laupäev, 31. detsember 2011

Sepavõhma rännak 31.12.2011

muinasjutuline, justkui salapärasesse teispoolsusesse viiv mets Lassimavõhma lõunaosas

puuseente ja samblike mustrid Lepamurruvõhma lepal

simajas vaade Jõelähtme jõele. ümberkaudsele kullakarvasele loodusele oleks nagu valget jahulist pulbrit peale raputatud

Urmavõhma pärlid - urmakarva lodjamarjad. keset sealset pärnasalu, mis ilmestas Urmavõhma lääneosa, kasvas ka üksik lodjapuu, urmakarva lodjamarjade emapuu

kivihiiglane, kes ilmestas Lassimavõhma idaosa. lähemal ja vähe teravamal vaatlusel võib nn Kirjakivi seinalt justnagu mingeid sümboleid või mingit omamoodi ruunilikku salakirja välja lugeda

Sepavõhma aukartustäratav kagupoolne eel-nurgapost... siit mõnisada meetrit edelasse minnes tuligi vastu Sepavõhma

metsamaastik Urmavõhmast loodes

harilik laanik (hylocomium splendens) kasvamas Lassimavõhma Kirjakivi peal

sügisvetest tekkinud veesilm Lassimavõhma idaosas

murdunud oksaga Lassimavõhma haavapuu. soosaare lõunaosa

noorkaskedest ümbritsetud üksik haavapuu Lassimavõhma lõunaosas

üks Lassimavõhma loodeosas olevatest puudest oli kasvanud suisa kivihunniku peale. viimane tundus eemalt vaadatuna nagu mingi kelder puu all

Sepavõhmast umbes viissada jalga lõunas lebas noore põdra korjus. kõikide märkide järgi oli põder hinge heitnud üsna hiljuti. kuna vasakpoolse esijala ülaosas oli ümmargune kuulisuurune auk sees siis võis oletada, et ta oli verest tühjaks jooksnud kellegi kuulist haavatasaamise tagajärjel

Hedi abiosutaja rollis. abisaajaks osutus Urmavõhma sihi juures olev Kukkuv Kuusk

visa kuusejuur nagu mingi elus roomaja oli (ma arvan, et talle endalegi suure üllatusena) peale roninud u. 0,75kp (u. 1,5m) kõrgusele kivile Lassimavõhma loodeosa servas

vaade Kirjakivile läänest

Silmakivi Tammevõhma külje all. mahasadanud lume tõttu ei saanud päris täpselt aru, kas kivil olev silm oli sinna uuristatud kellegi inimlapse poolt või oli see ikkagi looduslikku päritolu

südamekujuline Südakivi Lepamurruvõhma lääneosas

sünge metsamaastik Lepamurruvõhma keskosas

reeglipäraselt paigutatud kivid - ilmselt mingi kunagise küünivundmaendi jäänused. Lassimavõhma keskosa

veel üks kivi peal kasvav kuusk Lassimavõhma loodeosas. tundus, et kivilkasvajad puud olid põhiliselt kuused... neile on see vist nii iseloomulik nõndamoodi seal kivide peal kasvada ja sealt oma pikakoivalisi juuri laiali sirutada. muuseas, kivi peal on ilutsemas ka üks kaalikasuurune kivi (nagu rosin tordi peal). mismoodi see sinna veel sattus... ja veel nii kunstipärase paigutusega? ju vist ikka pidi siin inimkäsi mängus olema...

Urmavõhma pärnasalu seitse uhket pärnapuud oma taevalaotusesse küündivate latvadega

murdunud puu (arvatavasti pärn) hilisõhtuses Pärnavõhmas

Lassimavõhmal olid päris paljud puud kasvamas suisa kivide peal. siit ka üks näide Lassimavõhma keskosast. seesinane kuusk oli lihtsalt ära väsinud ja kivile istunud, nu ja niimoodi siis jäänduki siia jalgu (juuri) puhkama

Sepavõhma üks väheseid ilmestajaid -  iidne kõre soosaare loodeosas. teiste keskpäraste nõuka-ajal istutatud kuuskede ja muidu kasvavate keskmise suurusega haabade keskel oli see iidne kõre ikka tõeline ürgpuu nende seas

lumepulbrised sanglepa käbid Lepamurruvõhma keskosas

veel üks paljudest kivi peal kasvavatest kuuskedest Lassimavõhmal. soosaare keskosa

ühe Urmavõhma puu peal täheldasin ebamaiselt valget koorejooksu. ei mäletagi, mis puu see oli, vist oli haab

puutumatu lepamets Lepamurruvõhma keskosas

ebatavalise ribijooksuga kivi Sepavõhma lõunanurgas

Lassimavõhma Kirjakivi alumised ribid. altpoolt meenutas see nagu mingit vana auklikku korallkivi. ühesõnaga, oli natuke ebatavaline siinse metsamaastiku jaoks

orhvirand Sepavõhma vana hiidkõre oksal

veel üks keskmisest natuke ebaharilikum kivi Sepavõhma lõunanurgas. kivi heledama joone peal joonistuks nagu välja mingi inimkuju, kel käed laiali ja jalad harkis

videvikuline siht, mis juhatas väsinud rändajad Sepavõhmalt Aruküla teele

võimsa juurejooksuga iidne kõre Lassimavõhma loodenurgas

üks omaetteolev ja täiesti oma näoga kivi Lassimavõhma idaosas. kivil oleks justkui nagu mingit hiidisalikku meenutav nägu peas (profiilis, vasakule vaatav). võib täheldada suud ja põsesarna ning üleval pool ka suurt ümmargust silma

puutumatu mets Lassimavõhma keskosas

tuuleluud Sepavõhma loodekülje all kasvaval kasel

Kukkuv Kuusk Urmavõhma sihi peal, seekord ilma Hedita

Soolemb Lassimavõhma Kirjakivi peal. sedapidi vaadates saab ehk kõrvalvaataja paremini aru, kui suur see saladuslik Kirjakivi siis tegelikult oli

veel üks isemoodi kivi Lassimavõhma lõunaosas

mitmetes kohtades nii Urmavõhmal kui ka Lepamurruvõhmal võis märgata sellised sigade poolt tekitatud tõsiseltvõetavaid metsaauke. mida nad sealt otsisid ja kas nad said ikka seda, mida otsisid, ka lõpuks kätte?

metsamaastik Sepavõhma kesk-põhjaosas. siinne mets oli selle soosaare kõige loodusloomulikum (st inimkäte poolt kõige vähem mõjutatud), seevastu soosaare lõuna-, kirde- ja loodeosa ning suurem osa keskosast oli täiesti kuusenoorendiku (u 30-40a kuused) mõju all

pärnasalu Urmavõhma läänenurgas

Lassimavõhma Kirjakivi kagu poolt vaadatuna

ebahariliku oksajooksuga kõiv Sepavõhma lääneservas. alumised oksad kummaltki poolt jooksid sõna ostseses mõttes taevasse

vaade Kirjakivi lähistelt Lassimavõhma lõunanurga suunas. saladuslik ja muinasjutuline Lassimavõhma metsamaastik on ajas ja ruumis kulgevat rändajat justkui endasse kutsumas

Sepavõhma rännak:
Osalejad: Hedi, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,8 km
Asukoht: Kaemla küla, Lassimäe soo, Jõelähtme vald, Harjumaa

esmaspäev, 26. detsember 2011

Saarteraba (Saarte raba) rännak 25.12.2011

maaliline vaade härmatisega kaetud Saarterabale Palkaru (Palkoru) mäelt tulles ja Linnamäe poole minnes, esiplaanil iidne männijändrik

härmatisepulbriga kaetud sookail (ledum palustre) Saarterabas, Metsari mäest läänes

simajas vaade kuusemetsalisele Linnamäele edelast

pähkel katkises anumas. anumaks on aga ei miski muu kui lõhkine murumuna. ainult ei ole päris täpselt arusaadav, kas tegemist on hariliku murumunaga (lycoperdon perlatum) või mustja murumunaga (lycoperdon foetidum). Metsataguse mäe kirdenurk

Saarteraba Metsari mäe ja Palkaru mäe vahel. vasakut kätt olevate rabamändide taha jääbki Palkaru mägi

ümarate tüvejoontega nõglapuu Palkaru mäe keskosas

ürgsed kriipsujukud Palkaru mäe edelaosas oleval kuivanud puul

Saarte talukoha varemed, vaade sellele idast

Palkaru mäe palgid ja puutumatu kuusemets

rabamaastik Metsari mäe ja Palkaru mäe vahel

kasekäsnade (piptoporus betulinus) kolmikpakett Palkaru mäe edelaosas

imeline harjastega seen Linnamäe põhjaosas

külmavärvides nurm Metsari mäe kirdeosas. esiplaanil olev väiksem küngas metsa ääres viitab kunagisele Metsari talukohale

ringikujuline kivikuhjatis Metsataguse mäe kirdeosas. siinsed kiviaiad ja seesamune kuhjatis viitavad igal juhul üsna elavale endisaegsele elule sellel soosaarel. mida aga võiks see kivikuhjatis meile tänapäeval rääkida? kas võib see olla tavaline põllukivihunnik? üsna võimalik. samas kas võib see olla äkki hoopis mingi kultuskivihunnik või mingisugune kivikalme? ka see on ju tegelikult võimalik. isiklikult kaldun isegi natuke teise variandi kasuks... sellepärast, et kivihunnik on üsnagi reeglipäraselt ümmarguse kujuga ja kivide suurus on ka hunnikus üsna ühtlane... põllukivikunnikutes see aga tavaliselt varieerub suurematest kividest väiksemate ja veel väiksemateni. muidugi on veel võimalus, et olemasolevad suured kivid kasutati ära sealsetes kiviaedades, aga see on üsna nõrk võimalus, arvestades seda, et osa keskmise suurusega kive on ikkagi pilla-pilla sealses metsas siin-seal laiali. miks siis ei ole need kiviaedadesse või sellesse kivirauna kuhjatud vaid on jäetud ümbruskonda vedelema?

vaade Linnamäele edelast, umbes viiesaja jala kauguselt

sügis-ja talvevihmadega üleujutatud tee Metsataguse mäelt Saartemäele (esiplaanil puude taga). siinne teelõik meenutas juba nagu mingit väiksemat jõge või suuremat oja

veel kooreüraskite poolt tekitatud ürgseid mustreid Palkaru mäe edelaosast. igal siinsel mustril ja kujundil oleks nagu mingi sõnum edasi anda

Metsataguse mäe loodenurk, esiplaanil noor kuusik

endale valged talveraamid ümber saanud sõnajalalehed Linnamäe kaguservas

sookailu (ledum palustre) hõbedaseks tõmbunud nägudega perekond Metsari mäe ja Palkaru mäe vahelises Saarterabas

sültjas pruun kõhrik (tremella follacea) Saartemäe idaosas olevas lepikus. kusjuures (NB) märkimist väärib see, et selle seene näol on tegemist üsna haruldase seeneisendiga siinses loodusmaastikus

Palkaru mäe salapärane kingakujuline kivi. huvitav on see, et sarnane kivi (kingakujuline) oli ka Ne(e)tumäel (vt Kurglepa rännak). huvitav oleks teada, kas see on tavaline kokkusattumus või võib neil kahel tõesti mingi seos olla?

ebastandartse kujuga kivikuhjatis Linnamäel. ilmselt endisaegne põllukivihunnik. vaevalt, et need etendavad siinses ajaloos midagi sellist, mis kunagisele linnamäele osutaksid. kahjuks ei märganud siin soosaarel selliseid kindlaid märke, mis viitaksid mingile linnamäe olemasolule. vahest võis see endisajal täita vaid mingi pelgupaiga funktsiooni? teisalt jälle tänapäevani säilinud selle Linnamäe nimeline nimi tahaks nagu meile millestki enamast rääkida. usun, et niisama ju kohale sellise suurusjärguga nimesid uisapäisa ei anta. ju võis siin siis ka pelgupaiga näol kasvõi tagasihoidlik kindlustatud kants olla. kes seda nüüd päriselt teab mismoodi siin asjalood muinasajal olid, ometi tundub mulle just tagasihoidliku kindlustatud kantsi variant tegelikult kõige loogilisem olevat

vaade Palkaru mäele Linnamäe luudenurga lähistelt

needsinatsed Palkaru mäelt pärinevad mustrid ja sümbolid on aga eriti teravalt välja joonistunud. siit võiks vabalt juba nagu mingit lugu välja lugema hakata, kun käkeb endas sedavõrd palju erinevat sigrimigri sümboolikat

pruun kõhrik (tremella follacea) vaadatuna teise nurga alt

üks keskmisest natuke suuremat sorti kivi valvet hoidva vardija rollis Linnamäe loodeserva nurga peal. kas ehk jäi see muistsel aal ka siia pakku jooksnud inimstele silma? väga võimalik... st rohkem on see võimalik kui mittevõimalik. kui aga jäi siis kas leidis endisaja (muinasaja) inimene sellele ka mingi rakenduse? kuna keegi ju tegelikult ei tea täpselt, mis siin ennemuiste tegelikult oli - kas oli siin ümberkaudse rahva jaoks mõeldud linnamägi koos linnusega, lihtsalt ühe kohaliku üliku linnus või mingit muud sorti pelgupaik - siis sestap on sellele ka üsna raske rahuldavaid oletusi leida. üks on aga kindel, rahvas pidi siit läbi liikuma. kui ta aga liikus siis pidi ju vist ka kivi tähele panema. kui aga siiski lähtuda sellest, et siin oli kindlustatud kants või pelgupaik, ning kui nüüd selle teadmisega siis siit edasi spekuleerida siis kas poleks loogiline arvata, et nurk või piirkond siinses paigas, kust kardeti (kõige rohkem) vaenlast lähenevat, sinna ohverdati selle eesmärgiga, et vaenlase tulekut sealtpoolt ära hoida. võib olla ei olegi see niivõrd ohevrdamine, kuivõrd tõrjemaagia. igatahes, oli mis ta oli... huvitav ja omanäoline kivi on ta igal juhul ja väärib kahtlemata seda, et temast möödaminejad talle tähelepanu heidaksid

üks lausk kivi Linnamäe lääneosas, mille joonte ja vagude kokkuliitmisel ja muidu ümbertöötlemisel ning hästi natuke ka oma fantaasia lisamisel tuli välja just selline joonistus. mismoodi need vaod ja sooned siia kivile tegelikult tekkisid, teab vaid kivi ise

Metsataguse mäe katkine anum ja selle pähkel vaadatuna teise nurga alt. sissejuhatus ja põhijutt sellele pildile oli juba ülevalpool

Metsataguse mäe kirdenurk. selle metsa sees asuski koht, kus sai tehtud väike jõulumeeleoluline söögipaus

Metsataguse mäe üks huvitavamaid kive. kivi tegi omapäraseks see, et sellest oli tordiviilukujuline tükk üsna huvitava nurga alt välja lõigatud. huviatv, mis mõttedi mõtles väljalõikaja, kui ta seda tegi... või kas see üldse ongi inimkäte töö... äkki on hoopis loodus siia pikselööke sajatanud? soosaare kirdeosa

Saartemäe keskkoht, vaade sellele läänest. esiplaanil üksiku suure kuusega väike lepik, paremat kätt aga väiksemat sorti RMK majake

Metsataguse mäe puhkekoht ehk koht, kus oli rännulistel lõunapaus. lisaks kujunes keskel olev väike kuusepuu igati sobivaks jõulupuuks (Hedi poolt said sinna rippuma pandud mõned õunad, Soolembese poolt aga saia-ja pirukatükid) ja kohal ei puudunud ka oma väike jõulumeeleolu

metsaalune Palkaru mäe edelaosas

veel üks pilguheit Palkaru mäe ümarate joontega nõglapuule

Saartemäe keskkohas kasvavast lepikust võis kasvamas leida sellised ühtepõiminud puud

Saarteraba (Saarte raba) rännak:
Osalejad: Hedi, Soolemb
Distantsi pikkus: 8,1 km
Asukoht: Metsanurga küla, Saarteraba (Saarte raba), Kiili vald, Harjumaa