laupäev, 19. märts 2011

Lõilasmäe rännak 13.03.2011

hooletud metsahaldjad-päkapikud on ühele Lõilasmäe loodemetsas asuvale männipuule oma mütsi maha unustanud. ...või on nad äkki teinud seda teadlikult, et siis seeläbi oskuslikult rändurite meelt lahutada?

ürgsed vaated Lõilasmäelt (muistsem nimetus - Lõrilaske mägi) lõuna suunas... väga hea on see, et õnneks varjavad kaugustes kasvavad puud edukalt ära nende taga tegusteva industriaalse turbakaevanduspiirkonna. kui nüüd kuskil peaks see legendaarne Lõrilaske mägi olema siis on ta just siin, siis on ta just sesama mägi... kuna- järvele kõige lähemal olev, kõige ümmargusema kujuga ja vahest vist ka kõige kõrgem ümbruskonna mägedest-küngastest. kui nüüd spekuleerida veidike Lõilasmäest (Lõrilaske mäest) ja tema minevikulisest rollist siis viib mu mõttelend mind tahtmatult rändamaie selle juurde, et kunagi ennemuiste siinsamas mäel võidi tõesti lõril vabalt voolata lasta... vabalt lõriseda... ehk siis tänapäeva keeli lasti laulaupaelad valla ja lasti laulukesel voolata, nii kuis süda ja emotsioonid seda kandsid... hmm, või vahest lauldi küll aga võimalik, et ehk hoopis mingeid maagilisi loitse... vihma või päikese väljakutsumiseks... kes teab, kes teab, mismoodi see nüüd tegelikult välja nägi... kõik on ju siiski tühipaljas spekulatsioon... samas, kui nüüd siiski veel natuke spekultasiooniga edasi minna, siis näen oma vaimusilmas kahte-kolme meest seismas sellel mäel üksteise kõrval, hoidmas üksteisel käest kinni või käsi üksteise õlgadele toetades, ning võimsaid loitse Lõilasmäe järve poole välja hüüdes, välja lõrisedes, välja lõõritades, et seeläbi ilmastikuolusid või jahisaaki omale soodsas suunas mõjutada või hoopis esile kutsuda hävitavat kaotust vaenlastele-võõrvallutatajatele... see oleks muidugi väga Kalevalalik lähenemine asjadele... aga seda ta ju tegelikult oligi, või osaliselt oli... sest tuli ju ka Vana Kalev siia ikkagi Kalevalast, järelikult pidid siis ka sealkandi oskused ja teadmised ja loitsud siinkandis muinasajal üsna tuttavad olema

tuulevärinast kantud ebemeline soetõlv keset Lõilasmäe järve

okkapurust ümbritsetud käbi Piiritalu Lõilasmäepoolses Tihaselaulu metsatukas

ürgsed mustrid Lõilasmäe loodemetsas... kooreüraskid on siin kõvasti kunsti viljelenud ja kõva tööga välja urgitsenud oma parima mustrijooksu

Lõilasmägi (Lõrilaske mägi) - vaade sellele läänest

tammelehtede kimp Hingetõmbe mäel

ja veelkord ürgsed vaated Lõilasmäelt lõuna suunas... päike on just loojunud ja müstiline õhkkond on pikkamööda päeva endasse haaramas

põdra jooksurada Lõilasmäe loodemetsas

ürgne mustrijooks (soomuskihti meenutav) Tihaselaulu metsatukas kasvaval muindasel kõrel

viimase aja üks unikaalsemaid kooreüraskite mustritöid. Lõilasmäe loodemets

sillerdav lumi Lõilasmäe järvel, vaade sellele põhja poolt. just siinsamas läks Soolemb ühtäkki hoogu ja hakkas talle endalegi ootamatult täiel häälel lõri laskma, ja seejuures ilma mingisugust piinlikkust tundmata... lõõritas südamest nagu ei kunagi ennem... mispeale tekkinud üldine vabanemine ja heaolutunne ajas ta veel rohkem pöördesse... südamest kantud lõõritus kajas pikalt ja võimsalt üle terve järve ning põrkas siis järve ümbritsevatest puudest lõõritaja enda juurde taaskord tagasi, et uue hooga edasi minna

Lõilasmäe järve ja Lõilasmäe vahele jäi Lõilasmäe raba

üks huvitavamaid samblikke mida mu silm siiamaani märganud on... selliste samblikekihtidega olid kaetud enamus järve keskel kasvavad kõivud

kohalik vaatamisväärsus - Lõõrimäe pika ninaga puu (või pikknina-puu)... muuseas, kui heita pilk Lõilasmäe järvele kaardil siis meenutab järve kuju vasakule (läände) vaatavat ürginimese koljut, milles Lõõrimägi (üksik maismasaareke, mis nii põhjast kui ka idast on ümbristetud sooga, lõunas ja läänes aga riivab järvekaldaid) moodustaks justkui silma selles koljus.

kantpuu Piiritalu-Tammepõhja mäe vahelises metsas... imelikul kombel miskipärast täiesti nurgeliseks kasvanud. ja peaaegu et minetanud puudele nii iseloomulikud ümarad vormid

Lõõrimägi - mis ei paista vist küll eriti hästi esile... aga see kuldakarva roostik ja üksikud pikakssirgunud kõivud viitavad sellele, et tegemist maismaaosaga järve külje all. taga olev pikk metsarinne on siiski eraldatud vahepealse soogaribaga, seega ei ole see antud järve/soosaarega ühenduses nagu esmalt sellelt pildidlt võiks paista

põtrade poolt järatud puu Piiritalu ja Tammepõhja mäe vahelises metas

eelvidevikuline hetk Lõilasmäe järve kohal,päike on just pilvekardinate taha tõmbunud... vaade järvele kirdest

tundub, et tegemist on vist miski lumemütsiga kaetud tuulepesaga, mida sai kohatud poolel metsateel Piiritalu maadest Lõilasmäe järve poole

salapärane pruunikas samblik Lõilasmäe järve keskel kasvaval kõivul

veel üks hetk koos pikknina puuga Lõõrimäel

metsamüür Piiritalu lähistel

kallistavad puud Piiritalu ja Tammepõhja mäe vahelises metsas. kallisatamisel viitavad siin tugevalt ka kohaliku küla nimekujud... Kalesi (praegu), ennemuiste aga Kallesto... ka Lõilasmäe järv kandis ennemuiste Kallesto ja ka veel Kallisjärve nime

kellegi kiskja poolt maha murtud väikelooma karvkate Lõõrimäel

Lõilasmägi (Lõrilaske mägi) ja tema ürgsed kumerused

kaks Piiritalu muindast kõret Piiritalu maade üle valvet pidamas

Tammepõhja mäe üks suurimaid ja eriskujulisemaid puid - nn. Tammepõhja harupuu. ilmselt mingi vana pärn, kes oli isemoodi kahestunud kaheks võimsaks taevaservani küündivaks haruks

Lõilasmäe järve soetõlv, kelle ebemelised vatitükid kohaliku tuule käes tundusid igatahes üsnagi pilkupüüdvad

Punamütsikese puhkehetk Piiritalu nurme peal. lõviosa rännakust (95%) on selleks hetkeks läbitud... jäänud on veel läbida vaid tühised mõnedsajad meetrid

lume sisse äraeksinud samblikutükike Tihaselaulu metsas

Lõõrimäe kokkupuutepunkt Lõilasmäe järvega... needsamused ees paistvad kõrrelised tähenadvadki siin seda, et sealt edasine kuulub järvele... see kallas aga oli eriti petlik... tõmbas meid mõlemaid lumelõksu... tuisuilmad olid selle kalda lumevalliks puhunud... ja nüüd siis igasuguse väiksemagi sulaga oli nendesse vallidesse kohati päris suured õõnsused tekkinud... ja noh... kui sinna sattuda siis oled kubemeni sees...ja ei olegi teab mis kerge sealt omal käel välja ronida... igatahes nii Soolemb kui ka Punamütsike said omal nahal seda õõnsuse ja lõksukukkumise tunnet seal tunda

kaua aega tagasi ära õitsenud ja oma tõelise pale ammu juba minetanud üksik soetõlv Lõilasmäe järve ääres... meenutamas justkui mingit luutükikest

ilmselt kellegi kihulas(te) pesa Lõilasmäe järvel kasvava kõivu okstes... aga suht väikene, mõõtmetelt oligi umbes nii suur nagu pildil... võib olla ehk millimeeter veel otsa aga mitte rohkem

veel pruune haruldasi samblikke... Lõilasmäe järvel ringi liikudes lihtsalt ei saanud silm kuidagi neist ära

Lõilasmägi (Lõrilaske mägi) teise nurga alt vaadatuna

Tammepõhja mägi oma loomulikus ürgsuses

üksik tamm ilutsemas Hingetõmbe mäe serva peal
Lõilasmäe järve peal olev 50. põdrapabulahunnik... tundub, et siinsete järve keskel soisema maalapi peal kasvavate kaskede vahel oli üks nende meelispaikasid

üsna mustriliselt lõhenenud puukoor pajupuul Piiritalu ja Lõilasmäe metsatee Piiritalu poolses metsatukas

põletada ja kõrvetada saanud (ehk tuld saanud) kõre Lõilasmäelt. huvitav, mil moel tuli siia sai?... egas ometi inimlaste kätetöö?

ebatavaliselt roheline puuseen Lõilasmäe ja Hingetõmbe mäe vahelisel kõivul

ohvriand Hingetõmbe mäel. pandud V-kujulisse tammekoore vaakumisse

egas ometi soe jäljed? antud jäljerada oli täheldatav Lõilasmäe järve kirdekalda juures?

niisugune nägi välja Soolembese rännukadik rännaku lõpuks. oli temagi rännaku ajal üksjagu vatti saanud... eks lisandusid juurde uued kortsud ja kriimustused ja ka uued kogemused

Lõilasmäe rännak:
Osalejad: Punamütsike, Soolemb
Distantsi pikkus: 3,9 km (kogu distants läbitud räätsadel)
Asukoht: Kalesi küla, Raasiku vald, Harjumaa

Liiri lõõri-liiri laa, täna laulan Lõilasmäe järvel ma,
Liiri lõõri-liiri laa, täna laulan Lõilasmäe järvel ma
katkend Soolemebese lõõritusest Lõilasmäe järvelt (2011)

Küll mull lugu, kui ma laulan, Küll mull viisi kui ma viitsin,
Kui ma viitsin veeretada, Aru kannelt korrutada, Lõhe kala lõerutada.
katkend kohalikust rahvalaulust > H II 15, 720 (41) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Heinrich Tiidermann (1889) Palju laulu

Lõilasmäe top 27:
1. Soolembese ürgsed lõõritused Lõilasmäe järvel
2. Lõõrimägi oma ürgses ilus ja simajate vaadetega Lõilasmäe järvele
3. ürgne Lõilasmägi (Lõrilaske mägi) oma kaunite vaadetega nii lõuna kui ka lääne suunas
4. pilkupüüdvad soetõlvad Lõilasmäe järvel
5. tihase laul Tihaselaulu metsas
6. ürgsed kooreüraskite poolt tekitatud mustrid ja sümbolid Tihaselaulu mäe ja Lõilasmäe järve vahelisel teelõigul kasvaval männil
7. iidset hiit meenutav Tammepõhja mägi
8. päkapiku müts mitte kaugel Südamemetsas, asukohaga sellest loode pool
9. lumme heitmine tagasiteel Piiritalu nurme peal… märgiks õnnestunud rännakust. see oli vaid viivuks, aga see eest milline vabanemine… kõik väsimus ja rännupinged jäid lumme, kaasa sai üles tõustes võetud vaid emotsioon vabanemisest ja kordaläinud rännakust
10. tagasihoidlik lõunasöömaaeg põdrakanepi tee ja juustuvõisaiade seltsis Lõilasmäe järvel ühe üksildase kõivu juures
11. ürgsed tammed Hingetõmbe mäel
12. Pikknina puu (pika ninaga puu) Lõõrimäel
13. hunnitud vaated Lõilasmäelt lõuna suunas
14. salapärane pruunsamblik Lõilasmäe järvel kasvavatel kõivudel
15. Hingetõmbe mägi - hetkeline puhkus (sai korraks ühe muindase tamme juures hinge tõmmatud) ja ohvriandide jagamine
16. põdrapabulad - kokku kogunes neid rännaku peale 148 tk
17. kantpuu (ümarjate puukumeruste asemel olid siin palju kandilisust) Piiritalu metas
18. ürgne kõre Tihaselaulu metsas
19. põdra jooksurada Südamemetsa juures
20. kallistavad kõred Hingetõmbe mäe läheduses
21. taevalaotustesse küündiv harupuu (kahe haruga puu, kaheks hargnev puu) Tammepõhja mäel
22. roheline puuseen kasvamas kõrgel kõivu otsas Hingetõmbe ja Lõilasmäe vahelisel lõigul
23. Südamemets
24. kaks muindast kõret Piiritalu talukoha juures
25. kohati pea läbimatu pajurägastik
26. Soolembese ja Punamütsikese kukkumine Lõõrimäe lumeaukudesse
27. Punamütsikese jala väljavenitamine Piiritalu ja Lõilasmäe järve vahelisel metsateel

esmaspäev, 7. märts 2011

Vahakatku rännak 06.03.2011

väga-väga pilkupüüdev ussimänd Leonda Ees-Rähnimäel... see vaatepilt püsis veel pikalt pärast rännaku lõppu silme ees ja aitas hoida meeldivat mälestust läbitud retkest. ja tõsijutt, esmapilgul tõesti nagu mingi väänlevate usside pesa... männi oksteks oleksidki justkui väänlevad ussid

vastsirguv männihakatis Leonda soos

simajas vaade Vahakatkule rännaku alguses... oleme just jõudnud Leonda soo peale

seitse vaprat (4 mändi ja 3 kõivu või kuidagi umbes nii) Leonda soos tervitamas väsinud rändajaid nende tagasiteel

ürgse Kuldmänni mäe seenepuu arhailine kooremuster... ja ehitusmaterjaliks jutskui iidsed kiviplokid.

Kuldmänni mäe ürgne seenepuu eemalt vaadates... ja puu oli puuseeni päris korralikult täis, nad rippusid seal nagu küpsenud viljad

põlvekõrgune männipõngerjas Leonda soos

ei saa kuidagi üle ega ümber Leonda Ees-Rähnimäel kasvavast ussimännist... igatahes üks väga eriline ja ebamaise välimusega puu. mõni sealne oks kujutab üldse nagu mingit väikest omaette puud tüvele külge poogituna, jääb mulje justkui oleks tegemist puu peal kasvava puuga. tundub, et ilmastikuolud on seda mändi mingi aeg kõvasti räsinud ... ometi visa hingena on ta vastu pidanud ja need rasked ajad vapralt üle elanud... olles nüüd elukogenum ja pilkupüüdvam

põdra jooksurada Leonda soo edelapoolses osas. huvitav, mis võis küll ajendada teda nii kiirelt selles suunas jooksu ette võtma?
"laulva linnu mänd" Leonda soo lõunapoolses osas. ühtakki tekkis mul soov seda puud lähemalt pildistada, nu ma siis astusin lähemale ja proovisin midagi isegi sihikule võtta, ja nii ma seal siis askeldasin mõnda aega...  ning siis ühtäkki, täiesti ootamatult, ilma ette ega taha hoiatamata, pistis üks linnuke männi ladvas kogu hingest hoiatavalt sädisema: "tsitsi-tiit, tsitsi-tiit, tsitsi-tiit"... tajusin otsekohe hoiatust kohalike kodurahu rikkumisest ja hakkasin rahulikult puu juurest eemalduma, lindu ennast siiski nägemata. jäi tõesti mulje, et see väike linnuke oli justkui selle puu hingelind...  kaitstes teda kui vardjas tundmatute võõrast eest. ja tagatipuks, see hoiatavaloomuline, samas ka omamoodi ilus lauluke kummitab mind veel praegugi

Kuldmänni mäe lagendik, esiplaanil uhkes pidurüüs kohalik kadakas

valgetest nahatükkidest kokku õmmeldud kõiv Vahakatku lääneosas

Leonda Rähnimäed, mõlemad kaunid silmale - parempoolne Taga-Rähnimägi, vasakpoolne Ees-Rähnimägi

Kulmänni mäe seenepuu üks suurematest ja asjalikematest seentest

suure sõnumiga puu - Leonda Ees-Rähnimäe ussimänd. puu nagu tahaks läbi selle ürgse hoiaku midagi väga olulist edasi öelda

veel üks hetk ussimänni seltsis

samal lagendikul Ees-Rähnimäel, kus asus ka ussimänd, kasvas ka veel selline kolmeharuline männiisend, kelle kuldakarva ladvaharjad ulatusid taevakõrgustesse ja palistasid õrnalt helesinist taevaäärt

üsna teravate kontuuridega põdrajälg Taga-Rähnimäelt

verevane kõivupuu Vahakatku lääneosas... üsnagi huvitavalt punaseks-urmaseks tõmbunud kasetohuga

Punamütsikese privaathetked Kuldmänni mäe seenepuuga

tundmatu looma jäljed Vahakatku lääneosas, vahetult Leonda soo külje all. kas on ehk tegemist mägraga?

iidne ükssilm muindasel kõivul Vahakatku lääneosas

Leonda Puhkemägi - koht, kus leidis aset viimane puhkus tagasiteel enne auto juurde jõudmist

"laulva linnu männi" musklilised oksad

kohekohe oleme jõudmas Kuldmänni mäele.. helesinine taevas ja sillerdav lumi on sillutamas teed soosaarele

Vahakatku Jääpuu - praktiliselt enamus puust oli jääkihi all ja helkis kui hõbedane... lisaks püüdis pilku veel see eriline piklik-ovaalne puuseen julgelt ühe sealse oksa küljes rippumas

Vahakatku kollipuu... vana kõiv oli pikapeale omandanud ehtsa kolli mõõtmed... oli seal suur suu ja ka silmad kui tühjad augud aastaidnäinud kasetohus

põdrapabulaid kogunes rännaku peale kokku 15! antud pabulahunnik oli maha jäetud Vahakatku lääne-keskosas

murdunud kõiv Vahakatku lõuna-keskoas

üks paljudest põrdajälgedest Taga-Rähnimäel

ürgne mustrijooks ürgsel kõivul Vahakatku lääneosas

Vahakatku kollipuul kasvav iidne puuseen

Punamütsikese puhkehetk Leonda soo idapoolses otsas, Vahakatku lääneosa külje all

Ees-Leonda laigulise (meenutamas jutskui maailmakaarti) lumetekiga kaetud nurm... kunagi asus siin Ees-Leonda talukoht

nagu tahumatud kivitükid - Kuldmänni mäe kõivust seenepuu ürgsed tüvedetailid

lummav loodus Leonda soo põhjapoolses osas... taamal paremale on jäämas Kuldmänni mägi

ürgsed kujundid ühel Kurnimäe puutüvel

Kuldmänni mäe kurikuulus kuldmänd, mille kuldsus ja selle kuldsuse kuldsem aste tulid välja just rohkest päikesepaistest

üksik linnusulg tundmatult linnuliselt takerdununa puu külge Taga-Rähnimäel

ilmselt mingi nirgilise või nugiselise poolt puu sisse tehtud koobas Taga-Rähnimäel

nagu maa seest kasvad noored võrsed. päike paitab lumekihti ning see laseb oma jäised talikammitsad lahti, et tuua taaskord päevavalgele talve läbi talveuimas ja lumeikkes olnud pisikesi männijändrikke

abstraktne ring Vahakatkus... pool ringi on füüsiline, n.ö. kaäega katsutav... ülejäänud pool aga õhuline, käega mittekatsutav

miniatuursed mäed Leonda soo lõunaosas

kohaliku tuule puhkamise ase Vahakatku lääneosas Leonda soo külje all

puude varjud on laskunud Ees-Leonda lumisele nurmele

üks 15-st rännaku jooksul nähtud põdrapabulahunnikust

põdra poolt järatud ümberkukkunud männipuu Taga-Rähnimäel

erilised puuseened Vahakatku lääneosas

iidse kõre alla tehtud seapesa Vahakatku keskosas

Vahakatku seapesa teise nurga alt vaadatuna... nad olid siin viimati ilmselt eelmise päeva õhtul

põdra siruliviskamise ase Taga-Rähnimäel... pruunika osa moodustavad karvkatte ebemed

miniatuursed lumeratsanikud Vahakatku keskosas

vaade Vahakatku lumeratsanikele eemalt... üsna iseäralikud teised

eriti sügavale lumme ja eriti terava kabjajooksuga põdra jälg Taga-Rähnimäel

Vahakatku rännak:
Osalejad: Punamütsike, Soolemb
Distantsi pikkus: 6 km (kogu distants läbitud räätsadel)
Asukoht: Pohla küla, Leonda soo, Vahakatku, Ruila LKA, Kernu vald, Harjumaa

Kust see laps need laulud saanud Teu pois need loud leidnud?
Kas käind Taaralt õpimasa? Virus viisi võttamasa?
Mina mõistsin, kostsin vasta: Ei põle käinud õpimasa, Ega viisi võtamasa.
Taat käis pulmas mõnessa Eit käis sajaks sajassa.
Pidas minda põuessa, Kandis minda kaendlassa.
Sealt mina laulud ladusin Reegi viisil vedasin.
katkend kohalikust regilaulust > H III 3, 385/6 (1) < Hageri khk. - Joh. Luthwerk (1889)

Vahakatku top 35:
 1. legendaarne Ussimänd Ees-Rähnimäel, mille usse meenutavad oksaharud tekitasid eriskummalise vaatepildi
2. Seenepuu (n.ö. Kivikõiv) Kuldmänni mäelt, meenutamas oma tüvelt justkui suuri kiviplokke, mis oleks nagu üksteise peale laotud
3. Kuldmänni mäe kaugustesse särav kuldmänd
4. Laulvalinnu mänd Leonda soos
5. päikesekiirtest palistatud Kuldmänni mägi
6. õmblustega puu Vahakatku loodeosas
7. miniatuursed lumeratsanikud murdunud puul Vahakatku keskosas
8. Vahakatku seapesa - kohalike metssigade peakorter sealse ürgse hiidkõre all
9. pilkupüüdvad seened Kulmänni mäe seenepuult (n.ö. Kivikõivult)
10. lumemuhud kui miniatuursed mäed Leonda soos
11. Urmane kõiv ehk Urmakõiv (verevane ehk veripunase tüvega kõivupuu) Vahakatku lääneosas
12. mitmed-setmed tuulevaod ja tuule puhkepaigad Leonda soos
13. Leonda soo sillerdav lumi
14. Vahakatku ebatavalisus - täiesti jääs olev puu jääpuu… vahest ainult tipust mõned kohad ja mõne oksa alt ehk veel olid võib olla jäävabad, kõik muu aga oli jäiselt jäine
15. Ükssilm-kõiv (ehk ühe suure silmaga kõiv) Vahakatku loodeosas
16. põdra jooksurada Ees-Leonda ja Ees-Rähnimäe vahelisel Leonda soolõigul
17. üksik linnusulg Taga-Rähnimäel põdra püherdamiskoha juures… võimalik, et rähni enda oma
18. 7 vaprat (4 mändi ja 3 kõivu) tervitamas väsinud ränajaid Leonda soos
19. Kuldmänni mäe kadakas, mis kohalikest ümberkaudsetest oludest lähtudes tavalisest veidi suurem, eriskujulisem ja ka silmatorkavam tundus
20. Vahakatku aegunäinud kollipuu
21. Ees-Leonda lumevaibaga kaetud idülliline nurm
22. imeline linnulaul Taga-Rähnimäel
23. puhkehetk Vahakatku loodeosas Leonda soo ääres
24. imelise ringi (millest üks osa on reaalselt katsutav ja teine osa varjuline, abstraktne) moodustav lume alla peitupugev männijuss Vahakatku edelaosas
25. tundmatu looma jäljed Vahakatku loodeosas… vist kährik või mäger
26. pikliku ja seenele ebatavalise kujuga puuseen Vahakatku jääpuul
27. Ees-ja Taga-Rähnimäe tihedad põtrade liiklemisrajad. Neid oli seal ikka päris korralikult… pea kõikjal lumel risti-rästi, igasse suunda minevad ja pea igast suunast tulevad
28. põtrade püherdamiskohad Taga-Rähnimäel
29. Kurnimägi - ürgne soosaar Kuldmänni mäe ja Taga-Rähnimäe vahel
30. 15 põdrapabulahunnikut
31. Leonda Puhkemägi - meenutus hetkelisest kosutavast puhkusest
32. Augupuu Taga-Rähnimäel. puus olev suur auk viitas ilmselt sellele, et tegu on kellegi suuremat sorti närilise pesaga
33. Ohvrikuusk Taga-Rähnimäel
34. kooreüraskite poolt tekitatud mustrijooksud Kirnumäe vanaldasel männil
35. kolmeharuline männiisend Ees-Rähnimäel mõned sammud Ussimännist ida pool