kõikidest omasugustest kõrgemale tõusnud väärikas pedajas Tubakasaarte ja Rajasaare vahelises rabametsas
Ämmassaare nurm. rännaku algushetked
huvitavad koonusekujulise mütsikesega tundmatud seenekesed Ämmasaare kagunurga veeres
tõenäoliselt sirgete harikute (ramaria stricta) perekond, mis kui moodustis tuhandetest miniatuursetest peekritest. Jõulusaare keskkoht
kirjad ja märgid Jõulusaarel. kes teab, vahest on siia kooreüraskite peenvagudesse sisse põimitud ka maailma loomise lugu? see, miks anti jõuludega seotud nimetus (Jõulusaar) ühele kaugustes asuvale soosaarele, ehk kohale, mis asub tsiviliseeritud maailmast tükk maad eemal, tundub üksjagu kummaline ja mingi teatud saladuselooriga kaetud olevat. ja nüüd kõige huvitavama ja müstilisema juurde: huvitav tundub olevat Jõulusaare nimetus, aga hoopis huvitavam on Jõulusaare ja Kaarnasaare kombinatsioon. vanajumal Odini enda nimetus muistsel ajal oli ju ka teatavasti jõuludega seotud ja tegelikult vanem arhailisem maailm seostaski just teda kunagi jõuludega (algse jõuluvana kuvand oligi ju teatavasti Odin). Odini paralleelnimetused olid vanasti veel
jólfaðr (vananorra keeles jõuluisa) and
jólnir (vananorra keeles jõuluinimene või jõulumees). mitmuses (vananorra
jólnar; jõuluinimesed või jõulumehed') võib viidata Põhjala jumalatele tervikuna. vananorra luules on seda sõna tihti seostatud ka pidutsemise ja peoga, näiteks selline kenning nagu
hugins jól tähenas vananorra keeles Hugini jõulu ehk "kaarna pidu". teatavasti oli ju Hugin üks Odini kahest kaarnast, kes istus tema õlgade peal. teise kaarna nimi oli Munin. huvitav on siinjuures veel see, et Ohepalu vanem nimetus vanade mõisakaartide peal oli Odenpal. viimane on aga väga seisab aga väga lähedal Odini enda nimele. ka Eestimaa kõige loodepoolsem meresaar Osmussaar (mida samuti seostatakse Odiniga) kandis vanasti Odensholmi nime. seega, sama sõnatüvi ka siin (Oden).
ürgmets Jõulusaare keskkohas
veel kooreüraskite loomingulisi kirjakõverikke. Jõulusaare edelanurk
ning veel lisa eelpool mainitud Jõulusaare kõverikele. kõverikud nagu räägiksid möödujatele edasi mingit lugu... vahest võib see ka nii olla, et iga mööduja loeb siit välja oma loo, just sellise, milline tema praeguses arenguetapis talle kõige olulisem on. kokkuvõtlikult - see on paik, kus märgid ja sümbolid ei pruugi olla ainult juhuslikkusest kantud, nii nagu see meile esmapilgul ehk tunduda võiks, vaid võivad kätkeda endas ka teatud saladuslikkuse vormeleid, mis panevad meid neid märke silmitsedes mõtlema mingitele asjadele, ära tundma mingeid seosed... ja võib olla seeläbi siis tõmbama paralleele oma elu sündmustega või neid sündmusi mõjutanud inimestega... või veel enam - vahest on see ehk meie hetketeadmistest lähtuv edasiarendus, mis kätkeb endas sellesse kodeeritud äratundmisrõõme
tundmatu puuseen Jõulusaare kagunurgas
haavapuud reas... ehk siis kolm kohalikku haavapuust venda, kes kõik pea ühes vanuses, enam-vähem ühes suuruses ja ka ühe puukoorejooksuga... ning mis kõige tähtsam - üksteisest eraldatud ühepikkuste vahedega. Jõulusaare kagunurk
huvitavat sõnumit endas kätkev puu murdumise koht ja sellest tekkinud lõhede jada. Jõulusaare kagunurk
ülesse vaatav silm. lepapuu. Jõulusaare kagunurk
Öökulli ja Pilhapiiga pohlanopped Jõulusaare ja Kabalasaare vahelises sookailude väljas
sulniilmelised pohlamarjad (vaccinium vitis-idaea) Jõulusaare ja Kabalasaare vahelises rabametsas
vaade Jõulusaare poolt tulles eesootavale järgmisele kuiva maa osakesele selles rabas - künklikule ja salapärasele Kabalasaarele. esiplaanil Kabalasaare idakallas
Jõhvikalembese tagasivaade Jõulusaarele
rändajate sisenemine Kabalasaarele. kõige ees peedikarvases ürbis ja taevassinises kaelarätikus Pihlapiiga, talle järgnevad vasakult Öökull ja paremalt Jõhvikalemb. soosaare kirdeserv. Kabalasaare nime etümoloogiast.
NB! ärgem laskem end eksitada Kabalasaare nimest. judaismi kabalaga pole siin kindlasti mingit seost. tähendusi võib sel olla palju, arvestama peaks ka pika aja jooksul sisse põimitud moonutustega ja lähtuma algtüve otsides ka sellistest sõnadest nagu kabe, kava, kapp, kabal, kabul, kapaline, kapalised jne jne. eriti saladuslikult kõlaksid siinkohal sellised algvormid nagu Kabela (kabe = naine ... tähendus - võiks olla paik, mis oli seotud naistega... salapäraseid naiste-ja neitsidega seotud kohanimesid on Eestist teada väga palju, paljud neist asuvad ka soode ja rabade vahel, seega väga võimalik), teine selline müstilisem variant oleks Kapala (kapaline = külaline; kapaline = pulmaline... tähendus - võiks olla paik, mis seotud mingite külalistega või siis pulmalistele pühendatud paik... samas, kapaline võib olla ka veel vanema juurestikuga ja võib tähendada ka mingeid eriti väärikaid külalisi või tegelasi, kellega kohtumised on väga oodatud). väga arhiline sõna on veel kabalavöö (see oli mingi lastega seotud asi, tõenäoliselt mähkmevöö... vrd Vaivara vadja murdes kabalo - mähe). seega, teisiti öeldes mähkme- või sidemesaar ei kõla just ka väga valesti... tekitab siiski küsimuse, mille jaoks siit saadud mähkmeid-sidemeid täpsemalt kasutati tol ajal ja mille poolest see paik nii eriline oli, et siit saadud mähkmed-sidemed nii hinnas olid, et kogunisti sellele paigale kohe selle auks seesinane nimetus anti
veetilkades lepakarva marjadega lambakeeled (convallaria majalis) Kabalasaare kirdeosas
Kabalasaarel oli üks haavapuu nõnda eriliselt lõhenenud, et selle vahelt seest joonistusid välja kuvad ja märgid
haavataelik (phellinus tremulae) kui kastetilk. ausõna peal puu küljes rippuv puuseen. Kabalasaare põhjanurk
veel Kabalasaare põhjaservast huvitavaid rippuvaid haavatelikuid (phellinus tremulae)
rippuv haavataelik (phellinus tremulae) ja selle taustal udustes loodusvärvides Pihlapiiga. Kabalasaare põhjanurk
"haldjate tee" Kabalasaare põhjaosas. tee kulges ümberkukkunud puu alt läbi ja suundus sealt edasi. huvitav on see, et tee oli justkui kasutuses ka pärast puu ümberkukkumist
vaade Kabalasaare "haldjate teele" rohujuure tasandilt vaadatuna
huvitava kübaraga puuseen. Kabalasaare kesk-lääneserv
ürgmets Kabalasaare keskkohas
saladuslik nelikandiline (ruudukujuline) lohk Kabalasaare lääne-edelanurgas
punahallilistes värvides eriskummaline kivi Kabalasaare keskkohas
kooreüraskite loomingulisusest kantud sissetoksed kuusepalgist lõuendil. Kabalasaare keskkoht
tundmatu veidrikseen Kabalasaare lõunaserva juures rabas. kasvas teine turbasambla sees ja jõhvikavaipade vahel
vaade Kabalasaare lõunaosale Laiasaare poolt
nõmmik Laiasaare loodeservas
vaade Laiasaare loodeservast Raja raba avarustele, esiplaanil Kaarnasaarest kagusse jäävad soosaared
madalsoomaastik Laiasaare lääne-loodeveeres. esiplaanil kaugustes Pohlasaar
paremale kappavad metsikud hobused - kooreüraskite sepatöö lamaval puidul Laiasaare loodeservas
ühe silmaga ja laia suuga ning ilusate valgete huultega puuseen - kännupess (fomitopsis pinicola)Laiasaare lääneserv
müütilised kujundid Laiasaare kooreüraksite kuusepalgist lõuendil. olen näinud siiamaani paljusid kooreüraksite loomingulisi üllitisi, seesinane on aga vaieldamatult üks tippsaavutustest
veel müütilisi kujundeid Laiasaare kooreüraskite kuusepalgist lõuendilt. lugude lugu jätkub
müütiline kooeüraskite Laiasaare lugu jätkub, kolmas osa... "kangelaste teekond, kohtumine takistustega"
puugipask (fuligo septica) Laiasaare kännuserval
saaga jätkub... jätk Laiasaare kooreüraskite müütilisele joonistusele. neljas osa... "kangelase teekond, takistustest läbiminek. eneseületamine"
Laiasaare saaga jätkub... kooreüraskite müütilise iseloomuga tippteose eelviimane vaatus. viies osa... "kangelase teekond. kangelase tagasitulek"
ja Laiasaare saaga viimane saagatükike. kooreüraskitest puuseppade maailmatasemel müütilise tippteose viimane osalõik. kuues osa... "kangelase teekond. kangelase kojujõudmine ja kodumaailmaga kohandumine"
vaade Laiasaare lääneserva külje all olevast madalsoomaastikust Kabalasaarele
vapra karvadesse kasvanud vastse vigurliigutused Laiasaarest läänes-loodes oleval rabamaastikul. tõenäoliselt on tegemist päevakoera (arctia caja) vastsega
väikese õuna suurused kuremarjad (oxycoccus palustris) Laiasaare veerest. väärib tähelepanu ka see, et üks kuremarjadest (alumine parempoolne) kannab endal huvitavat kolmnurkset sünnimärki
vaade Pedassaarele (vasakul) ja Pohlasaarele (paremal) Laiasaare poolt (ehk ida suunast) tulles
mustjaspunane jõhvikamari (oxycoccus palustris) Pedassaare külje all
Tubakasaarte üks reljeefilt kõrgemaid ja pindalalt väiksemaid ning oma olemuselt terve rännaku kahtlemata üks hubasemaid ning pilkupüüdvamaid soosaari, Pedassaar, oma suure ilmasammast meenutava hiidpedajaga selle keskel. seesinane siin on üks suurepärane paigake kus oma mõtetes oleskleda ja unistada, kus ajavoolu sees aeg kinni püüda, ise mõnda aega selle laine harjal ringi liuelda ja siis taas ajavoolust lahti lasta ja lihtsalt olla ja olla ja olla... ajatukseid tunnetada
Pedassaare hiidpedajas
veel üks sulnis vaade Pedassaare hiidpedajale
Pihlapiiga ja Öökulli pohlanopped Pohlasaare põhjaservas
... samal ajal kui teised pohli noppisid ja selle mahlakaid marju maitsesid lasi loodusilu ja valgust endast läbi Jõhvikalemb
peedikarvapunaseks tõmbunud murakamarja lehed. soine vaheriba Pohlasaare ja Oleskelusaare vahel
avaus puus. Oleskelusaare keskkoht
Oleskelusaare hiidpuu - aastates haavapuu - soosaare keskkohas, olles seal nagu omamoodi ilmasammas, mis toetamas taevakummit Oleskelusaarele peale vajumast
ümberkukkunud kore Oleskelusaare idanurgas
kohalik iludus. Vaskussisaare kohapaiga haldjas - harilik vaskuss (anguis fragilis). see väike suhteliselt künklik soosaareke oli täpselt nii suur, et siia mahtus elama vaid üks selline vaskine ussike. soosaare suuruseks võiks mõõta umbes kümme sammu põhja-lõuna suunas ja umbes samapalju ka lääne-ida suunas. aga veel vaskussist. selle sisaliku nägemine tähendas päikese ärakadumist. rahvaluule teab rääkida, et vaskuss neelab endasse päikesekiiri. umbes hetk enne ussi nägemist või millalgi samal ajal paistiski päike taevas viimast korda, seejärel tuli pilvisus ja mõni aeg hiljem korralik vihmasabin. uuesti tuli auring välja alles videvikuvaguses, et korraks rännulistele rabas Kaarnasaare juurde teed näidata. "saarlased arvavad, et vaskuss püüab palju päikese kiiri enesesse imeda. Kui vaskussi ei tapetaks, jääks maailm pea üsna pimedaks. Seda Jumal ometi ei taha ja sellepärast annab ta vaskussi tapjale palju ülekohut andeks (Holzmayer, Osiliana, lk. 38)". huvitav on teada, et vaskussi vanemad nimetused Saaremaal ja Hiiumaal on vastavalt küü ja lõunapea.
siksakid ja rombid ja nelikandid ja muud ümarusest kantud vigurimärgid vaskise ussi selja peal. Vaskussisaar
Jõhvikalemb jälgimas vaskussi minemist. Vaskussisaar
Sooema aia (ehk raba) kujundusdetailid. üks mätas oli kaunistatud seal just sedalaadi kaunistustega. Vaskussisaare ja Pikarajasaare vaheline rabalõik
kui oleks väheke videvikulisem aeg, siis oleks arvanud selle miskiks suureks loomaks. "karvkatte" värvus tundub olevat justnagu nõmme neitsikese oma. Vaskussisaare ja Pikarajasaare vaheline rabalõik
kujund haavapuul. haavapahast ja selle all olevast haavataelikust (phellinus tremulae) joonistuks nagu välja laia lõuaga olend. Pikarajasaare lõunaserv
... ja veel üks olend (haavapahast ja haavataelikust) sama haavapuu teisel poolel. seesinane meenutaks väga nagu mingit soepead. Pikarajasaare lõunaserv
üks Tubakasaartest (saarestiku suurem ja lõunapoolseim soosaar), millele sel korral ei sattunud
siinpoolse maailma (Tubakasaared ja selle ümber olev raba) ja sealpoolse maailma (Rajasaar ja selle taga olevad teised soosaared ning neid ümbritsev raba) värav
pilkupüüdev pedajas Tubakasaarte ja Rajasaare vahelises rabametsas
taevased märgid Tubakasaarte ja Rajasaare vahelises Raja rabas
vihmaeelne rabamets Tubakasaarte ja Rajasaare vahel
Rajasaare kaguväravad
Rajasaare pohlanõmm. vaade selle loodenurgale
Rajasaare pohlanõmm
Rajasaare kirdenurga nõglapuud
Rajasaare pohlaväli. nii ta on kogu see väli oli äärest ääreni ja otsast otsani pohlapunaste vaipadega kaetud
Rajasaare kaitsevaim sihikindalt edasi rühkimas oma vihmapiisase sinakasmusta kaitsekilbiga. soosaare loodenurk
vaade Rajasaare kaitsevaimule sambla tasapinnalt. on näha tundmatu mardikalise vahvaid tundlaid ja kombitsaid
ebamaisetest värvitoonidest kantud vaade Rajasaare loodenurgast selle kuuskedega ääristatud kirdenurgale
Rajasaare palukad olid õige suured ja üsna tihedasti koos. ja nende väljad seal olid suured ja äärmiselt marjarikkad ja inimesele, kes seda kõike seal möödaminnes nägema juhtus, tegi selle kõige vaatamine ja nende marjade söömisest osa saamine head meelt
veel üks vihmapiiskadest kantud hetk Rajasaare pohlade seltsis
Rajasaare kirdeservas asus selline tarvanäoline olend
kumerused ja vaod ühel Rajasaare kännul. soosaare põhjaserv
taevamärgid Rajatagusesaare ja Pikakirjasaare vahelise rabamaastiku kohal. õhus on vihmapiisku ja maa on märg, pilvesagarike tagant alt paremalt paistmas helesinine lootussäde
väga tihedasti täis joonistatud lõuend. kooreüraskite tipplooming Pikakirjasaarelt. väärib märkimist, et siin oli palju kujundeid ka nelikandilise stiili omapäraga
täiendus eelmisele joonistusele. Pikakirjasaare lõunaserv
Pikakirjasaare kuusemets. kuskil siin kuuseokste all sai varjus oldud suurema vihma eest
teepealne kõverikust kõivupuust moodustunud märgis Pikakirjasaarel. meenutas teine nagu mingit sirpi
vaade Raja raba lääne-loodeservast Pikakirjasaarele (paremal) ja Rajatagusesaarele (vasakul)
äratulek vihmaselt Pikakirjasaarelt. esiplaanil Raja raba
maastikuilu Raja raba lääne-loodeosas
nokkheintesse kasvanud älves Raja raba lääne-loodeosas
Raja raba Suurlaugas. vaade sellele Pikakirjasaare poolt tulles. järves idüllilised laukasaared
üks Raja raba Suurlauka laukasaartest - pedajatega
Raja raba Suurlauka veeres. vaade selle edela-läänekaldale. pilvedemäng taevas ja selle peegeldus vees, eriti selle kuva parempoolses osas, on enam kui tähenduslik - täpsemal vaatlusel joonistuks pilvede vahel välja justnagu mingi vasakule ruttav valge sõnn. all veepinnal on siis tema tagurpidi peegelpilt veel eriti teravalt hoomatav
päikesemütsiga varustatud sarvikliidrik (coenagrion pulchellum) Liidrikulauka juures Soolembese kadiku peal
veel üks sulnis videvikuhetk sarvikliidriku seltsis
videvikuline maastikuilu ja pilvedemäng Raja raba kohal
veel üks kuldaväärt hetk videvikulise Raja raba seltsis
äsja just videvikukuue selga tõmmanud Kaarnasaarelaugas - vaade selle lääne-loodeservas olevatele laukasaartele
esimesed hetked Kaarnasaarel. vaade selle edelaservale
tähenduslik puu Kaarnasaare edelaservas. videvikulises sinises valguses mõjus see igatahes vägagi ebamaiselt
männipuud Kaarnasaare edelaservas. kolmest paremal olevast puust joonistuks välja justkui ruun Hagalas. selle tähendus on rahe. seega purustav jõud, alateadvus. vastab mütoloogias Ragnarökile. ehk maailma lõpule. häälik: H (allikas: wikipedia)
salapärane väikejärv või tiik Kaarnasaarel
vaade tiigile lähemalt. see väike järveke tundus olevat alaline, mitte hooajaline, nagu enamikel soosaartel. sellisel videvikutunnil tundus selle näol olevat justkui tegemist mingi kummalise teispoolsusele viitava kaevuga
krobelised vaod ja mustrid vanal pedajal. Kaarnasaare lääneserv
Kaarnasaare keskkoht. selline nõmmelik ja avar ning pohla-mustikamarja rohke oligi valdavalt selle soosaare loode-lääne ja keskosa, seevastu ülejäänud osa sellest oli ürgsemast ürgsem, kui käia sai vaid üle puude astudes. siin soosaarel põrkavad kokku väga suured kontrastid
tähenduslik puu Kaarnasaare kesk-idaosas. see oli vana kuivanud puu, mis oli ülevalt veidi paremale kaldu kasvanud ja sealt kuskilt siis kuivanud peast ka murdunud, nõnda et see meenutas nüüd midagi ligilähedast sellele, mis võiks olla kenaz-ruun. selle tähendus on tõrvik, valgus, ka õppimine, õpetamine, kunst, kindlustunne, varjatu välja toomine. häälik: K või C (allikas: wikipedia)
see Kaarnasaare kooreüraskite loominguline uuristus jäi veel pikaks ajaks silme ette virvendama. soosaare kagunurk
Kaarnasaare rännak
Osalejad: Jõhvikalemb, Öökull, Pihlapiiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,8 km
Asukoht: Kaarnasaare soosaar, Raja raba, Ohepalu LKA, Kuusalu vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar