väekas tõrupuu sadakond sammu Linnasaarest idas. tamme all paremat kätt rännuline Vahur. üleüldse, Linnasaare ümbrus põhjas-kirdes-idas-kagus oli üsna tammederohke. seda ei saa küll nimetada veel tammikuks, kuid üksikult kasvas siin mitmeid suuri tõrupuid ja neil oli üsna kandev roll ennemuistse õhkkonna loomisel selle kohapaiga ümber
rännaku kõige iseäralikuma väljanägemisega, kõige omapärasemate tupplehtedega keltsalill (hepatica nobilis). Hundisaare kirdeserv
videviku embuses olev Lõhmu Alt raba ja sulnides värvides taevalaotus selle kohal
õhukese viljakehaga puu peale laiali laotunud puuseen. kunstiliselt meenutab vasakule profiilis vaatavat inimese pead, millel nina, silm ja lahtine suu ning juuksed püsti peas. sarnaneb kõige enam üheaastase puuseene corticium roseum'iga. Hundisaare keskkoht
Vahtralembese hommikused hetked Nairisaare kivi juures
hiidtuletael (fomes fomentarius) Hundisaare keskkohas. et hoomata paremini seene suurust on sellele lisatud GPS-seade
hiidtuletaela kübara keskkoht lähedalt vaadatuna
peatseltavanevad keltsalilled (hepatica nobilis). Hundisaare keskkoht
tammed siin ja tammed seal. ühe tamme juurde on nõjatunud rännuline Kristina. Hundisaare keskkoht
kahetüvelise puu murdunud tüved olid murdunud erinevas suunas just nõnda, et nende kukkumisest tekkis sinna looduslik puudest nurk. Hundisaare lääneserv
äärmiselt huvitava väljanägemisega jänesvaabik (ganoderma applanatum). Hundisaare keskkoht
oli seal üks puuseen, mis nõudis tähelepanu ja püüdis pilku. oletatavasti oli tegemist näätskorgikuga (antrodia sinuosa). Hundisaare keskkoht
kõigil on huvitav. Hundisaare keskkoht.
mitmesaja-aastane vana sarapuu ja selle all rännuline Kiira. Hundisaare lõunaosa
üraskite joonistused Hundisaare lõunaservas
kahe jala peale seisev tammepuu. Linnamäesaare põhjanurk
päikeseküllane olesklus-ja puhkekoht Linnamäesaare keskosas. rännuliste jõudehetk
sarapuu rippuvad isasurvad on hoidmas oma õietolmuste õite vahel eelmise aasta sarapuu lehte (lehti). Linnamäesaare keskkoht
Linnasaarest idas asuv kongis tõrupuu lähedalt vaadatuna
Linnasaare idakalda kallaku juures kasvav aastates tõrupuu
Linnasaar. vaade selle ürgilmelisele kirdekallakule. Linnasaarel (teise nimega ka Linnamägi või Kaalepi Linnamägi) asunud rahvasuu järgi muiste üks linnus ehk kants. kants kantsiks, kuid ennemini võis siin siiski asuda kas mingi pelgupaik või kultusekoht. samas, siin võis vabalt olla ka mingi tagasihoidlikum-keskpärasem kantsikoht, kuigi linnusekoha eelduseks olev lauge tasapind polnud selle peal just kõige paremini hoomatav
Linnasaare keltsalilled (hepatica nobilis). soosaare keskkoht
vasakule vaatavad ja päikeseterasid endasse neelavad keltsalilled (hepatica nobilis). Linnasaare keskkoht
rännuline Kiira on just valinud omale koha lõunasöömaajaks. Linnasaare keskkoht
Linnasaare üraskite loomingut. soosaare kesk-lõunaosa
kaldu üksteise läheduses (kohati ka üksteise embuses) kasvavad neimpuud. Linnasaare idaserv
puisniiduilmeline keskkond Linnamäesaare lõunaosas
kevadine märgala Põllosaare ja Ülesaare (Üllesaare) vahel
Ülesaare (Üllesaare) soosaare kirdeserv. esiplaanil vana tõrupuu. kumb ta nüüd rohkem on, kas Ülesaare või Üllesaare, see jäägu igaühe enda otsustada. Üllesaare nimi on registreeritud vanal Kaalepi mõisakaardil. Ülesaare võiks ehk olla siis selle tänapäevane tõlgendus - millestki üle, üle millegi või ehk kuidagi selles tähenduses. pealegi on ju meil teada mitmeid Ülesoo-nimelisi kohanimesid. teisalt jälle, ei saa muidugi päris lõpuni välistada ka seda, et selle paiga nime taga võib olla ka keegi konkreetne isik (kas naisterahvas Ülle või hoopis meesterahvas Ulle). kuid siiski on see viimane tõlgendus mõneti teisejärgulisem kasvõi juba seepärast, et Ülle (Ulle)-nimelistel isikutel puuduvad mujal Eestis endanimelised kohapaigad või vähemasti pole nad veel jõudnud siinse blogikirjutaja kõrvu
Sütelembese osavad hüpped ja tema õhus-maas-vees välkuvad legendaarsed kuldkollased umakad ning selle peale ja selle juurde Pihlajuuse südamest tulev naer. hetked enne Ülesaare (Üllesaare) kirdeservale jõudmist
Kirjuhärjasaare kagunurk. esiplaanil vana kõre. olgu siia veel lisatud - kõikjale sellele soosaarele oli Suur Looja üsnagi parajas koguses puutumatust alles jätnud. igast oksapraost ja igast puulõhest ja igast maapilust õhkus kuhjaga ürgsust. kes või mis oli kirju härg või Kirju Härg (juhul kui ta oli keegi konkreetne mütoloogiline tegelane), see jäi arusaamatuks. igatahes kindel on see, et sellenimelist tegelast pole registreeritud ei eesti rahvaluules ega ka muistendites. huvitav on veel see, et siit soosaarelt mitte kaugel lõunas-kagus (umbes pooltuhat sammu või natuke peale) asub samuti üks veidra nimega soosaar - Päitmehärjasaar (Päitme ärja saar, nii nagu on see registreeritud vanal Kaalepi mõisakaardil). päitsed-päitmed vihjavad siinkohal justkui sellele, et härjal pidi olema pea peal otsa ees mingi valge laik või märk. kui kirju härja nimetust pole ennem talletatud, siis päitme härja nimetus on veel võõram ennemuiste talletatud nimetuste seas. pealegi, eriti veidraks teeb selle see, et need mõlemad härjaga seotud kohapaigad asuvad üksteisele üsna lähedal. veel enam, Kirjuhärjasaarelt natuke kaugemal (umbes tuhatkond ja veel umbes poolsada sammu peale) edelas asub selline kohanimi nagi Härjasillamägi. miks on nii väikese ja suhteliselt metsiku maa-ala peal nii palju härjaga seotud kohanimesid? vahest oli siinkandis levinud mingi suuremat sorti härgade kultus? muinasajal oli härgade ohverdamine üsnagi tavaline asi, sellekohast teavet on talletatud meilgi üsna palju. tasub veel mainida seda, et Kirjuhärjasaare ümbruses asuvad veel ka sellised kohanimed nagu Annasaar, Hiiesaar ja Tobrasaar, millest esimene on seotud andmisega ehk ohverdamisega (nagu viitavad sellele muud paralleelid mujalt Eestimaalt), teine on seotud samuti ohverdamisega ja teatud pühalikkusega, kolmas nimetus seisab aga seevastu üsna lähedal Kalevipojaga seotud muististele ja nn Kalevipoja ajastule, nimelt Tobra-nimelised kohanimed (ja selle erinevad nimevormid Tubri , Taburi, Tabori, Tapuri) esinevad üsna sageli miskipärast just Kalevipoja muististe lähedal. kokkuvõtlikult, palju küsimusi jäi õhku, kuid seda huvitavam kõik see on... ja on ka põhjust lähiajal jälle siia tagasi tulla
murdunud puu. Kirjuhärjasaare keskkoht
rännuline Martin kadikuga ja kaugemal tamme taga rännuline Pihlapiiga. Kirjuhärjasaare loodenurk
samblavaibaga kaetud kivi Kirjuhärjasaare loodekülje veeres. kui siin kunagi tõesti mingid kultuslikke toiminguid läbi viidi, nagu selle paiga nimekuju ja teiste selle ümber olevate paikade nimekujud oletada lubavad, siis vahest oli ehk ka sellel kivil siin mingi tähtis osa kanda
kummalise lõhega puu. Kirjuhärjasaare kagunurk
Taudiksaare talukoha juures kasvavat kaks põlist tammepuud
hoone vundamendi jäänused Taudiksaare talukoha juures. samanimelise soosaare lõuna-kagunurk
Taudiksaare kaevukoht
üks kahest hiidpärnast Taudiksaare talukoha juures. meesenergiat evivaid tammepuid tasakaalustasid siin naisenergiat evivad pärnapuud. kusjuures huvitav on see, et mõlemit oli kaks - kaks tamme ja kaks pärna
verev karikseen (sarcoscypha coccinea) Taudiksaare noorest lepikust
Taudiksaare noores lepikus kasvav puuseente kobar. tõenäiliselt on tegemist kas lehviknahkiste (stereum subtomentosum) või vill-tagelitega (trametes hirsuta)
valusad vaated endisele pühakohale - metsaraie Hiiesaare soosaarel. siia oli jäetud peale kasvama vaid 3 põlispuud (üks kuusk ja paar haaba). kummaline ja väga veider on siin aga see, et ehkki mets oli maha võetud üks kuni mitu aastat tagasi (puud ei olnud enam kaugeltki värsked), polnud kellegile neid vaja. mida se's nüüd tähendama peab? vahest muutis omanik meelt, kui sai teada, et tegemist on hiiepuudega... hakkas kartma vms või... ei lubanud kohapaiga haldjad tal neid siit ära vedada?!? kuid palju tõenäolisem on siiski see, et tal said rahad otsa või midagi sellist. ka ei paistnud puud mitte mingil moel olevat kahjustatud olevat puuhaiguste poolt, et neid nõnda maha võtta ja sinnasamasse jätta
rännuliste äratulek Hiiesaarelt. taamal keskel üks vähestest puudest, mis Hiiesaarele metsaraide käigus alles jäeti, vana aastates kore. vahest ehk see puu või see objekt võikski olla selle hiiepaiga ja soosaare sümbolpuuks
Suur-Lõhmussaarest lõunas olevat Vareksesood eraldas omakorda sellest lõunas asuvast Allikasoost selline lai kraav
palja jalaga läbiminejad - julged kevadised rännulised Pihlajuus (pihlakases) ja Vahtralemb (sinises). Allikasoo loodenurk
üraskite pilkupüüdvad kriipsujukud Vareksesoo ja Allikasoo vahel oleva Kuuskesilla juures
veel iseäralikke kooreüraskite joonistusi Kuuskesilla juurest
Kuuskesilla ületamine. kuval üks esimesi ületajaid - Heli. ümbruskond oma maalilisusega ja sulnite värvidega on kõike seda toetamas
Kuuskesilla (kolmest kuivanud kuusest koosnev sild) ületamine on jõudmas lõpusirgele, rännulised Sütelemb (tagumine) ja Pihlapiiga (eespool peedikarva ülariietes) on kohe-kohe astumas teisele kaldale. seal on neid juba avasüli vastu võtmas abivalmis rännuline Martin. siinpoolsele kaldale on jäänud veel vaid mõni ületaja, nende seas ka Soolemb
omanäolise lainelise jooonornamentikaga kooreüraskite joonistused Suur-Lõhmussaare lõunakülje all olevast metsast
noor männimets Suur-Lõhmussaare lõunaosas
jalatsite kirjusus. rännuliste kosutav puhkehetk Suur-Lõhmussaarel
Ilmatari kootud kirjuvärviline vibukaar Lõhmu-Alt rabas
videvikuhaardes olev Nairisaare nurm
vares kõivupuu otsas. laanemets Nairisaare edelaservas
rännuline Vahur silda ületamas. teisel kaldal on teda vastu võtmas kadikuga rännuline Martin. märgala Nairisaare ja Mällasaare vahel
naiseniinepuu (daphne mezereum) õied Mällasaarel
esimene nähtud keltsalill (hepatica nobilis) selle aasta rännakutes. see siniõis tervitas rännulisi Hundisaare kirdeservas
üraskite sügavmõtteline looming vanal kõrel Hundisaare keskkohas
x
nelja rännuneidise päikesevõtt Linnamäesaarel
salapärane labidas Linnasaarel
Pihlajuuse "ärakäimine" kõiksuses. need neli tamme (üks tamm on siit kuva pealt vaadatuna teiste varjus) meenutasid väga kui mingit ilmaruumis "ärakäimise" laeva. Linnamäesaare keskkoht
huvitavate voltidega kivi Põllosaare edelaservas
Annasaare lääneservas, sealse kraavi juures, olev kivi. Annasaar oli üks väike soosaareke teiste suurte (Põllosaar, Üllesaar ja Kirjuhärjasaar) vahel. soosaar on ära märgitud ka vanal Kaalepi mõisakaardil (Anna saar)
Annasaare keskosas olev kivi. kui Annasaarel on seos andmise ja ohverdumisega, nõnda nagu muud paralleelid Eestis sellele viitavad, siis vahest ehk on ka neil kahel Annasaare kivil ka mingi sügavam tähendus
Kirjuhärjasaare rännak:
Osalejad: Hedi, Pihlapiiga, Pihlajuus, Kasepiiga, Kiira, Heli, Keily, Kristina, Elena, Martin, Vahur, Sütelemb, Vahtralemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 8 km
Asukoht: Kirjuhärjasaar, Lõhmu-Alt raba, Kõrvemaa MKA, Kaalepi küla, Albu vald, Järvamaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar