Esmaspäev, 16. detsember 2013

Unnismäe (Unnisma) rännak 14.12.2013

pilkupüüdev mustrijooks tammepuul. Liikoja (Likoja) mägede kirdenurk. muuseas, Liikoja mäed ja sealne tammik olid selle päeva kõige suuremad üllatajad ja seda kõige paremas mõttes. see oli koht, kus tekkis ajarännak. ümbruskond oma ebatavalise puutumatusega ja seal kasvavate kõverik-tammedega suutis mind üsna kergesti reaalsest maailmast välja raputada, n.ö. ajarändesse viia, suutis mind uskuma panna, et ma olengi ajas tagasi liikunud. muuseas, huvitav nimi on Liikoja (Likoja) kohal. Lik, Like oli muinaseesti mütoloogias jumalus, kes kaitses hunte. siinse paiga paigutus Kiimsoo (uutel ja veel uuematel kaartidel Kirnusoo) servas lubab tõesti oletada, et see nimi võib olla muistset päritolu ja vihjata just huntide kaitsja Lik-Like suunas, kuna huntide elupaigad asuvadki ju teatavasti peamiselt soodega piiratud alade juures

keltsalille (hepatica nobilis) sügistalvise lõikega nelinurksed lehed. vaatamata oma kandilisele olemusele, vastandades end looduses kasvavatele peamiselt ümaratele vormidele, olid nad siiski vaata et kõige rohelisemad ehk siis värvi poolest kõige loomulikumad tegelased Unnismäe loodusmaastikul. Unnismäe idaserv

kuldsete külgedega kuldkülik (phyllotopsis nidulans). Kondimäest kagus olev lodumets

Lättelemb uurimas tundmatut Kuuekurvi kuube. kuub tundus olevat üsna retrolik, tõenäoliselt pärit kuskilt nõukogude-aja keskpaigast. selline eelmisest sajandist, eelmisest kümendist pärit kuue nägemine tavapäratul moel puu oksa peal rippumas tekitas tahtmatult üsna veidra tunde... nagu oleksin ajaruumis valest (loe: mitteplaanipärasest) ukest sisse läinud. Kakumetsa ja Sussimäe vaheline mets, nn. Kuuekurvi äärne

kukerpuu (berberis vulgaris) marjad lisasid päevale värve, lisasid hallile aastaajale ebatraditsionaalset harvaesinevat punast juurde. kukerpuud koos oma punaste marjadega olid siinkandis esindatud küllaltki rikkalikult. Urukivi ja Sussimäe vaheline mets

kaitsealune harilik ungrukold (huperzia selago) Unnismäe (Unnisma) soost kagus olevas metsas

Urukivi kogu oma arhailises ilus ja võlus. sellel päeval ja viimastel rännakutel nähtud kividest kõige suurem. kõrgeim koht oli vist kuskil ligi 7 jalga (4 küünart) kõrge. kivi all mitmel pool olid kas mäkrade või rebaste urud

Liikoja tammekaunitarid. oli selline tunne, nagu oleksin neile mingi toimingu pealt peale sattunud. mõlematel oli selline kujundlikult eluline asend, nagu oleksid nad äsja just midagi aktiivset teinud ja ainult möödamineja saabudes ootamatult kivistununa oma lõpetamata toimingus n.ö. pooleliolevas asendis paigale tardunud. tammetüvedest siia-sinna igasse ilmakaarde kaugele eemale ulatuvad kõverad pikad oksad tahaksidki nagu kujundlikult möödaminejale edasi rääkida siin just äsjatoimunud askeldustest. Liikoja nurme kirdeserv

jalgadele või siis täpsemalt viiele-kuuele jalale tõusnud nõglapuu. Kondimäest kagus olev lodumets

arusaamatuks jäänud ebamäärane seenolend Unnismäe poolkõdunenud kuusekäbil

Lätelemb Liikoja mägedes oletatavaid endisaegseid väravatähiseid (kivid kummalgi pool teed) uurimas. võib olla kulges siit endisajal või koguni muinasajal mingi tee. kõige tõenäolisemalt võis see olle mingi tee, mis viis kuskile karjakoplisse ja juhatas siis ka sealt välja

inimtegevuse jäljed Liikoja põhjaservast. kivihunnik, mis viitab muistsete põldude olemasolule siinakandis

kasepahad nagu lõngakerad või tedremunad maa peal mahalangenud lehtede kõrval. ei-ei, nad ei ole sinna kukkunud, vaid kasvasidki seal, kõivupuu all, nõndamoodi maadligi. Kuuekurvi äärne mets

Kuuekurvi kuub lähedalt vaadatuna. ja nõnda ta rippus seal kuuse oksal ja jälgis mis ümbruskonnas juhtumas. sattusin mõttele, milline võis välja näha selle kuue kunagine omanik ja mis temast on saanud. kunagi oli ju seegi kuub, nagu iga teinegi, uus, selle omanik kandis seda tõenäoliselt uhkusega (vähemalt esimesed korrad või mingi aeg võis see kindlalt nii olla)... aga mis edasi sai?... ühtäkki leidis omanik vanemaks saades, et tal ei ole vaja enam seda kuube ja nõnda pani ta selle siia kurvise tee äärde justkui "narriks". või vahest kaotas kuub ära oma õige omaniku ja inimesed, kes selle kuue leidsid, kes olid ta mitteomanikud, ostustasid ta siia oksale rippuma panna. ostustasid talle just sellise rakenduse leida. kas kuuele kõik see meeldis? kas tema käest keegi üldse küsis midagi? vaevalt küll leidub siin maamunal kedagi, kes tahaks vabatahtlikult nõndaviisi omaenda saatusele vastu astuda...

huvitava väljanägemisega kivi Liikoja nurme loodenurgast. selliseid mustrilisi (nn võrgumustriga) kive olen üldiselt leidnud peamiselt mere äärest, seesinane asub aga südamaal

Laastumäe kõveriktamm. Laastumägi oli üks omanäoline koht, Unnismäest idas oleval väiksel soosaare peale mahtus palju vaatamisväärset, lisaks kohalikule kõveriktammele, mis ilmestas sealset soosaart, oli seal veel ilmasammast meenutav laastuliseks harunenud nn Laastukuusk ja veidi maad eemal simajas lagendik, kust avanes läbi hõredalt rivistatud pedajate, kes piirasid soosaart kirde poolt, hunnitu vaade rabanäolisele Unnismäe (Unnisma) soole. lisaks sellele püüdsid pilku needsamad pedajad, kes ääristasid soosaare kirdekallast, kuna üks neist oli kaldu vajunud teiste peale. samas, tundus, et selline kummaline asend oli isegi mingil määral hea sellele kaldulangejale, kuna sedaviisi see ju ikkagi toestab ja kaitseb teda märatsevate tuulte eest. Laastukuusest ja Laastumäe pedajatest tuleb juttu allpool

uhked Kugli põllu äärsed tammed. Kugli põllu lääne-loodeserv

ungrukolla (huperzia selago) peanupud pealtpoolt vaadatuna

sügistalviselt hallikarvaõieline taim Kugli tehisjärve äärest

saladuslik Kuglimetsa kivi. algselt arvasime Lättelembesega, et tegemist on mingi piirikiviga, samas mida rohkem seda märki seal kivi peal uurida, seda rohkem hakkad märkama, kui vähe on sellel seost tavalise piirikiviga. kõigepealt ümarad jooned ja muud ebamäärased jooned ja ringid. ei tea isiklikult ühelgi teadaoleval piirikivil selliseid kõverusi ja ringe peal olevat. mida on tahetud selle sümboliga edasi anda? vahest on see mingi kultusliku rituaaliga seotud... ehk koguni nõiakivi. ehk aeg toob selgust, mida need sümbolid tähendavad ja mis kivi see täpsemalt oli

vaade Kugli põllu loode-idaservale, kus ilustevad kolm uhket tammepuud, kelle ladvad on sama uhkelt sihverase poole suunatud. Kugli nime etümoloogiast. kugli võib olla ajamoonutus sõnast kukkel, kukli. igatahes ka vanadel nõukogude päritolu kaartidel on selle koha nimeks Kukli

Unnismäe edelanurga ilmestamisel oli oma sõna kaasa rääkida ka Unnismäe kõveriktammel. koos Unnismäe hiidkasepahaga (Unnismäe kesk-idaosas) olid nad mõlemad siinse soosaare peamised vaatamisväärsused

kuldkülik (phyllotopsis nidulans) altpoolt vaadatuna. Kondimäest kagus olev lodumets

simajas vaade Unnismäe (Unnisma) raba kirdenurgale Mustaraja mäelt. paremalt on näha kuidaks päike on natuke lisavalgust sisse viskamas

Kuuekurvist mõnesaja hea jalasammu kaugusel lõunas olevas metsas ilutses teiste harilike puude seas selline ebatavaline puu, nn. Muhutamm. tema on kahtlemata selle aasta kõikidest nähtud tammedest kõige erilisem. sellisele laia ja muhkliku tüvejooksuga tammele ei teagi nagu üldse tema vanust arvestades Eestimaal vastet olevat. vanemaid tammesid jah, olen näinud üksikuid justnagu samasuguse muhulise tüvejookusga., aga seesinae oli ju oma parimates aastates, umbes 100-aastane või natuke peale, ja juba nii muhuline (muhklik)

koolnud noor kutu (sus scrofa). ei saanudki aru, mis võis talle saatuslikuks osutuda. vahest oli see mingi valesti lastud jahikuul või kes teab, vahest hoopis mingi muu haigus või vigastus. Kakumetsa kirdeosa

Kugli tehisjärv. vaade sellele põhja poolt

arhailine kiviaia lõik Kugli põllu lääneserva juures olevas metsas

Lättelemb on kontaktis Laastukuusega. kogenud rännuline üritab parajasti selgusele jõuda nii suure hulga laastude tekkepõhjuse osas. Laastumäe keskkoht

kinnikülmunud veesilm Tammemäe põhja-kirdeservas. need tagumised puud kuval on juba Tammemäe puud

Unnismäe hiiglaslik kasepahk. tema oli esimene asi, mida ma sellele soosaarele tulles märkasin. selle kasepaha kohta võiks öelda, et see oli täpselt ühe keskmise täiskasvanud inimese suurune. kui inimene ennast nõndasamuti kokku keeraks siis oleksidki suurused enam-vähem samad. Unnismäe kesk-idaosa

Laastukuusk seismas kui ilmasammas Laastumäe keskosas. nõndaviisi laastudeks lagunedes möödusidki tema viimased elupäevad. kummaline on siin see, et see puu just sedapidi, n.ö. paljudeks (loe: sadadeks väikesteks ja suurteks) laastudeks, hakkas lagunema. üldiselt näevad puude, ka kuuskede, lagunemised ikka kuidagi teistmoodi välja. kas siis kukub puu kõigepealt ümber ja hakatakse siis maa peal olevate erinevate seenestike poolt lagundama-mädandama või kui surnud puu lagunemine toimub hetkel kui ta veel püsti on, ka siis on see ikkagi kuidagi teises formaadis, peamiselt koore all, ja kindlasti ei kulge see mitte nii laastulises formaadis nagu on juhtunud Laastukuusega

hunnitu vaade Laastumäe idaservast rabailmelisele Unnismäe (Unnisma) soole

hetked Urukivi juures. Lättelemb on aelutanud oma pilgu Urukivi all olevatele urgudele

videviku ootel olev metsaalune Sussimäel

üks paljudest Tammemäel kasvavatest kõveriktammdest

avaus Tammejuure kohal. Liikoja mägede loodeosa

vaade kohalikule tammede kuningale, Muhutammele, veidi eemalt, natuke teise nurga alt. Kuuekurvist lõunas olev mets

Laastukuuse laastud lähedalt vaadatuna. mis ajendas teda nii laastuliseks minema? Laastumäe kesk-idakoht

Kuuekurvi kuub eraldi vaadatuna

suhteliselt valge ja siledakooreline haab Kugli Tammemäelt. olles seal sellisena, peaaegu et ilma igasuguste silmale nähtavate krobeliste kriipsukeste ja lohukesteta, mis tavaliselt käivad kaasas nii kaskedel kui ka haabadel, oli ta üsna eriline ja ebatavaline teiste haabadega võrreldes. muuseas, selliseid siledaid haabu oli siin rohkemgi. seesinane nägi teistest lihtsalt kõige pilkupüüdvaam välja

simajas vaade Unnismäe (Unnisma) rabale. Mustaraja mäe kirdeserv

väike lagendik Tammemäe kesk-kaguosas

x

x

Kugli põlluäärses metsas (põllust edelas), edaspidi Kuglipõllu tagune mets, oli üks suur puu ümber kukkunud ja nagu tihtipeale selliste ümberkukkumistega ikka juhtub, oli ta oma kukkumise käigis ka suure osa enda all olevat maapinda oma juurte abil kaasa kiskunud. mis aga koorus selle alt välja oli üks keskmise suurusega kivi. kivi mõõtmed olid nii umbes veidi rohkem kui küünrapikkus ühtepidi (pikuti) ja veidi rohkem kui küünrapikkus teistpidi (laiuti). kivi justkui vabanes mingist pea 100-aastasest pimeduse ikkest, mille kestel oli ta puu juurte poolt justnagu ikestatud. kivile anti taas valgust ja koos valgusega anti ka uus võimalus. minu jaoks isiklikult oli selline kivi asend ja vabanemine kuidagi väga tähendusliku iseloomuga. see kandis endas nagu mingit sõnumit, sellel oli rääkida oma lugu

tundmatud roostekarvased seened Unnismäe tammepuu samblal

ümber Kugli põllu piirneva kiviaia olid kohalikud metselukad (ilmselt kas rebased või mägrad) mitmesse kohta peamiselt selle edelaosas uuristanud mitmeid korralikke koopa moodi auke

Kondimäe esimene kont

ja Kondimäe teine kont. mõlemad kondid asusid üksteisest suhteliselt kaugel, üksteisest ikka n.ö. mitu-mitu head küünrapikkust eemal

veel üks pilk Kuglipõllu taguses metsas asuvale n.ö. puuikkest vabanenud kivile 

Laastumäe Laastukuuse laastud lähedalt vaadatuna

piirikivi Urukivi juurest, mis on ilmselt metsalangetajate poolt punaste kritseldustega ära tähistatud

x

Laastumäe kirdeserva pedajad. siit on näha kuidas üks on teiste vahele pikali kukkunud ja teised on ta osavalt oma okste vahele kinni püüdnud ning hoiavad teda nüüd turvaliselt oma sõbralikus haardes. ei ükski tuuleiil ega muu raju hirm ei ohusta nüüd seda kukkuvat pedajat

ühel ümberkukkunud puu mullakamaraga kaetud juurestikus joonistusid välja kaks huvitavat avaust. siit sai heita pilke teisele poole olemasolevat. siinsed avaused on justnagu silmadeks ja pikk juurika osa allpool suuks. Kuuekurvi äärne

huvitav kivi Urukivist mõnikümmend jalga põhja-kirdes suunas. on kummaline, et sellelt on selline võrdlemisi suur korrapärane tordilõigu moodi tükike välja ampsatud. inimeste kätetöö? kipub küll justnagu nii olema. kellele oli tarvis seda "tordilõiku" ja milleks?

Unnismäe (Unnisma) rännak:
Osalejad: Lättelemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 8,7 km
Asukoht: Unnismäe (Unnisma) soo, Unnismägi, Kiimsoo (Kirnusoo), Liikoja (Likoja) endine talukoht, Niitvälja (Vanula) küla, Keila vald, Harjumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar