Esmaspäev, 30. august 2010

Luussaare rännak 29.08.2010

kollakarva kübara ja hallivöödiliste triibukestega kanistatud mantlisse sissemähkunud haavapuravik

kellegi hiidsõralise jälg

rohutuustidesse äramaskeerunud kivipuravik

tundmatu mutsahallise kübaraga seen Luussaarel

lilkapsast meenutav seen kasvamas Luussaare ühel murdunud puutüvel

kollanahaline hambaidpaljastav seen Luussaarel

erinevad seeneisendid kõrvuti kasvamas Luussaare ürgmetsas

Luussaare ornamentika lähivaates

Luussaare ornamentika eemalt vaadatuna

rähni ja kooreüraskite lahingutallermaa

seen

kasepuravik

kivipuravik

keelt näitav haavapuravik

mis? kas rooste? kas rauamaagi lähedus?

seened

seen

pikk seen

seened

kohalike rähn-puuseppade poolt väljatoksitud puunina

jätsin jälje maha... ehk koht Luusaarel, kuhu ma põlvist saati sisse vajusin... lihtsalt üks sealsetest ümberkukkunud puudest osutus liialt pehmeks

Luussaare kõrgeim puu

üks Luussaare paljudest poolmurdunud ja seentessekasvanud puudest

lillkapsanäolisete seente poolt ära vallutatud mahalangenud puutüvi Luussaarel

ja sama puutüvi teiselt poolt vaadatuna, taamal Luussaare ürgmets

tüüpiline Luussaare ürgmets, millest enam kui pooled puud olid kas juurtest või keskosast murdunud... ülejäänud kanged ja süngeilmselised aga kasvasid vapralt edasi ning ulatusid üsnagi kõrgele taevalaotusse

veel Luussaare ürgmetsa

kombitsatega puu Luussaarte vahel

murtudkaskede mets

Luussaare küngas... vaade Luussaare soosaare poolt

lõhestunud peaga metsakoll Väike-Luussaarel

Kalevipoja kivi läheduses

Väike-Luussaare kirdekallas

kaskederohke Luussaare soo põhjaosa

arhailisust eviv Kalevipoja kivi

pihlakakobaratest ümbritsetd Kalevipoja kivi teise nurga alt

Luussaare soo põhjaosa

kahe peenikese vaoga kivi Kalevipoja kivi läheduses

Luussaar õhtuhämaruses

Luusaare soo

maastik

korduvate tormide poolt räsitud Suigu mets

murtud ladvaga puu keset Luussaare ürgmetsa

Sillalemb sündmuskohalt eemaldumas

maastik

maastik

haavapuravikud

Luussaare rännak:
Osalejad: Sillalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 6,2 km
Asukoht: Suigu küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa


Luussaare top 30:
Luussaarel oli puuluid nii palju, et ohohoh… vahepeal käisingi ainult mööda puid, st. mööda puuluid… ühe korra astusin isegi ühest mädasest puuluust nii läbi, et vajusin pea põlvist saati sisse. seal sain ainult korraks sain jala maha. täiesti uudne kogemus…
kui lasta nüüd fantaasial lennata… kui kõik eesti pahad muinasjutu- ja mütoloogiakangelased, nõiad, kollid, vanapaganad, kurjad haldjad, olemas oleksid, siis nad pesitseksid ilmselt just nendel saartel… absoluutne pärapõrgu… ma arvan, et me Sillalembega oleme vist praeguses Eesti Vabariigis ainukesed kes seal käinud (ja kui on tõesti olemas keegi veel, kes seda juba teinud on, siis oleks igatahes vägagi huvitav temaga (nendega) sel teemal mõtteid vahetada)… ja koht, kus me seal piknikut tegime – see võib isegi selline koht olla, kuhu eales pole ühegi inimlooma jälg üldse sattunudki. tahaks muidugi uskuda, et ikkagi ennemuistsel ajal, kui maarahvas sinna pakku läks, seal elati ja et see tõesti mahutas seitsme kihelkonna rahvast, nagu legendid meile pajatavad, ainult et hetkel kõike seda ürgsust, sadu murdunud puid, puurisu-puuluid, kõiksugu puuoksi, mida seal oli sedavõrd palju ja mitmete-setmete kihtide all, vaadates on vaimufantaasial igatahes küll raskusi sellises maastikus ka mingit kaugelammuolnudki elu ette kujutada. niivõrd perifeeriat annab ikka otsida…saartemaastik koosneski pea 90% ulatuses puudest (jah, just puudest… kui enamus meie soosaari koosneb samblast, erinevatest taimedest, seentest, mõningatest puudest, mullast ja/või liivast… siis siin olid valdavad vaid puud - puuliha, puuluud, puumuld, puuliiv, puuseened jne)… puud-puude peal… mille all samuti puud… ja nendegi all on puud… huvitav-huvitav…miks küll nii? jääb mulje, et loodusele miski nende saarte juures ei meeldi… no kategooriliselt ei meeldi… tundus, nagu oleksid saared jumalata viha alla sattunud… selle kohta võiks öelda, kuidas käitub loodus, kui see hulluks läheb…
aga… seeni oli, ja igasuguseid… ja oli ka selliseid, mida ma nägin elus esmakordselt, oli päris üksjagu… saartel oli palju ka erinevaid puuseeni… tunduski, et ürgloodus toitus nendest puudest, sellest puulihast, sellest puuluust… toitus sellest ja läks iga ampsu järel järjest rohkem pöördesse ning nõudis lisa. nii et võib öelda, et sealsel loodusel olid küll pahupidi silmad peas. aga tasus käia, jälle omamoodi kogemus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar