puhteaja värvides Porimägi. Porimäe näol on tegemist ühe Läänemaa mitmest looduslikust kõrgendikust, mida rahvas on seostanud Rootsi muinasaja kuninga Ingvariga ja pidanud seda tema matmispaigaks.
see oli rännak sõnna maale, kus suured kuningad on kunagi toimetanud ja kust veel praegugi on kostmas muinasaja kauget kaja. rännakut ilmestasid Saastna mõisa varemed ja sealne vana parkmets, Uuerehe talukoha varemed, Saastna küla Näärikivi, üksteisest eraldi asetsevad saladuslikud mereäärsed kiviringid, samuti üksteisest eraldi asetsevad lõhutud kividest konstrueeritud tasased kiviplatvormid (ka neid oli siin mere ääres - Topi lahe veeres - rohkem kui mitu), kadakad ja kadakametsad, kõverikud-tammed, mereäärsed heinamaad ja niidud, hunnitud vaated merele (Topi lahele), mere-ja mereäärsete lindude huiked ja laulmised, Redelikivi, saladuslik ja Läänemaa kohta äärmiselt kõrge ja järskude nõlvadega Porimägi, arhailised kiviaiad, mereäärne pooppuu-kaunitar Saastna külast edelas, selle aasa esimesed nurmenukud, Saastna pankkallas ning sealsed iseäralike iidsete joonistustega paekivid. suured aitümad vapratele kaasrändajatele rännakule tulemast ja sellele vürtse lisamast
videvikuaegne Porimägi vaadatuna kirde poolt.
allpool Porimäe huvitavamaid pärimuskilde:
Porimägi on meie maas. On legende, et üks Rootsi kuningas maetud siia. Mitu versiooni: Kiidevas, Saastnas, Vatla pool. Siin on juttusi ka… Üks talunaine oli tukastama jäänd, oli nagu unes näind Rootsi kuningat – nagu viirastus tekkind tal. Kui talusi taastati, minu vanaisa ja naabrimees olid seal kangiga surkind, kang oli alla läinud. Kolm tündert kulda ja hauakamber pidi seal olema – nisuksed jutud olid selle Porimäe kohta. Jääaja moreenikuhil tõenäoliselt.1950-ndatel, kui sehvid olid siin abiks, Marati ja Autobaasi poisid, siis need seal paar päeva tegid tööd (otsisid varandust) – veeretasid kive alla. Ei olnud seal muud kui savi, meresete ja liiv. Eks see mägi on kindlasti mõisaparunite tehtud, väljasõidukoht, keskel oli sirelitega ringaed, enam sireleid ei ole, talvel lumi murrab maha. On jäänd kõledaks. Vanasti olid seal magesõstrad ja sõnajalad ja sarapuupõõsad. Nüüd võtab kadakas võimu. Ei tea kust see nimi, Rootsis on Pori, porilaste marss on olemas isegi ja…seletust pole.
ERA, DH 925 (3) < Karuse khk, Saastna k, Peetsiku t - J. Metssalu, M.-A. Remmel, K. Kallavus < Peeter Suurväli (2012)
Minu isaisa oli Saastna mõisas opmanniks. Sel ajal oli Saastna mõis Päärdu ja Tuudi härrade omandus. Oli juttu, et Saastna mõisa karjasmaal asuvas mäe künkas peab maetud olema Rootsi kuningas Ingvar. Ühel päeval sõitis Tuudi härra Oburst von Renengamff Saastna mõisa ja andis käsu opmannile, et võta teomehed ligi ja lähme Porimäele Rootsi kuninga hauda otsima. Sai küll kaevatud ja otsitud, aga ei ole leitud. Kuulda oli, et puusärk väljaspoolt tinast ja seest hõbedast olnud, aga niisugust asja polnud leida.
ERA II 228, 155 (1) < Karuse khk, Meelva k - Lembit Varblane < Jaan Marter, 63 a (1939)
Kord müristades, kui mõisa loomad juba lahti lastud olnud, läinud karjatüdruk Porimäe juurde, puude varju vihma eest. Järsku näinud tüdruk ühe kivi peal kuninga pead kuldkrooniga. Tüdruk kohkunud ja jooksnud minema.
ERA II 229, 32 (26) < Hanila khk, Kause k, Kuke t < Kõera k, Kändu t - Vello Uusküla < Ann Alpius, 70 a (1939)
Poolsaare loodeossa on rüsijää kuhjanud omapärase kivivalli, mis on märgitud ka Mellini kaardil. Kohta kutsutakse Porimäeks. See mägi kujutab endast 75 m pikka ja 25 m laia liiva- ja kruusaseljandikku. Seljandiku loodepoolne ots on õige järsk ja kõrge. Uno Herman on 1971. a „Eesti Looduses“ andnud Porimäest üksikasjaliku kirjelduse. Porimäe ümber on praegu kadakatega kaetud karjamaa, kuigi väljakaevamistel u 200 m eemal on leitud suurte puude kände ja juurikaid. Miks on põlispuud, mille iga võib ületada poole aastatuhande, jäänud püsima kõrgel tuultest räsitud kivikünkal, kui ümberringi soodsamates kasvutingimustes karjamaal tõendavad kunagi kasvanud metsa olemasolu ainult leitud kännud ja juurikad? Võib-olla on siin põhjuseks legend Rootsi kuninga hauast, mis ei ole elanikel lasknud sealt puid maha saagida.
Triinu Rizhis. "Saastna poolsaare ja mõisa ajalugu alates esimestest kirjalikest teadetest muinasajast kuni tänapäevani." Käsikiri. Tartu, MHG 1996, lk 8
Rootsi kuninga haua kohta räägitakse seda, et tollel ajal, kui olid rootslased siin sõdimas, ja siis Rootsi kuingas on saanud surma Virtsu mere ääres. On kuulda, et ta olevat maetud Saastna Porimäele. Hauda on pandud vaagnatäis kulda ja üks kuldmõõk. Mõned on hiljem tahtnud neid kätte saada, aga pole lubatud seda mäge laiali lõhkuda. Jutustaja käest on küsinud üks mees, kelle kodu oli teispool Matsalu lahte, kes on maetud Porimäele. Jutustaja vastas, et Rootsi kuningas. Mees kinnitas, et Rootsi kuninga haud on just neil, seal olevat suur must ristki, seal on ikka õige.
KKI 48, 174/5 (13) < Karuse khk, Saastna k < Hanila khk, Ullaste k - Kristi Salve < August Eiland (1968)
Vanahaud, mida Rootsi kuninga Ingvari hauaks kutsutakse, seisab Saastna mõisast õhtu pool Matsalu lahe ranna ääres, Porimäel. Praegu kasvab kaunis vana tamm tema haual nooremate hulgas. Muinasjuttude järele on Rootsi kuningas Ingvar seal rannas ära tapetud ja tema keha sinna maha maetud, kellele Rootsi laulik Tiedolf omas 37. laulus leinalaulu laulab, et "idatuul talle leinahäälesid toovat, ja vahutavad laenevood nutupisaraid ta hauale langeda lasevad, kus ta oma vahvat vägimeest taga kaebab.
Jaan Jung, "Muinasajateadus eestlaste maalt: III, Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt" 1910, lk 193/4 (21)
Porimäe rännak:
Osalejad: Päevapaiste, Pruusipiiga, Tammejuus, Tulepiiga, Soorebane, Ruta, Kivipiiga, Liis, Kasepiiga, Jõhvikalemb, Vihmalemb, Raivo, Sütelemb, Soolemb
Distants: 4 km
Asukoht: Porimägi, Näärikivi, Saastna poolsaar, Matsalu LKA, Saastna küla, Lääneranna vald, Läänemaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar