Soolembese rännakud: Võhmuti rännak 13.04.2012

ürgne abstraktsust eviv joonistus Võhmuti pihelgal. üleval oleks nagu keegi neljajalgne profiilis (pea vasakul ja saba kõrgel paremal) Maaema üska oma jalgade vahele haaramas

vaade Võhmuti talukohale kirdest. heleurmane taevas paremal pool on loomas üsnagi müstilist tausta sellele

esimesed käekaatsad (primula veris) iidsete Võhmuti puude all on justjust oma lehed maa seest välja ajanud

Võhmuti metsatuka õidepuhkenud maksalehed (hepatica nobilis)

aasta esimene paiseleht (tussilago farfara) Silmsi oja äärest

puutumatu vaade Härjamäe keskosale. üleüldse kogu oma olemuselt oli see pisike soosaar üsna ürgne - siin kasvasid vanad kõivud-kuused ja muidugi kõige rohkem oli siin sarapuid. ka ebaharilikult mägine oli see ühe väikse soosaare jaoks.
ükshetk mõtlesin, kust võis see paik endale nime saada, vahest lasi Võhmuti rahvas siia härjad lahti... ehk oli siin midagi, mis oli härgadele meeltmööda. või noh, kui vahest veelgi ajaratast tagasi kerida muinasaega ja sealt veelgi... ehk oli siin näiteks härgi ohverdatud? härjaohvrid ei ole siinkandis võõrad, näiteks kirjutab Läti Henrik eestlastest 1211.aastal: "need süütavad külasid ja kirikuid, tapavad kinnivõetud liivlasi, viivad teisi vangi, võttes hulga saaki, ajavad härgi ja kariloomi kokku oma kogunemiskohale ning tappes härgi ja muid kariloomi ja ohverdades oma jumalaile, paluvad nende armu."
   "Härja ohverdamisel peeti jumalale iseäralik palve. õpetaja Gutslaff kirjutas 1644 niisuguse palve kellegi Erastvere mehe suust üles. palve ise kuulub nii: "Wota Picken, Herja anname palwus katte sarve kahn ninck neli Shörre kahn, kündi perrast, külwi perrast. Olje Wasck, terra Kuld. Toucko mujo musto pilwe suhre Soh, körken Kondo, laja Lahne pähle. Simmase ilm messi hohk meile kündjalle külwjalle. Pöha picken hoja meye pöldo hüvva olja allan, ninck hüvva päh otzan, ninck hüvva terri sissen" M.J.Eisen "esivanemate ohverdamised"
   "Kuusalust teab J.Abreltal rahvajutu järgi koguni suurepärasest ohverdamisest kõnelda. Kuusalu allikatest käinud kord üks rahvavanem ehk kuningas tervist otsimas ja saanudki terveks. tänutäheks ohverdanud ta Raamatiku mäel 300 härga Kuusalu allikate auks. pärast käinud ta paljudes sõdades, ilma et ükski nool ehk nui talle oleks viga teinud, sest et vetevaimud teda varjanud." M.J.Eisen "esivanemate ohverdamised"

sitikas roostekarvasel kõdunenud puul. Härjamäe loodeosa

ebatavalisel viisil murdunud puu Härjamäest edelas olevas lodumetsas. puu meenutaks justkui mingit väravat. kummaline, kuidas loodus suudab oma lükkeid teha nii inimkäte moodi

vaade saladuslikule Härjamäele lääne poolt tulles

sarapuude isasõied, kui väänlevad ussid kevadisel lehevaibal. Võhmuti lõunaosa

hiiglaslike mõõtmetega hiid-murumuna (langermannia gigantea) Võhmuti lõunaosas asuvast metsatukast. neid oli seal rohkem kui mitu - umbes 6-7 isendit. väikese metsatuka kohta igati korralik näitaja. esampilgul ei seletanud silm kohe ära, millega on tegemist. eemalt vaadatuna tundusid need nagu mingite arusaamatute liivakühmudena

sinilillede pesakond. siit peaks lähiajal võrsuma umbes 3-5 tulevast sinilille. sinna aga läheb veel mõni hea hetk aega. siin aga, antud kuva peal, on nad veel üsna pesamunad kõik. Härjamäe lõunaosa

ebaharilikku (hallikassinine) värvi samblik Võhmuti puul

ilmselt äikeselöögist mõjutatud puu koorejooks. puu ise jäi paraku tuvastamata. tundus, üsna vana ja ebatavaline, moodustas osa Võhmuti kunagisest puude alleest

kõivu koorejooks Võhmuti põhjametsas. teistmoodi on siin see, et paremalt vasakule ja vaskult paremale jooksvad triibud olid imelikult auklikud... nagu oleks keegi sinna tühikuid sisse teinud või väikeseid kivikesi vahele toppinud

lumekõrgesed (collybia verna) Võhmuti kaguservas

lagunev puu Härjämäe loodenurgas

sääsed Võhmuti tee ääres kasvava puuseene all oma hetke ootamas

rõõmuküllased samblatuustid (mets-lehiksammal (plagiomnium cuspidatum)) Võhmuti kaguosas

kellegi kullakarvase triibuga suled Võhmuti nurme peal

esimesed naeseniinepuu (daphne mezereum) õied tõstavad pead. Härjamäe keskosa. "Palju on näsiniinega seotud pärimusi. Näsiniin olevat pühendatud kevadtaevajumalale. Temaga kaitsti loomi nõidumise eest. Selleks põletati nende all niint või seoti näsiniine niinest tehtud pärg loomale ümber saba. On arvatud, et taskus väikest niinetükki kandes ei hammusta kunagi rästik." allikas: http://bio.edu.ee/

Võhmuti ajahambast puretud kiviaed

roostekarvane raudrõngas Võhmuti kivi pealt. Võhmuti kaguosa

kolm rokkivat hevikat Võhmuti põhjaosast. kaks äärmist (kaelast saati oja sees) on kohalikud Võhmuti omad joped, keskel aga meie oma enda Leemelemb oma pikki kiharaid teistega võidu viskamas

Härgheina ebatavaline ohrviand Härjamäel

pilk Võhmuti talukoha hämarasse keldriruumi. ühes kõige kaugemas seinapraos võis näiteks ka padrunit lebamas näha

iidne puuseentega kaetud ja poolest saati murdunud kõiv Võhmutist põhja poole jääval Kõivunurme ääres. ehkki juba kuivanud ja ka poolest saati murdunud, suutis ta ka sellisena veel aukartust äratada ja sügavat lugupidamist tekitada

roheline on jõuliselt maa seest välja tungimas. Võhmuti lõunaosa

kellegi sulelise kaotatud sulg. Võhmuti põhjanurga lodumets

tantsisklevad samblatuustid kivil. nad olid kuidagi ebaharilikult püsti ja kuidagi nagu mingis vetruvalt kõikuvas või poolkõikuvas asendis. Võhmuti kaguosa

endisaegne auklikuks roostetaunud teekann Võhmuti talukoha juurest. Võhmuti lõunanurk

talveikkest toibuv metsaalune Ülekatkumäe lähistel

juba teab mitmendat korda (Kanglas, Kõrgevõhmas ja nüüd siis ka Võhmutis) kohatud kummaline kullakarvane seen... aga endiselt ei hakka minu enda ega ka kaasrändajate tuvastamishammas sellele peale... ehk et endiselt on see seen määramata. kes teab sellest midagi rohkemat, palun andke teada. // blogi täiendus 03.05.2012 // selle isendi näol on tegemist looduskaitsealuse Punase Raamatu seeneliigiga - kuldkülikuga (phyllotopsis nidulans)