Laupäev, 30. juuni 2012

Arumänniku rännak 30.06.2012

 
Nõret nõret nõelakene
Nõret nõela silmakene
Kus sie nõela ära kadus
Nõela kadus nõmmikusse
Aljas silma aavikusse
Terassilma tierajale
 
katkend kohalikust rahvalaulust: H II 2, 670 (828) < Hageri khk., Kirnu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Tiiu Küttwärk, 55 a. (1889)rl/mngl Nõela mäng 
 
 
sametiselt karvane sile tondipea (dracocephalum ruyschiana) Arumänniku nurmelt. Traditsiooniliselt kasutati Venemaal sellest tehtud teed tuju tõstmiseks ja selleks, et eluraskusi paremini taluda. NB! kes veel ei tea, taim on meil looduskaitse all!

plekkülikonnas põrnikad Pihali-Arumänniku tee ääres kasvaval villohakal (cirsium heterophyllum)

Arumänniku endise talukoha ümbrus

mets-nõianõges (stachys sylvatica) Arumänniku lähistelt

müstilise näoga tamm Künnimäelt (Hõikemäelt). puu olek meenutaks justkui mingit sümbolit või ruuni. kes teab, vahest oligi siia mingi sõnum sisse kodeeritud

villtakjas (arctium tomentosum) Arumänniku lähistelt. sealse metsatee üks lõik oli täiesti takjastunud ja paljud isendid küündisid isegi üle pea

mets-kurereha (geranium sylvaticum) on peitu pugenud pehkinud puurondi alla

Künnimäe kõrged niinepuud. Künnimägi oli üleüldse üks kauge ja puutumatu paik oma puutumatu salumetsa ja kivikuhjatistega

... ja siit tuleb harulduste haruldus - päeva pärl - sinikarva sileda tondipea (dracocephalum ruyschiana) valge vorm. huvitav on ka see, et mitte ükski allikas ei viita sellele, et sinisel tondipeal võib esineda ka valge vorm. hmm, ja kui oletame, et uus ja täiesti omaette vorm siis võiks selle ladinakeelne nimi kõlada umbes selliselt - dracocephalum ruyschiana arumannicana. Tondipea nurm

oranzhika-roosa erivormiga kahkjaspunane sõrmkäpp (dactylorhiza incarnata) Katlamäe (Kärgarannamäe) ja Viumäe vahelt

soopihlakas (potentilla palustris) Männimäe idaserva juures

siledad tondipead (dracocephalum ruyschiana) Arumänniku talukoha juures

Pihali kraav. kohati oli kaarvi põhi nauditavalt liivane. siitkohast, üle kraavi, sai retke edasiste eesmärkide suunas edasi mindud ja hiljem just siit siis ka tagasi tuldud

keegi putkelistest hakkab avanema. käsil on avanemisprotsess. Pihali-Aruänniku teeäärne

looduslik viisnurk Arumänniku talukoha juurest. oletatavasti mingi kurereha liigi algvorme

videvikuline hetk Tondipea nurme edelanurgas

Katlamäelt leitud musta pässiku (inonotus obliquus) imelised kullamullakarvased mustrid-kujundid

kahkjaspunane sõrmkäpp Viumäe külje alt

ühes kohas, nimelt Tondipea nurme keskkohas sinetas nurm ikka päris tugevasti. nurmele omast rohukarva rohelist sealses videvikuvalguses peaaegu ei paistnudki. ebamaiselt ebaharilik sinisus oli justkui kõik endasse haaranud. kuval on siis näha need sinisuse peasüüdlased - siledad tondipead (dracocephalum ruyschiana)

sametiste õitega sile tondipea (dracocephalum ruyschiana) pealtpoolt vaadatuna. Arumänniku nurm

simajate kullakarva mustritega kahkjaspunane sõrmkäpp (dactylorhiza incarnata) Sulgemäe ja Katlamäe vahelises madalsoos

pool Arumänniku legendaarsest hiidpässikust on võetud ja selleks on kulunud üle poole tunni. ajaliselt päris palju! siinne must pässik (inonotus obliquus) koosnes nagu kahest pässikupoolkerast. ja tõele au andes - polegi elus sellise hiidpässikuga ennem veel trehvanud. Sealõua rahandiku ja Pihali kraavi vaheline mets, Arumänniku talukohast idas

auguga kivi Katlamäelt. kivi meenutab vasakule vaatavat kalapead profiilis, kus auk tähendab silma kohta

esimesed sõrmkäppadest tervitajad Pihali-Arumänniku tee ääres olid vööthuul-sõrmkäpad (dactylorhiza fuchsii)

Künnimäe keskel kasvanud vana tamme kuivanud oksad taevalaotusse välja sirutamas

ebatavaline vaatepilt: haava-tuletaelik (phellinus populicola) kõivu peal. Tondinurme ja Künnimäe vaheline mets

ühele Arumänniku tammele oli aastatega tekkinud (ilmselt oksa murdumise kohale) selline nõiduslik puuskulptuur

vööthuul-sõrmkäpp (dactylorhiza fuchsii) Sulgemäest loodes asuva rabametsa ja lodumetsa piiril

veel üks vööthuul-sõrmkäpp (dactylorhiza fuchsii) Pihali-Arumänniku tee servast

Arumänniku pune (origanum vulgare) on ka pead tõstmas

Tondipea nurme kirdenurk. nende eesolevate puude taga ongi siledate tondipeade sinine väli

Haldjajuus ekslemas Künnimäe sarapike vahel

tundmatu linnu triibuline sulg. Sulgemäe keskkoht

must pässik (inonotus obliquus) Katlamäe kagunurgast

vahtlaste ülevahustatud pesitsemiskoht Sealõua rahandiku lähistelt

x

x

üks kivi Katlamäe kirdeosast meenutas väga nagu mingit kirstu, mille kaas on veidi paokile jäänud

x

x

x

vaade Arumänniku nurme lõnaservale

sinine kuslapuu (lonicera caerulea) oma marjadega. muuseas, marjad ei ole mürgised. siiski neid ei sööda nende kibeda maitse tõttu. huvitav jutt on kirjas aga vene wikipedias: "marjad on söödavad ja on hinnatud oma õrna lõhna ja hapukibeda maitse tõttu, mis meenutab mustikat." Sealõua rahandik

joonistused kivil. Männimäe kirdenurk

üks viimaseid vaateid saladuslikule Tondipea nurmele. Tondipea nurme läänenurk

tee viib Arumännikule. ees kaugustes on näha avaust, mis olekski nagu müstiline uks teispoolsusse, Arumänniku muinasjutulisse maailma

selle päeva vaieldamatud tegijad, keda kõige rohkem nähti, kellest kõige rohkem räägiti, kellest kõige rohkem mõeldi - siledad tondipead (dracocephalum ruyschiana). Tondipea nurme keskkoht

Soolemb Arumänniku hiidpässikuga (inonotus obliquus), täpsemini siis hiidpässiku ühe poolkeraga

legendaarse Arumänniku musta pässiku (inonotus obliquus) kullamullakarva mustrijooks

saladuslik halli-vasekarvaseguse sulestikuga linnulise sulg Sulgemäelt

Männimäe kirdeserv

kuna kivikuhjatisi oli kõikjal siinsel maastikel väga palju, siis sestap väärib nii mõningi omanäolisem neist eraldi esiletõstmist. siinne hunnik on pärit Künnimäe kirdeosast

Laanejuus on jõudnud Katlamäe kagunurka

legendaarne Arumänniku hiidpässik (inonotus obliquus) enne mahavõtmist. Sealõua rahandiku ja Pihali kraavi vaheline mets

vaade Männimäe kagunurgale. enamuse sellest väikesest soosaarest kattiski keskmine- ja nooremapoolne männimets

pilkupüüdev tõrupuu Künnimäe edelaosast

Sulgemäe soosaar - vaade selle kirdenurgale

Künnimäe kõige erilisem koht oli vist selle kirdeosa, kuhu oli kokku kogunenud keskmisest suurem hulk vanu pärnasid. nõndamoodi nagu sellelt kuvat näha, nägid välja pärnade kõrgustes hõljuvad ladvad

kivihunnikud Künnimäe idaosas

kivikuhjatis Künnimäe edelaosas. imestama pani siin, niisamuti kui ka Katlamäel, see asjaolu, et siin olid kõikjal kivihunnikud. ja mitte lihtsalt kivihunnikud, vaid justnagu midagi rohkemat. neid oli siin üsna palju ja nad olid väga-väga lähestikku. kas tõesti viitsis endisaja inimene siin neid kivihunnikuid liigutada, nii kaugel ja nii põhjalikult ja enamusel juhul ka nii korrapäraselt, nii kaugel eemal kõigist tsivilisatsioonidest, soode ja rabade ning rabade ja soode vahel? ühesõnaga, üsna omapärased vaatamisväärused on need kividest ringhunnikud siinkandi soosaartel

uhked lõhmused, mis varjasid enda vahel (kuva keskel tumedana) kellegi kullilise või kotkalise pesa. Tondipea nurmest kirdes asuv salumets

kahkjaspunase sõrmkäpa (dactylorhiza incarnata) ornazhikas-roosa eriväljalase. Sulgemäest loodes asuv madalsoo

Laanejuus keset sinirohelist siniste tondipeadega kaetud varavidevikulist Tondipea nurme

hiidvarveke Arumänniku nurme lõunaservast

metsaalune maastik Sulgemäe keskosas

veel üks kuva uhketest lõhmustest Tondipea nurmest kirdes asuvas salumetsas, mis peitsid enda vahel kellegi kotkalise-kullilise pesa

Arumänniku rännak:
Osalejad: Haldjajuus, Laanejuus, Soolemb
Distantsi pikkus: 10,6 km
Asukoht: Arumänniku talukoht, Linnuraba LKA, Kohila vald, Harjumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar