva näha ovaalide tekitamisega. mis põhjusel siia see ovaalikujuline kuhjatis tekitati? mis ajendas selle tekitajat seda just ovaalseks tegema?

veel üks vaade Mägramäe ovaalikujulisele kivikuhjatisele

kevadine seahernes (lathyrus vernus) Varatemägedel. seda vohas siin päris palju

raskesti äratuntav taimeisend Varetemägede idapoolses otsas. kas pole siin mitte tegemist väikeseõielise lemmaltsiga (impatiens parviflora)?

iidne kõiv Varetemägede loodeosas koos tüve sisse tehtud linnupesaga

müstiline Varetemägede mänd ja kõre lähivaates. nad nägid väga head välja ja nende ideaalne kokkusobivus oli nagu looduslik seaduspärasus. selle kohta pikem jutt ülevalpool

kolm käopäkka (lathraea squamaria) kolme piibelehe taga justkui kolm nõida kolme puu taga Varetemägede põhjapoolses metsaaluses rohurindes. nõiamoorid tundusid igatahes parajalt sünged ja igati nõidusliku ilmega
roheline õnnemardikas on laskunud Soolembese pusale Mägede talukoha juures

tuulepesa Ohulepa Varetemägede-poolses lodumetsas. oli ebaharilik näha seda lehestununa

Varetemäed üllatasid käopäkkade (lathraea squamaria) rohkusega... neid võis kohata pea iga nurga peal väikeste kogukondadena... eriti aga põhja-kesk ja loodeosas.

kohati olid ka Varetemägede metsaalused läbimatud. mõnes kohas oli läbikäik ajutiselt mittesoovitav

Varete (Varetemägede) rännak:
Osalejad: Sütelemb, Jahilemb, Pihlajuus, Rännulemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 8,5 km
Asukoht: Ohulepa küla, Linnuraba LKA, Rapla vald, Raplamaa

reede, 20. mai 2011

Jalalõpe rännak 15.05.2011

rusikasuuruste õitega varsakabjad (caltha palustris) Jägala jõeäärsel

Toomingamäe loodenurk videvikulisel õhtutunnil

Toomingaluha-äärne Jägala jõgi. siit mõned sammud vasemale pidasid kolm rännulist maha meeldejääva õhtusöömaaja

kas ehk kevadine madaraline Jalalõpe metsavahelisel lõigul või keegi muu, see jäi esialgu selgusetuks

ämblikut meenutav kohalike kooreüraskite joonistus ürgsel männil Jägala jõe Jalalõpe-äärses osas

rohepokudega kaunistatud metsaalune Jalalõpe talukohast ida pool

Väike Selg... vaade sellelt selle suurema ja vanema venna, Suure Selja poole

Toomingamäe lõunanurk

Jalalõpe talukoha põhjapoolne mets. noorem kuusk oli piltlikult öeldes istunud vanema kuuse oksale... ja nii nad seal olidki, üks teise süles ja seirasid altkulmu möödaminejaid

kooreüraskite ürgsed kriipsujukud Jalalõpe heinaküüni juures oleval puupalgil

südikad kollad (tõenäoliselt kattekollad (lycopodium annotinum)) Jalalõpe ja Väikse Selja vahelisel lodumetsalisel metsalõigul

tundmatu taimeisend Jalalõpe talukohast põhja pool olevas metsas

talukoha varemed Jalalõpes

Toomingamägi, vaade sellele läänest

ürgsed mustrid vanal puul Jägala jõeäärselt

veel üks tundmatu taimeisend Jalalõpe ja Jägala jõe vahelisest lehtpuumetsast

Jalalõpe soosaare idarannik, n.ö. idapoolne kärgarand, siit vasakule läheb maa juba soiseks

Jalalõpe nurme lõunapoolne osa
Jalalõpe talukoha ennemuistne keldri jäänused
põldosjad on kasvanud sihikindlalt läbi kuivanud lehe Jalalõpe talukohast lõunapoolses metsas

lodukannikad Jalalõpe ja Jägala jõe vahelises lodumetsas

ilmselt varsakabja lehed Jalalõpe ja Jägala jõe vahelises lodumetsas. mõned noorlehed on üsna rullis...  veel täielikult avanemata

Rahulemb kindlal sammul edasi liikumas Jalalõpe ja Jägala jõe vahelises lodumetsas

lodukannikas ilutsemas üksiku poku peal

iidsed puud Jalalõpe keldrikoha juures, neist vasakpoolne hiidkõre kasvab lausa keldri enda mullakamara peal

vaade Toomingamäelt loode suunas

inimesesuurune hiidkäsn üskikul kõivul Jalalõpe ja Väikse Selja vahelises metsas

Väike Selg, vaade lõuna suunas

ürgne Jägala jõe kaldaäärne Jalalõpe juures

terve metsaalune Jalalõpest lääne pool oli kaetud osilistega

veel üks pilk Väikse Selja peale. Väike Selg oli üldse üks eriline ja pilkupüüdev pinnavorm, justkui mingi muistne kuningate tee läbi raba

ürgne ümberkukkunud puu Toomingamäe põhjapoolses otsas. Toomingamäe see osa mõnevõrra ürgsem võrreldes mäe ülejäänud osaga, siin võis märgata ka mõnda iidset puud

Rahulemb Väikse Selja peal rahulike sammudega edasi liikumas

Jalalõpe mets talukohast põhja pool

vaade Väikse Selja ja Suure Selja vahele jäävale rabale

eriskummaline varveke (kadakas) Väikse Selja peal. see oli mõlemalt poolt toestatud noorte männihakatiste poolt, need oleksid justkui sellest läbi kasvanud. sestap tundusid kõik kolm moodustavat nagu ühe omapärase terviku

Jalalõpe heinaküüni jäänused

Jalalõpe kelder koos selle peal kasvava hiidkõrega

rästik Jalalõpe ja Väikse selja vahelisel rabalõigul (punaste raamide sees)

Jalalõpe rännak:
Osalejad: Rahulemb, Jahilemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 6,4 km
Asukoht: Napu küla, Kõrvemaa MKA, Jalalõpe talukoht, Albu vald, Järvamaa