Kurgla rännak 01.05.2015

põlispajudest väravapostid Kurgla muinasjutumaale. rännaku algus

Karuvõhma üllataja - kohalik kuhikmürkel (morchella conica). kasvas teine haavapuu juurte vahel. kokku kasvas sealse puu juurte vahel kolm mürklit. soosaare kagunurk

Kirstukivi - meenutab teine justnagu mingit vana kirstu või mingit ajahambast puretud aardelaegast. Karuvõhmast idas olev mets

tükike eelmise aasta loodusest - üksik haavaleht või õigemini oleks siis öelda üksiku haavalehe raamistik Kirstukivi peal. aga nagu kuvalt on näha, kui imeliselt Emake Loodus kõike kujundab ja millist kunsti ta sealjuures loob. Karuvõhmast idas olev mets

rohesamblane kiviaed Vainumetsa ja Linnamäe talukoha vahel

harilik angervaks (filipendula ulmaria) lehejooks. on näha palju punast ja rohelist ja seda, et punane on eriti reljeefne ehk n.ö. mulliderohke. loodusilu pisidetailid. isiklikult polnudki ennem veel angervaksa nii sügavuti uurinud. metsaäärne Vainumetsa ja Linnamäe talukoha vahel

veel üks eriskummalise väljanägemisega kivi. eriline on nii kivi värvus (sinakashall) kui ka tema n.ö. selline reljeefne laigulisus. Karuvõhma kagunurk

vana tamm Karuvõhma tammikus

uus noor ja väike angervaksalane suurte seas. Vainumetsa ja Linnamäe talukoha vaheline metsaäärne

harilik lepiklill (chrysosplenium alternifolium) Vainumetsa edelanurgas. soomlastel on selle kohta justnagu isegi kõnekam nimetus - kevätlinnusilmä (kevadlinnusilm)

metsaalune kivikuhjatis Mihklilaane idaservas

silla ületamine sangleppade juures. esimesena astub sillale Julia, Julgemeel on järjekorras teine, Härghein on võtmas end parajasti Julgemeele taha

vana põlispuu Mihklilaane talukoha juures. siin oli neid põlispuid palju, valdavalt enamuses vanad tammed. selle puu puhul aga on kahtlus, et tegemist on hoopiski umbes 250-aastase pärnaga

vana vikati pea Mihklilaane talukoha tamme all

arhailine puuseentest mustrijooks vanal tammepuul. Mihklilaane talukoht

Mihklilaane talukoha juures (sellest edalas-lõunas) oli paljudest tammedest moodustunud korralik väike tammik. mingi teatud ala peal kasvas neid siin läbisegi üsna tihedalt. enamuses sellised keskealised ja suured (loe: vanad ja kogenud)

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Julgemeel uurib Karuvõhma kaguosas ühe vaoga kivi (edaspidi Vaokivi) peal asuvaid lohkusid. need lohud ja lohukesed tulid ilmsiks, kui kivilt õhuke samblakoor sai eemale lükatud

x

x

x

Karuvõhma tammik. soosaare keskkoht

sigade poolt üleskuntud maastik. Karuvõhma kirdenurk

x

omapärane suure ebakorrapärase lohuga kivi. Karuvõhma kirdeserv

Karuvõhma kaks mustjassinisesse rüütatud vardjat aeglasel sammul soosaare kirdeserva

x

x

halli lepa peal kasvav must pässik (inonotus obliquus). Karuvõhma kirdenurk

kõnniku ületamine Häältevõhma juures. esiplaanil kuva keskel rännuline Julgemeel. paremalt poolt läheneb temale rännuline Julia. taamal taustaks Härghein otsimas võimalust veesoonest üle saamiseks

x

x

Häältevõhma tamm - võimas puuhiiglane keset soosaart

x

x

Mihklilaane sanglepik

x

Kurgla rännak:
Osalejad: Julia, Julgemeel, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,5 km
Asukoht: Kurgla (Järsi) soo, Kurgla küla, Raasiku vald, Harjumaa

Vahmajärve rännak 26.04.2015

varahommikused vihmaudused vaated Sildasaare edelaserva veerest Kooru järvele

väike paljas kivi suure mittepalja (loe: kasukasse mässitud) kivi peal. Vahmajärvest idas olev soo

rohesamblasse mässitud juurtega kaldu kasvav kuusk. väike nimetu soosaar Vahmajärvest idas

keskpäevased vaated idast uduvihmasele roostikust ümbritsetud Vahma järvele. esiplaanil väike nimetu soosaar

tundmatu uus tulija, urmakarvane taimeke Vahma järvest kagus olevas metsas

kas V-kujuline tänapäeva ladina kirjatäht või < tähte meenutav muistne ruun? rohelisse samblakasukasse mässitud kivi. Vahma järvest kagus olev mets

x

Vahmajärve rännak:
Osalejad: Kõrvelemb, Lõhnapiiga, Pihlapiiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 4,5 km
Asukoht: Vahma järv, Kooru järv, Koorunõmme LKA, Rahtla küla, Mustjala vald, Saaremaa

Sildasaare rännak 25.04.2015

eriskummaline valgete tupelehtedega sinilill (hepatica nobilis), millel hõbedased mustrijooksud ja mille äärtes vaevumärgatavad helesinised varjundid. Sildasaare edala-lõunanurk

tuultest viidud. kaldu kasvavad pedajad. Sildasaare keskkoht 

sulnis vaade Sildasaare loodekaldalt Kooru järvele

veel kummalisi sinililli (hepatica nobilis) - seesinane keltsalill oli samuti valgesse rüütatud, küll aga paistsid tema rüü alt ka sinise alussärgi krae äärised. Sildasaare edela-lõunanurk

Osmussaare saar. erinevalt Eestimaa looderannikul asuvast Osmussaare meresaarest on siin tegemist samanimelise järvesaarega. vaade sellele Sildasaare loodeservast. vahepealne veekogu on Kooru järv

kevadsoe vaade Sildasaare loodenurga puude vahelt põhja-loode suunas. esiplaanil Kooru järv ja selle sees Osmussaare järvesaar

müütiline antropomorfne olend (paremale vaatava peaga) kuivanud puu kännu peal. Sildasaare lääneserv

oletatavasti vana küüniase kividest vundament. Illeniidu (Illeniidusaare) edelanurk

teatud reeglipärasust järgiv (ehk suhteliselt sirgelt jooksev) kividest vall (kohati nähtav, kuid üldjuhul kaetud rohurinde ja mätastega) Sildasaare lääneserva veeres

x

Sildasaare rännak:
Osalejad: Kõrvelemb, Lõhnapiiga, Pihlapiiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 3,8 km
Asukoht: Sildasaar, Kooru järv, Koorunõmme LKA, Rahtla küla, Mustjala vald, Saaremaa