esmaspäev, 14. november 2016

Pitkasiimusaare rännak 13.11.2016

ämblik lume peal. Peetrisaare edelanurgas olev kõrgem küngas

Suur-Kaanjärv lumises pühapäevavaikuses

talve kohta veider vaatepilt. rohukonn (rana temporaria) lume peal edasi liikumas. jäljerea järgi oli ta lumele tulnud lähedalasuvast ojast. Ellisaare ja Peetrisaare vaheline oja ja ojaäärne

lumemütsiga kaetud lambanäoline kasepahk Suur-Kaanjärvest kagus olevas laanemets

silmad haavapaha peal. Suur-Kaanjärvest kagus olev laanemets

sääseline (nematocera) lume peal. Suur-Kaanjärvest idas olev nimetu soosaar

kellegi väikse looma jäljerada. on ka näha et ühe lühikese lõigu ulatuses on ta edasiliikumiseks kasutanud enda uuristatud lumetunnelit. Suur-Kaanjärvest idas olev nimetu soosaar

hiidkõred Suur-Kaanjärvest idas oleval nimetul soosaarel. see piklik edela-kirde suunaline saareke oli siin kui mingi soosild, mis ühendas Suur-Kaanjärve Tounanisaarega

Tounanisaare edelaserv. esimesed hetkel sellel künklikul soosaarel

okasteta kuusekolmik Tounanisaare kaguservas

üksik niinepuu. Tounanisaare idaserv

hiidkõiv Tounanisaare idaosas

rännuliste valmisoleks edasiliikumiseks. pärast mõningast olesklust ja söögipausi oldi valmis edasi minema. Tounanisaare idaserv

rännulise Akseli kätelehvitus Tounanisaare põhja-loodeservast

õrna jääkirmega kaetud roostekarvased veeloigud joonistasid siin-seal soometsas lumevaiba vahele huvitavaid kujundeid. seesinane meenutaks justnagu vasakule üles profiilis vaatavat ja suu avali hoidvat kiskjat... midagi sarnast saarmale, ilvesele. Tounanisaare ja Kivisillakünka vaheline soomets

eelmise kuva jätk. lisaks ilvese-ja saarmanäolisele jäätunud urmakarva veeloigule oli seal ka üks metskitse näoga (vasakule profiilis vaatav, pea allapoole hoidev, justnagu kummarduks vett lonksama) kaanetunud urmakarva veeloik

Ellisaare ja Peetrisaare vaheline oja ning väikesest lumeriietesse rüütatud nõglapuust vardija selle kalda veeres. siit jäi meelde kosutav kevadele viitav veesulin

Ellisaare ja Peetrisaare vaheline oja vaadatuna Peetrisaare poolt tulles

eelpool mainitud rohukonn (rana temporaria) külje pealt vaadatuna. Ellisaare ja Peetrisaare vaheline ojaäärne

Ellisaare hiiglaslik puupahk. see kasepuul kasvav puupahk oli siinse soosaare üks olulisemaid vaatamisväärsusi. pahk ise oli üsna suur - mahult ja suuruselt umbes nõnda suur nagu mu matkakott, kui see on pungil täis

lõhed ja voldid Ellisaare puupahal

taevastesse kõrgustesse küündiv hiidkõiv Ellisaare kagunurgas

lumine metsaalune Ellisaare kagunurgas

puudemurruline ürgmets Ellisaare lõunaservas

koivik (pedetes capensis) Ellisaare lõunaserva veeres. huvitavat teavet koiviku kohta: koivik liigub tavaliselt lühikeste hüpetega, ent kui teda taga aetakse, on ta võimeline hüppama mitme meetri kaugusele - pea sama kaugele nagu temast märgatavalt suurem känguru. koivikul on hästi pikad tagumised jalad ja saba, mida ta kasutab tasakaalu hoidmiseks ning kiire jooksu ajal. allikas: http://imetajatekohastumised.blogspot.com.ee/2010/03/koivik-pedetes-capensis.html

valged lumeolendid. Ellisaare lõuna-edelaserv

kuuse-männirohke lumine ürgmets Ellisaare edelaservas

veel üks pilk Ellisaare edelaservas olevale puudemurrulisele põlismetsale

esimesed hetked Pitkasiimusaarel. suured kuused väikesel kurrukil soosaare edelaserva veeres

põlispuud Pitkasiimusaare edelanurgas

oletatav mägralinnak Pitkasiimusaare edelanurgas

sarapuu peal kasvav puuseen täpptaelik ehk punttaelik (phellinus punctatus). Pitkasiimusaare edelanurk

lumised haldjaolendid isekeskis. Pitkasiimusaare kesk-idaosa

inimese näoga (paremale alla vaatav) lumepall kuuse oksa peal. Pitkasiimusaare idaserv

väike kuuskedega ümbritsetud kurruk Pitkasiimusaare kirdeosas. Pitkasiimusaarel oli kokku umbes 4-5 kurrukit, neist kõige suurem asus soosaare ida-kaguosas

salapärase värava läbimine Pitkasiimusaarel. esimesena võtab hoogu rännuline Tulepiiga. väike kurruk soosaare idaservas

lumiste kraedega kuusenäitsikud. Pitkasiimusaare loodenurk

sinakashallid videvikuhetked lumiste kraedega kuusenäitsikute keskel. Pitkasiimusaare loodenurk

profiilis vasakule vaatav valge lind. meenutab oma valge värvuse poolest kõige rohkem vast luike. Pitkasiimusaare põhjaserv

Kalevipoja oja ääres. esimesena on ojast üle saanud rännuline Kristiina (punase mütsiga kuva parempoolsel küljel). Pitkasiimusaare ja Maretasaare vaheline ala

rännuline Lättelemb aitamas rännulist Helenit üle Kalevipoja oja

veidra oksajooksuga vana kõre. ühe poole oksad kasvasid tal kaarjalt üles. Maretasaarest lõunas olev mets

valged puud ehk siis kuivanud kuused Maretasaarest lõunas olevas metsas

Maretasaare puudemurruline edelanurk. üks koht siin oli peaaegu läbimatu, puud puude peal ja nende peal veel puud ja puud

lehtpuudest põlispuud (peamiselt pärnad ja kased) kasvamas Maretasaare lääneservas

rohukõrs on kuidagi veidralt nelikandiliseks ennast murdnud. Söeaugumäest kirdes olev nurm

Maretasaarest põhjas olev kivikuhjatisterohke metsatukk

Läänemäe ringikujuline kivikuhjatis lume alla mattununa

Pitkasiimusaare rännak:
Osalejad: Pihlapiiga, Hedi, Kristiina, Helen, Tulepiiga, Hiiulemb, Lättelemb, Vahtralemb, Samblalemb, Aksel, Soolemb
Distantsi pikkus: 8 km
Asukoht: Pitkasiimusaar, Naelaaugumägi, Suur-Kaanjärv, Udriku Suurjärv, Ohepalu looduskaitseala, endine Mägiküla, Kuusalu vald, Harjumaa; Naelaaugumägi, Kadrina vald, Lääne-Virumaa 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar