Esmaspäev, 22. august 2016

Udrikuraba öörännak 20.08.2016

teispoolsussimajassinistes värvitoonides kooreüraskite joonistus Õhikumäe lääne-edelaosas. varjundid ja varjundite varjundid ning värvid lisatud juurde Soolembese poolt. kes mida antud kuva peal näeb? muuseas, selle kuvaga oleks hea süvenenult uneleda või siis ka oleskledes unele suikuda (mediteerida) ja läbi selle püüda märgata mis lugu see pilt rääkima hakkab

Mädajärve lääne-edelakallas, vaadatuna ida-kirdekaldalt. kerakujuline täiskuu on nii üleval kui ka all. esiplaanil järves piklik järvesaar. taamal olev metsane mägi on Tapa-Pikassaare oosistik. sealtkaudu mööda neidsamu vallseljaku harjaseid pidi saigi tuldud siia järve äärde

inimene sulandumas ämblikuvõrgumustrite kaudu ühte suure loodusega. unenäoline rännak võrgu sisse ja selle taha. harukordsed hetked varahommikuse Mädajärve äärest. inimene ja järv ämblikuvõrgu mustrites. neist on saanud suure looduse loomingu suur osa. rännuline Samblalemb on ühtäkki sulandunud sujuvalt varahommikuste võrguseppade suurde loomingusse - kastepiiskades hommikuvõrkudesse, saades osaks suurest tervikust. Mädajärve põhjakalda äärne 

kõrgetasemelised kooreseppade joonistused Õhikumäe lõuna-kaguosas. see oleks justkui sümbioos sürrealismist (S. Dali) ja Õhikumäe mütoloogisest abstraktsusest

väikese kasepuuga väikene udupiima sisse mässitud saareke Mädajärve keskkohas

päevatõusu ootel Mädajärv. vaade sellele põhjakaldalt

veel üks paljudest sulniilmelistest järvesaartest Mädajärves. seesinasel kasvas peal kolme liiki puid ja kõiki ühekaupa - kuuske, kaske ja mändi. vaade sellele järve kirde-idakaldalt

sulnid varahommikune piimjas udu hõljumas Mädajärve kohal. vaade sellele järve põhjakaldalt

võrguseppade mustrites järve äärne pedajas. oli teine pidulikult ehitud vabariigi taasiseseisvuse aastapäeva puhuks. vaade Mädajärvele selle põhjakaldalt 

vaade Udriku rabale väikeselt nimetult soosaarelt Mädajärvest umbes kolmsada sammu lääne-loodes. soosaar ise oli tõesti pisike, nii umbes 26 m (loodest kagusse) x 45 m (edelast kirdesse) pikkust-laiust, kuid oma väiksuse juures siiski üllatavalt kõrge ja tähelepanuväärselt seenterohke. rõhutaksin et soosaar oli mitmetest eri liiki seentest äärest ääreni täis

jätk eelmisele kuvale. tõenäoliselt liit-kübarnarmikud (hydnellum concrescens) väikese nimetu soosaare harja pealt

jätk eelmisele kuvale. ja sealsamas selle väikese saare keskel (nn selle harja peal) kasvas ka mitut liiki pilkupüüdvaid harikuid. siin üks nendest - tõenäoliselt punalatv-harik (ramaria botrytis)

eelmise kuva jätk. ja siin ka väikese nimetu soosare harja peal kasvav teine harikuline - tõenäoliselt kollane harik (ramaria aff. flava)

eelmise kuva jätk. üleküpsenud kivipuravik (boletus edulis). väikese künkliku soosaare kirdeserv

varahommikune Udriku raba paarsada sammu Mädajärvest loodes

esimesed simajaskaunid hetked Mädajärve põhjakalda juures

ebamaises udurüüs Mädajärv

piimjas udu hõljumas Mädajärve kirdenurgas

vaade Mädajärve põhjakaldalt lääne suunas üle Udriku raba Tapa-Pikassaare vallseljaku suunas

võrguseppade meistriteos Mädajärve põhjakalda veerest. iga hetkega tekkis kõikjale kastepiiskades võrke aina juurde

vaade Mädajärve põhjakalda lähistelt lääne suunas väikesele nimetule soosaarele. kõikjal vohamas ebamaine sinisus

Udriku rabamets Mädajärvest läänes. muideks, kuvale on ka täiskuu peale jäänud. terasem silm leiab ta eesoleva pedaja ladvast

hunnitud uduvaated Udriku rabas. taamal seal kuskil päevatõusmise joone alla asub Mädajärv

võrguseppade üks kõige meeldejäävamaid võrke Mädajärve põhjakaldalt. siit läbi selle võrgu suunaga Mädajärve poole avanesid elu lummavamad vaated

eelmise kuva jätk. vaade teispoole tegelikkust. Mädajärve põhjakalda veeres seisvad pedajad on eesoleva võrguseppade tipploominguga ühte sulandunud

lisa eelmisele kuvale. hunnitu vaade läbi võrguseppade võrgumustrite

kastepiiskades ämblikuvõrk. Mädajärve põhjakalda äärne

ämblikuvõrgu abstraktne südamik. huvitav on siin see, et antud võrgu raamistik oli üles ehitatud reeglipäraselt ja südamik ebareeglipäraselt

varahommikune vaade simajate pedajate vahelt siniudusele Mädajärve edelakaldale

võrguseppade kastepiiskades võrgustik järve kaldajoone juures. Mädajärve põhjakalda äärne

vaade Mädajärve põhjakaldalt päeva tulemise suunas

taeva peegeldus päevatõusueelses Mädajärve vees

uue päeva tulemine Mädajärve ääres. üleval olev pilveaurudest mustrijooks oleks justnagu loodusjõudude poolt lisatud antud kuva kauniduse võimendamiseks

 simajassinised päevatõusuaegsed vaated Mädajärve põhjakaldalt selle ida-edelaossa

sulnite vaadete imetlemisega Mädajärve ääres kaasnes ka äkiline jahtumine. kui veel pool tundi tagasi oli rännulistel Pikassaare-Tapa vallseljaku pealt Udriku rabasse tulles sees soe tunne ja nahk oli mägede peal liikumisest märg, siis siin langes temperatuur selle lühikese ajavahemiku jooksul kohe kolinal. kukkumine võis olla kuni 5-7 pügalat. kuval rännuline Kiira soojas varustuses Mädajärve põhjakalda veeres

külmunud kiil. Mädajärve põhjakalda äärne

hunnitu vaade Mädajärvele selle ida-kirdekaldalt. esiplaanil piklik järvesaareke ja selle taga taamal Pikassaare-Tapa vallseljaku kontuurid. märkamatus taevases varahommikuses sinisuses on kõike seda ilu pealt vaatamas ka täiskuu ise. siinsel järvekaldal oli teine puistu (enamuses kuivanud lehtpuud ja üksikud okaspuud) ja rohkem vett

Mädajärve äärne muinasjutt jätkub. simajaskaunid vaated järve keskkohale ida-kirdekaldalt. esiplaanil ebamaiste värvidega ümbritsetud väike piklik järvesaareke

 veel üks paljudest Mädajärve väikestest järvesaarekestest. Mädajärve idakallas

hommikuuimas viibiv Udriku rabamaastik Mädajärvest lõunas

Udriku raba Mädajärvest kagus. kaugustes väikese metsase kühmuna paistmas üks väikene rabamännikune soosaar

võrgusepa sellehommikune kastepiiskades looming. Udriku raba Mädajärve ja Lehmanisasaare vahel

uue päeva valguskiired Lehmanisasaare edelanurga juures

ristiämblik (araneus diadematus) ja põdrakärbes (lipoptena cervi). väike nimetu mätlik soosaar Lehmanisasaare edelakülje juures

suured sirmikud (macrolepiota procera) Lehmanisasaare edelanurgas. siinne mets oli seentest paksult tulvil, kümned ja kümned eri liigid tõstsid siin päid ja palusid üleskorjet

pomerantspuravik (leccinum versipelle). Lehmanisasaare edelanurk

porgandriisikas (lactarius deliciosus) Õhikumäe serva veeres

Õhikumäe põhjaserv. siit toimus sellele puudemurrurohkele soosaarele sisenemine. esiplaanil vana haab

eelmise kuva jätk. sellel vanal haavapuul kasvas haruldane looduskaitsealune (III kategooria) sammaltaim sulgjas õhik (neckera pennata)

ürgmets Õhikumäe loodenurgas

puudemurru ületamine Õhikumäe loodenurgas. esiplaanil vasakult paremale naisrännulised Jane (taevasinises), Kiira (taevasinises), Kairi (kollakasvalges), Ilp (ronkmustas) ja Päevapaiste (punases)

orgudevaheline märgala. Õhikumäe lääneosa

Õhikumäe kooreüraskite tipploomingut algsel kujul. võrdluseks blogi alguses olid sama kuva värvid ja varjundid segatud teispoolsussimajassinisega. võib uduselt hoomata, et kuva keskel oleks nagu tegu mingite olenditega

ülemise kuva jätk. eelmise kuva kõrval (ehk sama palgi peal) oli veel ka selline kooreseppade kriipsujukudest koosnev kunstiteos. seesinasele on samuti varjuneid ja värve veidi kunstlikult juurde lisatud, et tõsta esile selle ebamaisust

ülemise kuva jätk. sama joonistus algsel kujul. palju askeldavaid olendeid

pärnapuude kobar. Õhikumäe lääneosa

sõnajalgadesse kasvanud veerohke oru ületamine niiske palgi peal Õhikumäe lääne-edelaosas. palgi peal oma esimesi samme astumas rännuline Heli. kõik ülejäänud rännulised on kõike seda hinge kinni hoides jälgimas

rännulise Ilbi tänutants pärast veerohke oru ületamist. Õhikumäe lääne-edelaosa

hiidhaab Õhikumäe edelaosas

kooreseppade poolt loodud abstraktne süvakunst Õhikumäe puupalgil. Õikumäe lõuna-kaguosa

sisenemine Uniharjamäele. esimesene (kuldkollase nässakuga, osaliselt puu taga) astus soosaarele rännuline Ilp, teisena järgnemas talle rännuline Heli

rännuline Ilp vana hiidhaava juures. Uniharjamäe idaserv. oli seal veel teinegi sama suur haavahiiglane esimesele seltsiks. sealsamas nende hiiglaste all toimus ka väike olesklus ja hommikusöömaaeg

Uniharjamäe üks kahest hiidhaavast altpoolt vaadatuna

vaade Uniharjamäe edelanurgale

musta-valge laiguline linnu sulg. Udriku raba Uniharjamäe ja Udriku Suurjärve vahel

lähenemine Udriku Suurjärvele. läbi hõreda rabametsa on paistmas suure järve põhja-loodekallas

Udriku Suurjärv kogu oma hommikuses ilus. sulnid päevapaistest tulvil hetked järve põhja-loodekalda veerest

vaade Udriku Suurjärvele selle loodekaldalt. taamal kaugustes teispool järve paistmas Naelaaugumägi

rännaku lõppu kroonis rohu sees askeldav arusisalik (zootoca vivipara) Naelaaugutee lõunaserva lähistel. sisalik sümbolina pidavat olema legendide järgi seotud püha graaliga

liblikas Päevapaiste peal. pidulik lõpuhetk - selle tähendusliku sündmusega saigi palju meeldejäävaid elamusi pakkunud öörännak lõpetatud

Udrikuraba rännak:
Osalejad: Päevapaiste, Kairi, Ilp, Heli, Jane, Kiira, Marko, Samblalemb, Sütelemb, Magnus, Soolemb
Distantsi pikkus: 11 km
Asukoht: Udriku raba, Mädajärv, Udriku Suurjärv, Ohepalu LKA, Kadrina vald, Lääne-Virumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar