selle aasta üks esimesi rännaku ajal nähtud keltsalillesid (hepatica nobilis). Emmislõppejõeäärnearu (või ka lihtsalt Emmislõppearu)
vana kuuse alune Tiivakiviaru kagunurgas
Timmutimaa piimapang. soosaare loodenurk
Tulejuuse õndsalikud hetked valgusest küllastunud jäätunud lumevaibal Tiivakiviaru idaservas, vahetult Emmislõppejõe ääres. see oli rännak, mis kulges paralleelselt kahes aastaajas... kevades ja talves. täpsemalt siis päikselises keavdes ja veel päikselisemas talves. käesoleva kuva peal maitseb Tulejuus talverõõme, hetk hiljem kümbleb ta aga juba kevadrõõmudes. ei mäletagi, millal linnavahel viimati sel aastal lund sai nähtud, aga korralikus ürgses looduses on teda kohati veel küllaga. siin kulgevad aastaajad hoopis isemoodi
eriti varajane püsik-seljarohi (mercurialis perennis) Tiivakiviaru kagunurgast
puutumatu loodus Tiivakiviaru kagunurgas
selle aasta esimene rännakul nähtud naisteniinepuu (daphne mezereum) oma peedikarvaste õitega. Vähepere tagune metsatukk
Sütelemb kevadist Vähepere oja ületamas. vee all on vana puuront, selle peal kogenud matkaline siis oma samme seabki. teisel kaldal asuvad pealtvaatajad, Katriin (valges) ja Rita (puu taga lõhekarva punases), elavad sündmusele kirkalt kaasa
rõõmsad rännulised teel Vähepere oja poole, esiplaanil Katriin, talle järgnemas hanereas kõik teised
seenepuu. vana kuivanud kõivukänd, mille küljes oli igas suurusjärgus puuseeni. Tiivakiviarust kagus olev pajumaa
Tiivakiviaru Tiivakivi ehk kivi, mis oli justnagu kahe enam-vähem ühepikkuse tiivaga. kivi tagumisest osast oleks nagu mingi oluline tükk ära võetud või ära murtud, ja seda just nõnda, et olemasolevast kivist jäi järele selline kivi, mis meenutas pealtvaates justnagu mingit L-tähte, kui seda just mingi tähega võrrelda. ei oska isegi aimata, kuidas võis sellise kujuga kivi siia tekkida. tundus, et kivi oli inimtekkeline... aga mis ostarbe jaoks ja kuidas ta siia tekkis, seda ei oska kahjuks küll arvata
Tulejuus pässikupuu all. Tiivakiviaru kaguserva äärne
pilkupüüdev valgehallitriibuline linnusulg Tiivakiviaru ja Väheperemetsa vahelise kraavi põhjakaldal. kellele, millisele linnule see võiks küll kuuluda
endisaegne paekivist hoone Vähepere veskikohast kagus asuva metsa vahel. huvitav oleks teada, mis otstarvet selline hoone omal ajal kandis. maja see ei olnud, kuna tal puudusi aknad, seevastu oli 2 ust... kuju poolest oli hoone ruudukujuline. ei tahaks väga uskuda, et oli kunagine heinaküün. liiga uhke ja hea kuidagi selle jaoks
Tulejuus on jõudnud tõotatud maale, Timmutimaale. pärast pikka retke kulus kohapealne väike jõudehetk igati marjaks ära. taamalt paistavad ka teised soosaarele sisenejad. nemad on alles astumas oma esimesi samme-sammukesi Timmutimaa pinnal ja üritavad tema heasoovlikkusest ja vastuvõtlikusest aru saada, samal ajal kui Tulejuus on soosaare juba omaks võtnud, temaga sinapeale saanud. Timmutimaa edelanurk
kallistavad puud Tiivakiviaru kagunurgas, Emmislõppejõe ääres. tegemist on siis üksteise ümber põimunud noore kõivupuu ja haavapuuga. muuseas, mõlemad asusid üsnagi kummalises-varjulises kohas, vana kuuse all. piltlikult öeldes oleksid nagu kuuse kasulapsed, keda vana väärikas kuusk on võtnud kasvatada oma tiiva alla
must pässik (inonotus obliquus) Tiivakiviaru kagunurga veerest
x
x
x
kaheharuline kokkukasvanud tüvejooksuga saarepuu (fraxinus excelsior). Tiivakiviaru keskkoht
rännulised on lähenemas tõotatud maale, Timmutimaale. esireas Sütelemb. Timmutimaa edelanurga äärne
kaks lõhekarva punast äärtes ja üks mullakarva must keskel. vasakpoolsel (Rita) ja keskmisel (Härghein) pilgud ainiti toidupalukesel, parempoolsel (Tulejuus) pilk ekslemas kaugustes. lõunasöök Timmutimaa moodi. soosaare lõunaserv
on jää... ja on taimed jää all. veealune roheline maailm elab siin oma elu, mis on antud hetkel jääkihi abil täiesti eraldatud, muu elava maailma elust. huvitav on see elu siin, kuidagi rohelisem, kevad on siin näiteks rohkem kevade nägu, kui maapealses ilmas. Vähepere oja Vähepere veskist kagus asuva metsatuka taga
Sütelembese päikesekiirtest kantud varakevadised hetked Tiivakiviaru sillerdava lume peal. Tiivakiviaru idaserv, Emmislõppejõe läänekalda äärne
x
x
Vähepere num videvikuvalguses. vaade sellele lõuna-kagu poolt tulles
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Timmutimaa rännak:
Osalejad: Tulejuus, Rita, Katriin, Sütelemb, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 7
km
Asukoht: Timmutimaa soosaar, Kaasiku alevik, Kernu vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar