sügiseste mahladega läbi immutatud keltsalille (hepatica nobilis) leheke. need kollakad-erkrohelised värvid koos sellise mustrikombinatsiooniga on vaata et huvitavamadki kui kevadised-suvised värvid. Tänavamägi
kargete hilissügiseste värvidega loodusmaastik Aruküla soos
rännuliste kuldsed keskpäevased hetked Aruküla soos. on täheldatav, et igaühel on seal omamoodi huvitav - kõigil on käsil mingi oma tegevus - kes unistab, kes astub, kes silmitseb maapinda, kes räägib kännukaga, kes lihtsalt naudib sealset olemist ja sealt läbi kulgemist jne jne
Niinesilma eredad hetked Kangruotimäe pärnakambris. pühaliku pärnakambri moodustanud pärnad tema ümber kannavad nimesid Eite (tagumine vasakpoolne), Neite (eesolev) ja Peite (tagumine parempoolne). soosaare põhjaserv
Niinesilm Kangruotimäe pärnakambri vahel vaadatuna teise nurga alt
vibukujuline (samuti ka tagurpidi D-tähe kujuline) puu keset rabametsa Kassalumäest kirdes
rännulised jõudmas Kassalumäe soosaarele. ees on veel vaja väike sügisvetest tekkinud veeväli ületada
ühe kasepuust kadiku peal, mis sai loodusest kiiresti võetud, et võimalda mõnedel rännulistel ohutult üle niiskemate alade astuda ja sealseid veesooni ületada, kasvasid sellised huvitavad seeneisendid. Kassalumäe kirdenurga äärne
Kassalumäe lõunanurga au ja uhkus - suure konksus oksaga hiidkuusk
kummaline nokaga olend (profiilis, vaatega vasakule... oletamisi siis mingi lind või lindloom või siis lihtsalt nokkolend) ühe kase peal oleval pahal Kassalumäest lõunas asuvas sookaasikus
viis vaprat üle Aruküla soo Kangla taguste mägede suunas edasi liikumas
rännuline Niinesilm TIWAZ-kujulist ruuni kujutava lõhestunud haavapuu juures. Sepamäe kirdenurk
ühe jala peal seisev vapper Niinesilm. Sarvemäe keskkoht
kuldkülikud (phyllotopsis nidulans) Sarvemäe kõivu peal. soosaare lõunanurk
vanal mustaks tõmbunud tuletaelal (fomes fomentarius) kasvavad kuldkülikud (phyllotopsis nidulans). Sarvemäe lõunanurk
veel üks kuldaväärt kuva Sarvemäe kuldkülikust
Imumäele (Naisteniinemäele) palju sära juurde lisanud ja kuhjaga tuntust juurde toonud kõveriktamm. see kasvab selle soosaare keskel justkui mingi sõnumipuu, mille pealt võiks siis siit möödamineja oma edasiseks kulgemiseks vajadusel vajalikke sõnumeid välja lugeda
Imumäe kõveriktamm vaadatuna teise nurga alt
keset Tänavamäge. puistu, mis kasvas sellel piklikul põhja-lõuna-suunalisel soosaarel meenutas väga kui mingit tänavat või alleed ehk siis siinsed puud kasvasid soosaare mõlemat kaldaserva äärt mööda vägagi tänavaliku paigutusega, nõnda et ajas ja ruumis kulgev inimene võib tunda Tänavamäe harjal mööda seda "tänavat" kulgedes üsnagi tänavalikke tundmusi. kuval tundmuse osalised - Pihlapiiga ja Merli. tasub veel märkida, et enamuse Tänavamäe n.ö. tänava moodustanud puistust olid niinepuud
Kangruotimäe peaväravad. siit toimubki ametlik sisenemine sellele kuulsale soosaarele. Kangruotimäe kirdenurk
Kangruotikivi oma sügiseses rohekassinises halliduses. Kangruotimäe kirdenurk
Kangla rännak:
Osalejad: Pihlapiiga, Niinesilm, Merli, Kaja, Ervin, Kõrvelemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 9 km
Asukoht: Aruküla soo, Kangla küla, Raasiku vald, Harjumaa
kargete hilissügiseste värvidega loodusmaastik Aruküla soos
rännuliste kuldsed keskpäevased hetked Aruküla soos. on täheldatav, et igaühel on seal omamoodi huvitav - kõigil on käsil mingi oma tegevus - kes unistab, kes astub, kes silmitseb maapinda, kes räägib kännukaga, kes lihtsalt naudib sealset olemist ja sealt läbi kulgemist jne jne
Niinesilma eredad hetked Kangruotimäe pärnakambris. pühaliku pärnakambri moodustanud pärnad tema ümber kannavad nimesid Eite (tagumine vasakpoolne), Neite (eesolev) ja Peite (tagumine parempoolne). soosaare põhjaserv
Niinesilm Kangruotimäe pärnakambri vahel vaadatuna teise nurga alt
vibukujuline (samuti ka tagurpidi D-tähe kujuline) puu keset rabametsa Kassalumäest kirdes
rännulised jõudmas Kassalumäe soosaarele. ees on veel vaja väike sügisvetest tekkinud veeväli ületada
ühe kasepuust kadiku peal, mis sai loodusest kiiresti võetud, et võimalda mõnedel rännulistel ohutult üle niiskemate alade astuda ja sealseid veesooni ületada, kasvasid sellised huvitavad seeneisendid. Kassalumäe kirdenurga äärne
Kassalumäe lõunanurga au ja uhkus - suure konksus oksaga hiidkuusk
kummaline nokaga olend (profiilis, vaatega vasakule... oletamisi siis mingi lind või lindloom või siis lihtsalt nokkolend) ühe kase peal oleval pahal Kassalumäest lõunas asuvas sookaasikus
viis vaprat üle Aruküla soo Kangla taguste mägede suunas edasi liikumas
rännuline Niinesilm TIWAZ-kujulist ruuni kujutava lõhestunud haavapuu juures. Sepamäe kirdenurk
ühe jala peal seisev vapper Niinesilm. Sarvemäe keskkoht
kuldkülikud (phyllotopsis nidulans) Sarvemäe kõivu peal. soosaare lõunanurk
vanal mustaks tõmbunud tuletaelal (fomes fomentarius) kasvavad kuldkülikud (phyllotopsis nidulans). Sarvemäe lõunanurk
veel üks kuldaväärt kuva Sarvemäe kuldkülikust
Imumäele (Naisteniinemäele) palju sära juurde lisanud ja kuhjaga tuntust juurde toonud kõveriktamm. see kasvab selle soosaare keskel justkui mingi sõnumipuu, mille pealt võiks siis siit möödamineja oma edasiseks kulgemiseks vajadusel vajalikke sõnumeid välja lugeda
Imumäe kõveriktamm vaadatuna teise nurga alt
keset Tänavamäge. puistu, mis kasvas sellel piklikul põhja-lõuna-suunalisel soosaarel meenutas väga kui mingit tänavat või alleed ehk siis siinsed puud kasvasid soosaare mõlemat kaldaserva äärt mööda vägagi tänavaliku paigutusega, nõnda et ajas ja ruumis kulgev inimene võib tunda Tänavamäe harjal mööda seda "tänavat" kulgedes üsnagi tänavalikke tundmusi. kuval tundmuse osalised - Pihlapiiga ja Merli. tasub veel märkida, et enamuse Tänavamäe n.ö. tänava moodustanud puistust olid niinepuud
Kangruotimäe peaväravad. siit toimubki ametlik sisenemine sellele kuulsale soosaarele. Kangruotimäe kirdenurk
Kangruotikivi oma sügiseses rohekassinises halliduses. Kangruotimäe kirdenurk
Kangla rännak:
Osalejad: Pihlapiiga, Niinesilm, Merli, Kaja, Ervin, Kõrvelemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 9 km
Asukoht: Aruküla soo, Kangla küla, Raasiku vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar