Pedassaare rännak 01.10.2016

kuldsed sügishetked ühel väikesel nimetul pedajaterohkel luhasaarel Tammeluha kagunurgas. see luhasaar oli kui tükike sügisidülli, seda nii sealse puistu kui ka hunnitute vaadete poolest Kaiu järvele, mille veed tema lõunakallast puudutasid-paitasid. loomulikult lisasid siia täiuslikkust juurde veel ka auringi särast ja soojusest helkima löönud kullakarvased värvid

hunnitud kuldsete päevateradega vürtsitatud vaated eesoleva hõreda puudemüüri vahelt Jõemõisa järvele. Pedassaare loodenurk

Emamänd - umbes 350-aastane hiidpedajas, Pedassaare kagunurgas. viimase aja nähtud mändidest kõige suurem, vanem ja auväärsem

Pedassaare idakülje veeres olev Osjasaar kullakarvastes sügisvärvides. vaade sellele kagust

Kärjesaare kärjekobarad mahalangenud puu tüvel segatuna erinevat värvi sügislehtedega. siin lähedal oleva puu sees asus ka metsmesilaste kodupaik. Kärjesaar oli luhasaar Pedassaare kaguserva veeres, mille lõunakallast paitasid Kaiu järve veed. luhasaare kesk-idaosa 

ühes kohas oli Pedassaare loodenurgas üks aken puude vahelt veidi lahti jäetud ja sealt avanes hingemattev vaade Jõemõisa järve suunas. Pedassaare vanemad nimetused olid Lustsaar (allikas: eestigiid.ee) ja Papisaar. tõepoolest, 1900. aasta Jõe mõisa (Jõemõisa) kaardi peal oli Pedassaare nimetuseks Papisaar (kaardil siis: Pappi saar), ehkki Papijärve nimeline järv asub Pedassaarest tükk maad eemal, nimelt viimasest läänes asuva mätliku luhasaare, Heinasaare, taga. kui lähtuda Papisaare nimeterminist, siis see peaks viitama üldjuhul pühalikkusele ja hiitele. paljud hiiepaikade nimed asendati keskajal ja sealt veidi hilisemal ajal kiriku-, kabeli- ja papi-nimeliste (papp = kiriku isa, preester) eesliidetega. muidugi seda ei saa 100%-lise täpsusega mõõta, kuid valdavalt 90-95% osas peaks see olema sedapidi. kuid samamoodi huvipakkuv nagu on Papisaari nimetus on ka Lustsaare nimetus. viimane viitab pidutsemistele, teatud lustile. mis see on? teatud rituaalsed pidustused? huviväärne on siinkohal see, et Kadrina vallas Katku-Kohala (endine Metsaküla piirkond) kandis asub samuti lusti-tüveline paik (Lustimägi). selle paiga ümber olevad kohanimed nagu Pillimägi ja Jaanimägi justkui kinnitaksid selle rituaalset-lustilist tausta. muistsetel aegadel olnud suvine pööripäev (jaaniöö) seotud teatavasti just päikesekultusega. Pedassaare praegune nimetus tundub tõenäoliselt olevat hilisem ja võimalik, et saanud oma nime siinse paiga kõige suuremalt puuhiiglaselt - Emamännilt, mis kasvab soosaare kagunurgas

osjaline on külje maha toetanud. Osjasaare keskkoht

rännuline Tulepiiga Pedassaare lõunaservas olevas tammederohkes salumetsas kuldsete sügisvärvide kütkes

sügissoe vaade Pedassaare põhjakaldalt Jõemõisa järvele

valgusküllased ja sügissoojad hetked Tammeluhast kagus oleval nimetul luhasaarel. tagapool on sinetamas Kaiu järv

tõrupuu ja pedajas seismas käsikäes. nimetu luhasaar Tammeluha kagunurgas

Tammeluha kagunurga luhasaar eemalt (loode poolt) vaadatuna

Osjasaar, Pedassaare idakülje veeres asuv väike luhasaar, eemalt edela poolt vaadatuna

ligipääsmatu nimetu luhasaar Tammeluha lõunaservas. sellele seekord veest ligunenud pehme pinnase ja kõrge veetaseme tõttu kahjuks ligi ei saanudki

haruldane korallnarmik (hericium coralloides) Pedassaarel kagunurgas oleva Emamänni külje all

kuldsetes päevakiirtes Emamänd altpool vaadatuna. Pedassaare kagunurk

eelmise kuva jätk. Emamänni koorejooks lähedalt vaadatuna

Kärjesaare luhasaar vaadatuna Pedassaare kaguservast

Pedassaare kagunurk (vaadatuna Pedassaare ja Kärjesaare vahelt) ja selle metsa vahelt kõrgele tõusvad Emamänni rohelised männiharjased

Emamänni latv edela suunast lähemalt vaadatuna. temast paremal-vasakul olevad kuldehtes lehtpuud on andmas oma parimat et tuua väärika puuhiiglase roheharjaseline ilu kuldsel taustal paremini esile

Pedassaare lõunakallas. siin oli roostik ja siia loksusid Kaiu järve lained

Kärjesaare lääneväravad. siit hagalaz-ruuni meenutava värava vahelt saigi sisenetud sellele saladuslikule luhasaarele

vaade Kaiu järvele Kärjesaare kagunurgast

looduslikud ringid ja jooned vanal tammekännul. Kärjesaare idaosa

kooreüraskite puujoonistuste negatiiv. siin ei ole tegemist mitte puu sisse tehtud graveeringutega, vaid hoopistükis puu peale tehtud peenikesi valle meenutavate kuhjatistega mis kui nagu graveeringud küll, kuid graveeringu pinnaseks hoopis puu juures olev õhuruum. vaid graveeringu alusena on siinkohal kasutatud puud ennast. tavaline lahendus on siin pööratud pahempidi. ehk siis kõik täpselt sama nagu tavaliste kooreüraskite puugraveeringute puhul, kuid vaid selle erinevusega et mitte puu sisse vaid puust väljaspoole. Kärjesaare idaosa

mesilasmaja koos sissepääsuavausega eemalt vaadatuna. Kärjesaare kesk-idaosa

eelmise kuva jätk. mesilasmaja sisustus seestpoolt

huvitav kunstitaies vana puukännu peal. selle peal võiks justkui otsapidi kokku jooksmas näha erinevaid kujundeid või tegelaskujusid. kõige esmasem, mis vaatajale tõneäoliselt silma võib hakata oleks kellegi naeratav nägu otsevaates. aga jah, see selleks, kes näeb, see näeb. Kärjesaare lääneosa

ümarate joontega kooreüraskite uuristused. Pedassaare kagunurk

 ... ja veidi maad eemal ka nelikandiliste joontega (nagu ruunitähed) kooreüraksite uuristused. huvitav, mis puhul vahetai ümarjas joon välja nelikandilise vastu? teised kooreüraskid või teised tujud? Pedassaare kagunurk

x

x

x

x

x

x

x

x

 x

x

x

x

x

Pedassaare rännak:
Osalejad: Tulepiiga, Pihlapiiga, Soolemb
Distants: 4 km
Asukoht: Pedassaar, Kaiu järv, Jõemõisa järv, Tammeluht, Kääpa MKA, Saare vald, Jõgevamaa