ämblik lume peal. Peetrisaare edelanurgas olev kõrgem küngas
Suur-Kaanjärv lumises pühapäevavaikuses
talve kohta veider vaatepilt. rohukonn (rana temporaria) lume peal edasi liikumas. jäljerea järgi oli ta lumele tulnud lähedalasuvast ojast. Ellisaare ja Peetrisaare vaheline oja ja ojaäärne
lumemütsiga kaetud lambanäoline kasepahk Suur-Kaanjärvest kagus olevas laanemets
silmad haavapaha peal. Suur-Kaanjärvest kagus olev laanemets
sääseline (nematocera) lume peal. Suur-Kaanjärvest idas olev nimetu soosaar
kellegi väikse looma jäljerada. on ka näha et ühe lühikese lõigu ulatuses on ta edasiliikumiseks kasutanud enda uuristatud lumetunnelit. Suur-Kaanjärvest idas olev nimetu soosaar
hiidkõred Suur-Kaanjärvest idas oleval nimetul soosaarel. see piklik edela-kirde suunaline saareke oli siin kui mingi soosild, mis ühendas Suur-Kaanjärve Tounanisaarega
Tounanisaare edelaserv. esimesed hetkel sellel künklikul soosaarel
okasteta kuusekolmik Tounanisaare kaguservas
üksik niinepuu. Tounanisaare idaserv
hiidkõiv Tounanisaare idaosas
rännuliste valmisoleks edasiliikumiseks. pärast mõningast olesklust ja söögipausi oldi valmis edasi minema. Tounanisaare idaserv
rännulise Akseli kätelehvitus Tounanisaare põhja-loodeservast
õrna jääkirmega kaetud roostekarvased veeloigud joonistasid siin-seal soometsas lumevaiba vahele huvitavaid kujundeid. seesinane meenutaks justnagu vasakule üles profiilis vaatavat ja suu avali hoidvat kiskjat... midagi sarnast saarmale, ilvesele. Tounanisaare ja Kivisillakünka vaheline soomets
eelmise kuva jätk. lisaks ilvese-ja saarmanäolisele jäätunud urmakarva veeloigule oli seal ka üks metskitse näoga (vasakule profiilis vaatav, pea allapoole hoidev, justnagu kummarduks vett lonksama) kaanetunud urmakarva veeloik
Ellisaare ja Peetrisaare vaheline oja ning väikesest lumeriietesse rüütatud nõglapuust vardija selle kalda veeres. siit jäi meelde kosutav kevadele viitav veesulin
Ellisaare ja Peetrisaare vaheline oja vaadatuna Peetrisaare poolt tulles
eelpool mainitud rohukonn (rana temporaria) külje pealt vaadatuna. Ellisaare ja Peetrisaare vaheline ojaäärne
Ellisaare hiiglaslik puupahk. see kasepuul kasvav puupahk oli siinse soosaare üks olulisemaid vaatamisväärsusi. pahk ise oli üsna suur - mahult ja suuruselt umbes nõnda suur nagu mu matkakott, kui see on pungil täis
lõhed ja voldid Ellisaare puupahal
taevastesse kõrgustesse küündiv hiidkõiv Ellisaare kagunurgas
lumine metsaalune Ellisaare kagunurgas
puudemurruline ürgmets Ellisaare lõunaservas
koivik (pedetes capensis) Ellisaare lõunaserva veeres. huvitavat teavet koiviku kohta: koivik liigub tavaliselt lühikeste hüpetega, ent kui teda taga aetakse, on ta võimeline hüppama mitme meetri kaugusele - pea sama kaugele nagu temast märgatavalt suurem känguru. koivikul on hästi pikad tagumised jalad ja saba, mida ta kasutab tasakaalu hoidmiseks ning kiire jooksu ajal. allikas: http://imetajatekohastumised.blogspot.com.ee/2010/03/koivik-pedetes-capensis.html
valged lumeolendid. Ellisaare lõuna-edelaserv
kuuse-männirohke lumine ürgmets Ellisaare edelaservas
veel üks pilk Ellisaare edelaservas olevale puudemurrulisele põlismetsale
esimesed hetked Pitkasiimusaarel. suured kuused väikesel kurrukil soosaare edelaserva veeres
põlispuud Pitkasiimusaare edelanurgas
oletatav mägralinnak Pitkasiimusaare edelanurgas
sarapuu peal kasvav puuseen täpptaelik ehk punttaelik (phellinus punctatus). Pitkasiimusaare edelanurk
lumised haldjaolendid isekeskis. Pitkasiimusaare kesk-idaosa
inimese näoga (paremale alla vaatav) lumepall kuuse oksa peal. Pitkasiimusaare idaserv
väike kuuskedega ümbritsetud kurruk Pitkasiimusaare kirdeosas. Pitkasiimusaarel oli kokku umbes 4-5 kurrukit, neist kõige suurem asus soosaare ida-kaguosas
salapärase värava läbimine Pitkasiimusaarel. esimesena võtab hoogu rännuline Tulepiiga. väike kurruk soosaare idaservas
lumiste kraedega kuusenäitsikud. Pitkasiimusaare loodenurk
sinakashallid videvikuhetked lumiste kraedega kuusenäitsikute keskel. Pitkasiimusaare loodenurk
profiilis vasakule vaatav valge lind. meenutab oma valge värvuse poolest kõige rohkem vast luike. Pitkasiimusaare põhjaserv
Kalevipoja oja ääres. esimesena on ojast üle saanud rännuline Kristiina (punase mütsiga kuva parempoolsel küljel). Pitkasiimusaare ja Maretasaare vaheline ala
rännuline Lättelemb aitamas rännulist Helenit üle Kalevipoja oja
veidra oksajooksuga vana kõre. ühe poole oksad kasvasid tal kaarjalt üles. Maretasaarest lõunas olev mets
valged puud ehk siis kuivanud kuused Maretasaarest lõunas olevas metsas
Maretasaare puudemurruline edelanurk. üks koht siin oli peaaegu läbimatu, puud puude peal ja nende peal veel puud ja puud
lehtpuudest põlispuud (peamiselt pärnad ja kased) kasvamas Maretasaare lääneservas
rohukõrs on kuidagi veidralt nelikandiliseks ennast murdnud. Söeaugumäest kirdes olev nurm
Maretasaarest põhjas olev kivikuhjatisterohke metsatukk
Läänemäe ringikujuline kivikuhjatis lume alla mattununa
Pitkasiimusaare rännak:
Osalejad: Pihlapiiga, Hedi, Kristiina, Helen, Tulepiiga, Hiiulemb, Lättelemb, Vahtralemb, Samblalemb, Aksel, Soolemb
Distantsi pikkus: 8 km
Asukoht: Pitkasiimusaar, Naelaaugumägi, Suur-Kaanjärv, Udriku Suurjärv, Ohepalu looduskaitseala, endine Mägiküla, Kuusalu vald, Harjumaa; Naelaaugumägi, Kadrina vald, Lääne-Virumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar