kuninglik iludus teel Sepajärve poole... kes ta on, kust ta tuli, millised on ta kavatsused?... see jäigi selgusetuks. oli nagu üks hea mälestus Sepajärve äärsest rikkalikust loopealsest taimekuningriigist. igatahes tundus olevat mingi kellukaliste alamliigi kauge ja salapärane esindaja... kõige rohkem oli tal vahest sarnasust kareda kellukesega (campanula cervicaria), ainult et tüüpvärvuseks annavad kõiksugused targad raamatud ja e-teatmikud sellele vaid sinist ja sinakaslillat... Sepajärve isend oli aga kindlalt valge ja ilma mingisuguse sinaka kõrvalvarjundita. kas on see liigisisene kõrvalekalle või hoopis eriliik? ehk teavad meie lugupeetud botaanikud selle vastust
suvesoe ja värvikirev vaade Lestima Saunapõllule
Kasariäärne luht Väravasauna kandis
Lestima Linnapäe mets... ürgsed kõred-männid räägivad iseenda eest
Väravasauna nurme üks mürgiseid hiidputkesid. sarikaliste ekspert ja sarikalemb doktor Härghein arvas, et see võib olla üks kahest, kas sosnovksi karuputk (heracleum sosnovskiy) või hiid-karuputk (heracleum mantegazzianum). kõrgust oli tal üle kahe meetri
siilionu Väravasauna teeäärses närestikus
ürgne Kasariäärne Väravasauna ja Männimäe vahel
õidepuhkev vesimünt (mentha aquatica) Rabasauna Kasariäärsel kaldalõigul. Kasari kroonimata kuninganna
ülalmainitud mürgine putkeline ja tema seemned lähivaates. ka siinse kuva juurde julgen lisada doktor Härgheina arvamuse, et antud isendi näol võib tegemist olla hariliku mürkputkega (cicuta virosa)
suvesoojusest kantud vaade Sepajärvele
Kasari kaldaäärne ürgpuu Väravasauna kandis
pea märkamatuks jäävate väikeste valgete õitega soonõges (lycopus europaeus) Väravasauna-Rabasauna teeäärsel
harilik käoraamat (gymnadenia conopsea) Väravasauna Kasariäärsel nurmel
kohalikud kräsupead - ürt-punanupud (sanguisorba officinalis) Väravasauna-Rabasauna teeäärsel
Rabasauna Kasariäärne hiidputk oma pilkupüüdvate õiekobaratega
vesimüntidega ümbritsetud ebaharilik vagudega kivi Rabasauna kaldaäärsel
Sepajärve iludus, tõenäoliselt valgeõieline kare kellukas (campanula cervicaria) eemalt vaadatuna
väikest mehikest menutav kirju kõrvik (galeopsis speciosa) Lestimalt, Arukase-Rajalt... on valge pea, millel on mustad silmad ja mustad ninasõõrmed, on kollasemustriline särk ja sinised rannapüksid ja ka käed on justkui omal kohal... niisiis läheb ajaluku kui Lestima loodusmehike... jäin juhuslikult mõttesse, huvitav, kuidas tõlgendas küll selliseid asju muinasaja rahvas, mida arvasid nemad sellistest loodusmehikestest... vahest võeti neid kui loodushaldjaid või kui loodushaldjate maapealseid ilmutusi?
ürgsed hetked kivirohke Vardi jõe ääres
tüvekarvad või täpsemalt öeldes tüvenõelad Väravasauna nurmel kasvaval putkel. tegemist siis nagu üleval pool mainitud, kas sosnovksi karuputke (heracleum sosnovskiy) või hiid-karuputkega (heracleum mantegazzianum)
harilik kukesaba (lythrum salicaria) Väravasauna ja Rabasauna vahelisel Kasariäärsel luhal
tundmatu punaroheline taimehakatis Sepajärve teeäärsel loopealsel. huvitav on see, et taimel on aluslehed punased ja pealmised lehed rohelised. pole ainult päris täpselt arusaadav, kas lehed on juba algstaadiumis oma enda värvi või värvuvad nad mingi aja hetkel sellisteks... loogiliselt võttes oleks ju arusaadavam, kui alumised lehed oleksid rohelised ja ülemised punased... sest siis võiks ülemisi võtta kui õielehti ja kompositsiooniliselt oleks kõik justkui arusaadav ja reeglipärane.... selle isendi puhul on aga need asjad kõik peapeale pööratud, sest puudub loogilisus, puudub reeglipärasus ja tavapärasus... seevastu on aga siin kõike muud head ja ilusat nii hingele kui ka silmale
iinde tamm Väravasauna tammikust. kuna siinne tammik tundus üsnagi vana, keskmiselt võis puude vanus olla 100-120 aastat, siis ehk võis kunagi just selles osas olla Hiietse nimeline hiiepaik, kust siis Hiietse kui küla endale oma nime sai. antud koha hiiepaiga kasuks räägib ka püha Kasari jõe lähedus. teatavasti peeti Kasari ehk Teenuse jõge ennevanasti vägagi pühaks, kuhu ohverdati ja palveid loeti
kohtumine veel ühe sarikalisega - metsporgand (daucus carota) Sepajärve teeäärselt
Sepajärve-Väravasauna rännak:
Osalejad: Härjapoeg (Härghein), Leemelemb, SoolembDistantsi pikkus: 2,3 km (sellest 0,6 km Sepajärve, 1,4 km Väravasauna ja 0,3 km Lestima ääres)
Asukoht: Sepajärve - Pajaka küla / Väravasauna - Hiietse küla / Lestima - Lestima küla / kõik Märjamaa vald, Raplamaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar