Neljapäev, 14. juuni 2012

Rahama rännak 07.06.2012

 
Meil on mehed, nii kui männid,
Talupojad nii kui tammed.
Need teevad sillad soode pääle,
Raudsed sillad rabade pääle.
Kaiel käia, Maiel käia,
Kaiel käia kapetissa,
Maiel maani riietessa.
 
katkend kohalikust rahvalaulust: E 43492 (11) < Hageri khk., Maidla v. - J. Rahamägi < Anna Rahamägi (1902) Sillad soile 
 
 
vabatahtlikele oma kinga valmis hoidev käoking (cypripedium calceolus).  Rahamatagune mägi - esimene koht, kus sel aastal sai kaunite kuldkingadega kohtutud. "Lilles ilu nägemine võib kas või põgusalt avada inimolendite silmad ilule, mis on oluliseks osaks nende enda sisemisest olemusest, nende tõelisest loomusest. ilu esmakordne äratundmine oli üks tähtsamaid sündmusi inimteadvuse arengus. rõõmu-ja armastusetunne on selle äratundmisega sisemiselt seotud. ilma et seda täielikult mõistaksime, hakkavd lilled meile kehastama kõige kõrgemat, kõige pühamat ja vormitumat meis endis. lilleõied, kaduvamad, õhulisemad ja õrnemad kui taimed, millest nad on võrsunud, saavad otsekui sõnumitoojateks teisest tegelikkusest, otsekui sillaks füüsilist kuju omava maailma ja kujus väljendamatu vahel. nende lõhn polnud mitte ainult õrn ja inimeste jaoks meeldiv, vaid tõi hõngu ka vaimuilmast. kasutades mõistet "valgustatus" tavapärasest laiemas tähenduses, võiksime lilledes näha taimede valgustatust." Eckart Tolle "Uus maailm - elusihi mõistmine"

vääveltorikute (laetiporus sulphureus) perekond Tammesõõrimäel

soomaastik Põlendmäe läänekülje all

kahkjaspunane sõrmkäpp (dactylorhiza incarnata) Tammesõõrimäe lähistelt. selle aasta esimene selle liigi isend, kes julges ennast rännulistele näidata

videvikuline vaade Tammesõõrimäest kagusse jäävale soosaarele


keskmisest natuke sügavamate õievagudega kaunis kuldking (calceolus cypripedium) Tammesõõri mäe keskkohast

pilkupüüdvad pedajad Vaharu järve idakalda äärse metsa külja all

tundmatu taimeke Rahamataguse soos, ilmselt vist mingi tarnaline.

Vaharu järve roostikuline idakallas

x

harilikud võipätakad (pinguicula vulgaris) Rahamataguse soos

videvikuline valgus Vaharu järve idakalda äärse metsa kohal. metsa taga asubki järv

kaunid kuldkingad (cypripedium calceolus) Rahamataguse mäelt. selle aasta esimene kuldkingapere, kes meile end näitas

Tammesõõrimäe tammed. Tammesõõrimägi on üks müstilisemaid ja huvitavamaid paiku siin Maarjamaal. iseasi, et igaüks seda ei tea ja pole veel siinseid muinasjutulisi võlusid enda jaoks avastanud. aga lühidalt, see iidsete tammede rohkus ühe väikese mägise (loe: künkliku) soosaare peal, see ei saaks vist kedagi ükskõikseks jätta. vähemalt mulle tundub nii. lisaks asub soosaare põhjaserva lähistel tammedest moodustunud ebamaine sõõr. selleks hetkeks kui minuni see arusaamine jõudis (st hetkeks, mil ma aru sain et tegemist on tammedest sõõriga), võttis see mind ikka natuke pahviks küll. kuidas siin... niikaugel tsivilisatsioonist?... ja selline loodusime? ma ei eita, et sellele sõõrile on kunstlikult kuidagi ehk kaasa aidanud ka meie esivanemad. jah, see võib ju nii olla. aga see ei kahanda karvavõrdki selle paiga väärtust. vastupidi, see koguni tõstab seda veelgi. ju siis inimesed teadsid selle paiga väärtust omal ajal. see koht võib vabalt kunagine hiipeaik olla. igatahes kõik eeldused olid tal selleks olemas - kõrvaline koht, iidsed tammepuud, kui tüüpilisemad hiiepuud meie loodusmaastikul, tammedest ebamaine sõõr ning lisaks kõigele siis ka mägi ja selle künklikkus, mis tõstab teda esile ümbruskonna muust maastikust. viimane, mis lisaks tammedele siia erilisse õhkkonda veel värve ja ebamaisust juurde annavad, on loomulikult kaunid kuldkingad. ühesõnaga need tammed, tammedest sõõr ja ebamaiselt simajad kaunid kuldkingad - see kõik teeb selle paiga kuidagi väga pühalikuks. alateadlikult öeldes - ükskõik mis nurga alt me selle koha iseärasusi ka ei jälgiks, nii või naa põrkume ikkagi vastu selle salapärast pühalikku aurat

tundmatud hallikübaraga seened Pikemataguse edelanurgast

vana suur tamm Suuretamme nurme keskkohas. Rahama rännaku esimene vaatamisväärsus ja esimene peatuspunkt

Põlendmäe ümbrust piiras just selline rohesamblasse kasvanud kiviaed

urmakarvaseks värvuma hakkav noor ja uljas kuusekäbi. Rahamatagune mägi

väike allikatoiteline järveke Põlendmäe edelakülje all

askeldavad käokingad (cypripedium calceolus) Rahamataguse mäel pealt vaadatuna

Põlendmäe nurm. vaade sellele põhjast

huvitavad puu peal kasvavad seened. kahjuks on need siiamaani tuvatsamata. Rahamatagune mägi

kaunid kuldkingad (cypripedium calceolus) müstiliselt videvikulisel Tammesõõrimäel. nad oleksid tõesti nagu mingid elavad tegelased, nagu mingid maavälised olendid. sellel kuval nende olek justkui elustuks ja nad hakkaksid tulema läbi ekraani...

õhtune vaade Vaharu järve kirdekaldale

Rahamataguse soo ühed ilmestajad - aas-jürililled (cardamine pratensis)

väärikate tammedega ääristatud Põlendmäe edelanurk

viie tammelehega tammelill Pikemataguses tammerohkes segametsas

mõtlik käoking (cypripedium calceolus). nagu portreekuva. Rahamatagune mägi

Põlendmäe edelakülje all asuv läbipaistev järveke. vaade sellele põhja poolt

Põlendmäe nurm - vaade selle edelanurgale

ellerheina (primula farinosa) õitepundar. Rahamatagune soo

kuldkübaratega pisipahtlikud (mitrula paludosa) Rahamataguse soost

vanad tammepuud Põlendmäe edelanurgas

päikeseloojang Vaharu soos

silmale ilu ja hingele rõõmunaudingut pakkuvad kaunid kuldkingad (cypripedium calceolus) Rahamataguse mäelt

kaanega kirtsu moodi kivi Tammesõõrimäe keskkohas. siit, sellelt kuvalt on küll selle kaas ja kirstu kuju natuke raskesti hoomatav aga umbes sellises suuruses ja asendis ta seal oli

x

vaade tammedest moodustunud sõõri keskkohast läbi tammelehtederohke tammeokste videvikukarvasesse taevasse. Tammesõõri mäe kirdeosa

mitmeõieline kuutõverohi (polygonatum multiflorum) Põlendmäe edelakülje all

rohesamblaline kiviaed. Põlendmäe edelaosa

tundmatud seened Tammesõõrimäelt

aas-kurerehade (geranium pratense) väli Pikema talukohast kirdes asuva metsa ääres

visad sipelgad mööda rohelist taime üles-alla liikumas. Suuretamme nurm

kasetohule asetatud musta pässiku (inonotus obliquus) saak Pikemataguse metsast

kuuseoksale puhkama heitnud viis eelmise aasta haavalehte. Pikematagune mets

mingi tundmatu mustakullakarvane sitikas on maandunud Soolembese üleriietele

kõrvuti uus (vasakul) ja vana (paremal), selle ja eelmise aasta taim. kahkjaspunased sõrmkäpad (dactylorhiza incarnata) Tammesõõrimäest kirdes asuvas madalsoos

kellegi sõralise jalg Rahamatuguses rabametsas

Rahama rännak
Osalejad: Lauka-Mannike, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,5 km
Asukoht: Vaharu soo, Pärinurme küla, Saue vald, Harjumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar