Laupäev, 27. august 2011

Kullikõrve rännak 24.08.2011

suur sirmik (macrolepiota procera) videvikuliselt Sirmimäelt. see oli kui taevane kingitus väsinud rännulistest seenelistele. seenel olev ornamentika ja mustrid oleksid justkui mingist ebamaisest unenäolisest olustikust kantud ning tagatipuks, kuivanud kollane kõivuleht sirmiku tipus, mis oma kollase vatsa all justkui midagi varjata püüdes, nagu omakorda kinnitaks antud sirmiku eristaatust kõige selle saladuslikkuse keskel, mis videvikulisel Sirmimäel valitses

varaõhtune vaade Sirmimäe lõunaosale (vasakul) ja sellega külgnevale Nairemäe rabametsale (paremal)

päikesesoojusest särama löönud külmaseened (armillaria mellea) Kullikõrve edela-läänemetsas

aupakliku hoiaku ja aristokraatliku väljanägemisega punane käbseseen (amanita muscaria) Kullikõrve edela-läänemetsas. ta oleks justkui oodanud seda hetke, mil kohtub rännulistega. nii väga oli ta end seks tarbeks üles löönud (tema läikimalöödud kübaras võis seenekorjamisest väsinud rännuline vajadusel ka oma peegelpilti näha). harva kohtab metsikus looduses nii piltilusat isendit, kus kõik on nii korrapäraselt puhas, piinlikult hästi läikimalöödud ja reeglipäraselt täpne... vahest sobikski ta rohkem mingi maalitud lõuendi peale, kui ürgsele metsarajale. aga tõsi ta on, loodus võib vahest üllatada ka oma reeglipärase korrapärasusega.

äärest-ääreni ainult sõnajalgadega kaetud saladuslik Sirmimägi

üksik vaarikamarjake hämardasel Sirmimäel

ehe kollimetsailmeline ürgne lodumets Kullikõrve kesk-lõunaosas

päiksepaisteliste näolappidega aedvaagi (inula helenium) (rahvapäraselt ka aslank) pesakond Kullikõrve kordoni juures. kristlikus sümboolikas on see taim patustest haigustest vabastaja. Mainitud Päiksetaime juurtest pidavat saama head keedist köha vastu ja lisaks pidavat see olema kasulik ka neerude tegevusele.

rammus pohlakobar (vaccinium vitis-idea) Kullikõrve Pohlaväljal

üksik kitsemampel (rozites caperatus) "Kuningate tee" läheduses Kullikõrve kirdeosas oma metsaosmikust välja piilumas

keegi linnuline on Kullikõrve kirdeosa serva ääres "Kuningate teele" oma laigulise sule maha poetanud. Kullikõrve nimega meenubki lindudest esimesena kohe kull ise. on see äkki tema poetatud? näiteks mõni ta pehmetest alussulgedest? koht, kus sulg lebas, asus vaid mõne hea sammu kaugusel vanast ärakuivanud männist... seega, asukoha poolest passiks see igati hästi mõnele kullilisele. oli ta nüüd kelle sulg tahes, huvitav ja omapärane oli ta kindlasti. vahest ehk isklikult tahaks rohkem, et see kuuluks ikkagi mõnele kullilisele, siis oleks ju igati põhjendatud ka sealse paiga kohanimetus - Kullikõrve (milles liitsõna teine pool "kõrve" tähistab muistses keeles ürgmetsa, laant, tühermaad... ja Kullikõrve kokkuvõtlikult tähendaks siis ürgset metsatühermaad, kus elab vaid kull).

videvik on just laskunud Kullikõrve kordoni maadele... esiplaanil ähmasena paistev kordoni majake

esimene emotsioon Kullikõrve rännakust... mõnikümmend head sammu metsateel Laiasoo talukoha juurest Kullikõrve kordoni suunas askeldas üksik mesilane (apis) ebaharilikult uimaselt ja laisalt kohaliku taimeiluduse - aasristiku (trifolium pratense) peal

seenerikas nõmmemets Kullikõrve kirdeosas Nairemäe raba läheduses. tagapool ongi rabamets paistmas

must pilvik (russula nigricans) sambla seest välja piilumas Kullikõrve edela-läänemetsas

rohutuustidesse takerdunud noorsirmik, eespool mainitud legendaarse Sirmimäe sirmiku noorem veli. kasvas aupaklikult vanema velle külje all.

mõningast mõtteainest tekitanud kivi Kullikõrve keskkohas lookleva metsatee ääres. kivi ise selline pealt tasane, justkui inimkäte poolt selliseks vormitud. minu silmale seal Kullikõrves just palju kive ei olnud, see ja siis veel mõni väiksem ja ümaram kuskil sügavas metsas äraeksinuna kuskil puude vahel. mis otstarve ja roll võis sel kivil olla siin minevikus, kui tal seda muidugi üldse oli? ... kindlasti oli tal seda, oli kasvõi mingi väike ja vähetähtis roll, aga siiski oli... on ju mõeldamatu, et asudes ikkagi teatud metsatee ääres, puudus tal üldse otstarve ja roll kogu oma eksistentsi jooksul. kas oli tal selle tõttu, et ta asus metsatee ääres ja oli pealt tasane (teistsugune oma ümmargustest kaaskividest), ka mingi olulisem roll siin paigas kanda? ehk oli ta puhkekivi väsinud marjulistele või kohalikele puuraiduritele, või ehk oli ta hoopis miskit sorti piirikivi? kui koht oleks mägisem ja vaade sellelt paljulubavam, siis ehk oletaksin et ta võiks olla ka ohvri-või kultuskivi... siin aga sellisena tundus ta siia selleks nagu vähesobivana. milline võis üldse olla Kullikõrve roll kaugete aegade hämaruses? kas siin elati? kas tuldi siia pakku vaenlaste eest? kui siin siiski ei elatud, tundub siit läbi looklev teerada silmale vaadates väga olulise tähtsusega... seda eriti just sealtkohast (Kullikõrve keskpaik), kus lodumets läheb üle maaliliseks nõmmemetsaliseks künklikuks vallseljakuks... ja see vallseljak lookleb kui "Kuningate tee" (sellepärast kuningate, et mõlemale poole sellest kõrgendikust avanevad unustamatud vaated sealsele ümbruskonnale) oma otsaga just niimoodi, et saab etteütlematult äkitselt otsa just raba serva peal (tekitades justkui tunde, et oled oma rännakus jõudnud kuskile Maailma servale), kus ees avaneb simajas vaade lagedale Pususoo väljale. samas, märkimisväärne on siiski see, et koht, kus see vallseljak ja selle peal looklev tee otsa saavad, on suunaga Saarnakõrve (sealse ümbruskonna teine tähtis küla) poole. on ülimalt loogiline, et kaks ennemuistset "kõrve" olid kuidagimoodi ühendatud, ja kui mitte muudmoodi, siis kindlasti sedasi, et siit, läbi Kullikõrbe, kulges Aela-Saarnakõrve talitee. ja väga võimalik, et muinasajal isegi ka mingi laudadest pakktee (nn salatee). Sarnakõrvelased olid siis seeläbi ühenduses muistse Aela külaga. looduslikud pinnavormid nii Saarnakõrve kui ka Kullikõrve osas igatahes toetavad seda mõtet vägagi. seega, algusesse, n.ö. kivi juurde, tagasi tulles, võib nüüd isegi julgemalt oletada, et sellise kahe küla ühendustee puhul ei saanud ka ülalmainitud kivi sealtmöödujate silmadele märkamatuks jääda. ja kui seda juba märgati siis küllap leiti talle ajapikku ka mõni rakendus.

tõeline ürgmets Kullikõrve kesk-lõunaosas, lodumetsatüüp oma kõige ürgsemas kuues

õhuavadega varustatud muindane känd Kullikõrve keskosas

Kullikõrve kirdeosa tipu lähedal asuv nn. kullipuu... vast ainuke selline ärakuivanud ja arhailise näoga puu, mis passiks kullile

aukudega puu Kullikõrve lõunaosas, kus augud jutnagu nagu korrusmaja aknad. üks auk, alumine, õige suur, ülemised kaks aga veidi väiksemad... ei tea, kas siin elatakse või on need mingid taktikalised augud

Kalevipojast hiid-Kivipuravik (boletus edulis) Kullikõrve edelametsas, tassimas oma õlul kogu sealse ümbruskonna raskust. nii suured oksad kui ka väikesed palgid - kõik olid kuhjatud ta õlule

videvikuline Pohlaväli Kullikõrve keskosas

narmikulise lehter on täitunud peegelsileda veega

kurva näoga tuhmuv pilvik (russula decolorans) Sirmimäelt

jõhvikapere (oxycoccus palustris) Sirmimäe läänekülje all

nõmmemaastik Kullikõrve keskosas... siia oli moodustunud ka väiksemat sorti lagendik   

kuuse-männi ürgmets Kullikõrve keskosas

ärahaammustatud servaga kivipuravik (boletus edulis) Kullikõrve edelametsas

salapärane incognito-seen Kullikõrve edela-läänemetsas. neid oli seal palju ja nad kulgesid nagu ikka ringi mööda. kes nad on ja kust nad tulid, see jäi esialgu välja segitamata. esialgse versiooni järgi sarnaneb see isend kõige rohkem pisarhebeliga (hebeloma crustuliniforme)

valgusrohke nõmmemets Kullikõrve kirdeosas

ausõna peal seisev puu "Kuningate tee" läheduses Kullikõrve kirdeosas

seen kui leivapäts. kahjuks on seeneisendi perekond hetkel veel määramata. asukoht Kullikõrve kirdeosas

Triibumäe triibud - õhtustest päikesekiirtest kantud triibulised varjud Kullikõrve põhjasosas asuval nõmmemetsalisel Triibumäel

veel üks kuldane hetk Sirmimäe sirmiku seltsis enne selle ärakorjamist Härgheina poolt

silmaga või õhuavaga vasrustatud pruun kübarnarmik (hydnellum ferrugineum) Kullikõrve kirdemetsas. "Eesti Looduse" artikli "kes nutab verepisaraid?"(autor E.Parmasto) andmetel on see isend kantud Eesti Punasesse.

veel hetki pruunide kübarnarmikute seltsis. mõni isend sealsamas Kullikõrve kirdemetsas oli parajasti käbi alla kugistamas. nii et peale kõige muu huvitava ka veel käbisööja seen

kas pole siin tegemist üliharuldase panter-kärbseseenega (amanita pantherina)? Kullikõrve edela-läänemets

hiid-Kivipuravik (boletus edulis) võitlemas eluraskuste ja takistustega. Kulikõrve edela-läänemets

esimene hetk Sirmimäe seltsis... sellisena, n.ö. poolhämardase ja saladuslikuna, fikseeruski ta rändurite alateadvustesse

tundmatu seenepaarike... ilmselt mingid rupikulised

üksteise külge kokkuliimitud viltja vöötnarmiku (phellodon tomentosus) perekond Kullikõrve kirdemetsas, "Kuningate Tee" serva peal

püstise lakaga sookail (ledum palustre) Kullikõrve edelaosa lähistel külgnevas rabametsas

õhtuhämaruses Maalemäe lähistel tee peale laskunud ja seal ulljalt edasi tagasi jalutanud pika nokaga lind... kõigi märkide järgi peaks see olema ilmselt taevasikk (gallinago gallinago)

Kullikõrve rännak:
Osalejad: Härghein (Härjapoeg), Juhan, Soolemb
Distantsi pikkus: 5,2 km
Asukoht: Aela küla, Laukesoo LKA, Kullikõrve piirkond, Kõue vald, Harjumaa

1 kommentaar:

  1. Aukudega puudest.
    Alumine auk puu sees on tõenäoliselt karu tehtud, kes sealtkaudu puuõõnes elava mesilassülemi kärjed välja urgitses.
    Hea näha, et Kulli kordon veel alles on.

    VastaKustuta